Kas maitse üle võib vaielda?

18. nädal

Kas maitse üle võib vaielda?

Kaarel: Kas sa vaatasid eile võrkpalli? Kosmose ja Kiiruse vahel oli nii huvitav mäng!

Ana: Jaa, see oli ülipõnev! Kuigi ma olen nii pettunud selles, kuidas kohtunik oma tööd tegi. See oli väga ebaaus.

Kaarel: Mis mõttes? Minu meelest tegi ta küll kõik õigesti.

Ana: Mida? See viimane pall läks ju Kosmosel täiesti sisse, aga kohtunik vilistas selle välja. Ja enne seda oli täpselt sama lugu, kui Kosmos oli justkui võrgus. See oli täiesti selge, et ükski mängija ei olnud võrgus.

Kaarel: Ana, nende mängija oli võrgus! Sa oled lihtsalt nii suur fänn, et sa ei taha nende vigu tunnistada!

Ana: Ei ole nii! Sina oled hoopis nii suur Kiiruse fänn, et nad võivad teha ükskõik mida, aga sina toetad ikka neid.

Ana ja Kaarli vaidlus oleks vist läinud päris pikalt edasi ja ma ei imestaks, kui nad oleksid tülli läinud. Õnneks tuli klassi õpetaja Laur ja nägi, et toimub midagi imelikku. Ta sekkus vestlusesse, kuulas nad mõlemad ära ja küsis mõned täpsustavad küsimused.

Lõpuks jõudsime aruteluni, kas maitse üle on mõistlik vaielda.

Minule tundub, et maitse üle võib vaielda küll, aga sõbralikult ja oma arvamust peale surumata. Jõuluvaheajal rääkisid vanaisa ja vanaema mulle selle kohta huvitava loo. Kui nad kunagi ammu tuttavaks said, siis meeldis vanaisale väga vaielda. Mõnikord läks ta oma vaidlemisega nii hoogu, et ei kuulanud üldse, mida teine inimene räägib. Just vastupidi: ta tegi kõik selleks, et ise võitjaks tulla. See tegi vanaemale haiget, kuna temale sellised vaidlused ei meeldinud. Vanaisa ei kuulanud ju teda ega ka kedagi teist ära … Ükskord algas jälle vaidlus ning mida kauem see kestis, seda kõvema häälega hakkas vanaisa rääkima. Korraga jäi ta vait, sest vanaema oli juba mitu minutit vait olnud. Vanaema lihtsalt istus ja vaatas aknast välja. See oli väga imelik. Nagu merel oleks olnud suur torm ja seejärel täielik vaikus. Vanaisa läks näost täitsa punaseks. Korraks olid mõlemad veel vait, siis palus vanaisa vabandust. Rohkem nad sellest ei rääkinud, sest mõlemad said aru, milles oli asi.

Nüüd vaidlevad vanaema ja vanaisa ka aeg-ajalt ja vahepeal minu meelest päris valju häälega. Aga nad kuulavad alati üksteist sõbralikult ning mõtlevad kaasa, mitte ei proovi tulla vaidluse võitjaks. Ja ma pean ütlema, et tegelikult on päris huvitav nende vaidlusi pealt kuulata. Vanaema ja vanaisa räägivad põnevatel teemadel ja oskavad tuua näiteid ning rääkida juurde põnevaid lugusid.

Sel korral jäid Kaarel ja Ana mõlemad oma arvamuse juurde, aga õnneks ei läinud nad tülli. Lõpuks hakkasid nad naerma ja ütlesid, et võib-olla on teisel isegi natuke õigus, aga nende meeskond lihtsalt on ägedam kui teine!

Seleta ja jäta meelde!

Sõna või väljend

Seletus või näide

ebaaus

ehk mitte aus. See on ebaaus, kui sa teise kaarte vaatad!

kohtunik

Kohtunik vilistas, sest pall oli väljas.

pöialt hoidma

ehk kaasa elama. Ma hoidsin oma vennale pöialt, et ta esinemine õnnestuks.

vilistama

Politseinik vilistas, et inimene seisma jääks.

võrk

Võrkpallis on vaja pall üle võrgu lüüa.

35. Rühmatöö „Näidend”

Moodustage 4-liikmelised rühmad. Jagage rollid: Ana, Kaarel, Teele, õpetaja Laur. Esitage loo „Kas maitse üle võib vaielda?” algus oma sõnadega ning see, kuidas tegevus edasi läheb, mõelge ise välja.

Harjutage oma näidendit ja esitage see klassikaaslastele!

36. Selgitage vanasõnade tähendust!

Lugege vanasõnu! Selgitage nende tähendust!
  1. Mis ühe meelest kuld, see teise meelest muld.
  2. Üks tahab ühte, teine teist, kolmas ei kumbagi.
  3. Mis ühele magus, see teisele kibe.
  4. Igal maal ise viis.
  5. Kuidas lind, nõnda laul.
  6. Iga jalg teeb ise jälje.
  7. Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal poolel õigust ei ole.
  8. Parem vaikida kui vaielda.
  9. Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega.
  10. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi.

37. Arutle pinginaabriga!

Lugege uuesti vanasõnu harjutuses 36 ning arutlege:

  1. Mis vanasõnaga te kõige rohkem nõus olete? Miks? Tooge selle kohta näiteid oma elust!
  2. Mis vanasõnale te vastu vaidleksite? Miks? Tooge vastupidiseid näiteid sellele vanasõnale oma elust!
  3. Mis vanasõna teid ja teie klassi kõige rohkem puudutab? Miks see? Tooge näiteid!

* E-ülesanne

Ühenda vanasõna algus ja lõpp.

1. Mis ühe meelest kuld, 

2. Üks tahab ühte, teine teist, 

3. Mis ühele magus, 

4. Igal maal 

5. Kuidas lind, 

6. Iga jalg teeb 

7. Ega muidu tüli ei tule, 

8. Parem vaikida 

9. Targad sõdivad sõnadega, 

10. Kaks koera taplevad, 

38. Rühmatöö „Vanasõnad”

Moodustage kahest paarist 4-liikmelised rühmad. Tehke oma paarilisega teisele paarile ülevaade, millest te rääkisite. Arutlege neljakesi nendel teemadel!