19. Loe!
Loe, mida on lapsed reisidel kogenud või mida reisidest vanematelt kuulnud!
Teele: Mina mäletan hästi reisi Kesk-Soome. Oli soe suveilm ja kui me Helsingist välja saime ja ma esimest järve nägin, palusin vanematelt kohe ujumispeatust. Kuna olime kiirteel, siis ei saanud me peatuda. Mäletan täpselt, et olin natuke pettunud, sest mulle meeldib väga ujumas käia. Sõitsime natuke veel edasi ja jälle – imeilus järv! Siis hakkasin vaikselt aru saama, miks nimetatakse Soomet tuhande järve maaks! Kas teate, et seal on üle 180 000 järve!
Kaarel: Mul ei lähe vist kunagi meelest Ungari-reis. Eriti see, kuidas me Ungaris rongiga sõitsime. Me pidime sõitma Budapestist rongiga Debreceni. Tundub lihtne, eks. Aga Ungaris on nii, et sa ei osta rongipiletit mitte ühest kohast teise, vaid kilomeetrite järgi! Pileti peal oli kirjas, mitu kilomeetrit me sõita võisime! See oli päris imelik. Enne kui me kohale jõudsime, ei olnud me üldse kindlad, kas oleme õige rongi peal või kas sõidame õiges suunas …
Rein: Minu vanaema õed ja vennad elavad Karjalas. Ühel suvel sõitsime autoga neile külla. Mis tervele meie perele väga-väga meeldis ja südame soojaks tegi, on Karjala inimeste külalislahkus. Ükskõik, kuhu me läksime, oli laud meie jaoks alati kaetud ning kõik nägid nii palju vaeva! Kõige põnevam oli muidugi juua samovarist teed. Ühes kohas oli samovar isegi väikese ahjuga, seda tuli puudega kütta ning korstnast tuli suitsu!
Liis: Minu ema rääkis, et ta käis Londonis ühel koolitusel. Ta ööbis sellises kohas, kus on palju büroosid. Kui ema hommikul koolitusele läks, oli tal tunne, nagu oleks mõnes filmis. Näiteks metroopeatuses olid kõik mehed ülikondades, naised mustades või hallides kleitides. Kõik olid tõsised ja seisid, telefonid käes, ilmselt tegid juba tööd.
Ana: Ja minu isa rääkis oma ühest tööreisist Abu Dhabisse. Ta elas ühes suures hotellis, mille aknast ta nägi, et üle tee on see maja, kuhu ta pidi järgmisel päeval koolitusele minema. Kui ta tahtis hommikul sinna jalutada, siis teda keelati, sest seal ei ole nii tavaks! Neile tuli auto järele ja viis nad kohale! Üle tee!
Õpetaja Laur: Mina käisin eelmisel sügisel Roomas. Esialgu olin natuke pettunud, sest see, kui palju võib olla turiste – see võib rikkuda vana ajaloolise koha meeleolu ja õhkkonna. Mida päev edasi, seda rohkem ma aga sellest linnast vaimustusin. Ja sealne toit oli imemaitsev! Reisi jooksul õppisin, et Roomas ei tasu minna õhtust sööma kella seitsme paiku või enne seda. See on liiga vara! Umbes kell kaheksa või pool üheksa – vot see on õige aeg! Rooma läheksin ma iga kell tagasi, mulle väga meeldis seal.
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
kiirtee |
Kiirteel tohtis sõita 130 km/h. |
peatus | ehk peatumine või peatuskoht. Reisil Karjalasse tegime kolm söögipeatust. |
samovar | ehk teemasin. Minu vanaema keedab laupäeviti samovariga teed, see on eriline! |
|
vaeva nägema |
ehk pingutama. Ma nägin vaeva, et külalised end hästi tunneksid. |
20. Mis kohtadest lapsed ja õpetaja rääkisid?
Otsige kaardilt üles kohad, millest lapsed ja õpetaja Laur rääkisid (h 19). Rääkige, kas keegi teist on mõnes nendest kohtadest käinud. Mis tal sellest kohast meeles on, kuidas talle meeldis, kas ta soovitaks teistel ka sinna minna?
21. Kuula ja loe luuletust
Räägi see oma sõnadega ümber!
Teo teekond
Olivia SaarTa liikus päeva, liikus kaks,
kuid tee läks nagu pikemaks.
Ta liikus kolmandagi veel,
siis oli alles poolel teel.
Teol tirtsu külastada soov –
tirts elab kivi teisel pool.
Nii liigub tigu nädala,
kuid ei ta kurda-hädalda,
et pikkamööda kulgeb tee,
on talle tuttav lugu see.
Tal kaasas on ju oma maja,
seal võib ta puhata, kui vaja.
