- Hädaabi telefoninumbrid
- Millega päästeameti töötajad tegelevad?
- Dialoog „Mati, mille üle sa nii rõõmustad?”
- Reklaamplakati valmistamine
- Õnnetusjuhtumite kirjeldamine piltide järgi
61. Loe ja tõlgi.
Loe ja tõlgi. Kata parempoolne osa kinni ja ütle meeldejäänud sõnaühendeid peast.
avarii, -, -d | autoavarii, liiklusavarii, gaasiavarii, kanalisatsiooniavarii, veeavarii, avarii ajal, auto tegi avarii, ei näinud avariid; |
kiirabi, -, - | kiirabiauto, kiirabiarst, kiirabibrigaad, kiirabi jõudis õnnetuspaigale, kutsuge välja kiirabi, helistage kiirabisse, töötab kiirabis; |
politsei, -, -d | politseiauto, politseipatrull, politseijaoskond, liikluspolitsei, teata politseisse, sõidame politseijaoskonda, kutsuge politsei kohale; |
politseinik, -u, -ku | liikluspolitseinik, politseiniku töö, küsime politseiniku käest, kaks politseinikku, ei näe politseinikku, teata politseinikule, otsin politseinikku; |
rike, rikke, riket | telefonirike, mootoririke, elektririke, elektripliidi rike, liftirike, helista riketesse, liftirikete telefoni number; |
tuletõrje, -, -t | tuletõrjeauto, tuletõrjedepoo, tuletõrjekomando, helistage tuletõrjesse, teatage tuletõrjesse, läks tööle tuletõrjesse, ootame tuletõrjeautot, tuletõrjeauto saabus; |
tuletõrjuja, -, -t | tuletõrjuja kirves, tuletõrjuja töö, paar tuletõrjujat, ärge segage tuletõrjujat, vestlesin tuletõrjujaga; |
vetelpääste, -, -t | vetelpäästejaam, vetelpääste keelab kummipaadiga järvele minna, töötab vetelpäästejaamas, kas näed vetelpäästet, jookse vetelpäästesse, see on vetelpäästele kingiks; |
vetelpäästja, -, -t | vetelpäästja binokkel, kutsuge vetelpäästja, vetelpäästja jälgib lapsi basseinis, vetelpäästja sukeldus vee alla, vetelpäästja õpetab ujuma, küsi vetelpäästjalt. |
62. Kes mida teeb?
Kes mida teeb? Kasuta sõnu eelmisest kahest ülesandest.
- ... kustutab tuld.
- ... päästab uppujat.
- ... paigaldab suitsuanduri.
- ... pakub kiiret arstiabi.
- ... kontrollib sõidukiirust.
- ... reguleerib liiklust.
- ... valvab rannas korda.
- ... viib pesast välja kukkunud kurepoja pessa tagasi.
- ... toob kaevu kukkunud looma sealt välja.
- ... otsib kadumaläinud inimesi.
- ... lahendab liiklusõnnetusi.
- ... kontrollib, kas turvavöö on kinni.
- ... otsib rannas kadunud väikseid lapsi.
- ... karistab avaliku korra rikkujaid.
E-ülesanne 2
- Aknast tuleb suitsu
- Päästab uppujat
- Kiire arstiabi vajadus
- Korterivargus
- Valvab rannas korda
- Reguleerib liiklust
- Tulekahju
- Kiirabibrigaad
- Politseijaoskond
- Ruumis on gaasilõhn
- Kiirabiarst
- Inimene on uppumas
- Liiklusõnnetuses on kannatanu
- Kustutab tuld
- Rannas on laps kadunud
- Kontrollib sõidukiirust
63. Jätka.
Jätka näidise põhjal.
põleb mis? esik (korteri rõdu, viimase korruse korter, hoone katus)
tulekahju on kus? esikus (koolimaja, esimene korrus, linnalähedane mets)
tulekahju sai alguse millest? elektrijuhtmetest (lõke, põlev sigarett, lahtine tuli)
tulekahju sai alguse kust? keldrist (köök, saun, elutuba, pööning)
leegid levisid edasi kuhu? elutuppa (naaberkorter, kolmas korrus, maja trepikoda)
kannatanuid otsiti kust? igalt poolt (suitsu täis tuba, põlev korter, põlev hoone)
inimesed evakueeriti kust? koolihoonest (supermarket, spordihoone, lennujaam)
tuletõrjujad jõudsid kohale kui kiiresti? viie minutiga (7 min, 9 min, veerand tundi)
siin lõhnab mille järele? gaasi järele (suits, bensiin, kõrbenud toit)
hoiatan sind mille eest? libeda tee eest (tulekahju, varas, hädaoht)
64. Loe.
Lugege kahekõnet osalistega. Nimeta kolm asja, mida tuleb teha, kui koolimajas on tulekahjuõppus.
– Mati, mille üle sa nii rõõmustad?
– Mille üle? Loodusõpetuses jäi tunnikontroll ära. Õpetaja hakkas just meile küsimusi dikteerima, kui tuletõrjesignalisatsioon tööle hakkas. Arvasime, et koolimajas on tulekahju.
– Kas saite kiiresti klassist välja?
– Isegi väga kiiresti... Nii kiiresti, et unustasime klassiakna kinni panna. Jõudsime koolistaadionile kolme minutiga. Õpetaja kontrollis nimekirja järgi, keegi ei olnud maha jäänud.
– Mis teil viga, klass on esimesel korrusel. Meie aga pidime viiendalt korruselt evakueeruma. Ja üldse – me saime kohe aru, et koolis ei ole tulekahju, on vaid õppus. Sellepärast me eriti ei kiirustanudki. Jõudsime akna sulgeda ja klassiukse lukku panna.
– Ise juba kümnenda klassi õpilased, aga ei tea, et ust ei tohi lukku panna. Kuidas siis tuletõrjujad kustutama pääseksid, kui uks lukus on?
– Kust sul küll niisugused teadmised on?
65. Loe.
Loe tekste. Leia nendele sobivad pealkirjad.
Õppisin oma toas. Äkki hakkas suitsuandur teises toas kõvasti huilgama. Tegin ukse lahti. Tuba oli suitsu täis. Ehmusin väga. Hakkasin karjuma ja kutsusin köögist ema. Toa seinakontakt põles raginal ja see oli üles sulanud. Kontaktis põlesid ka elektrijuhtmed. Ümber kontakti põles tapeet. Ema jooksis elektrikapi juurde ja lülitas sealt voolu välja. Tulekustutit meil kahjuks ei olnud. Mina ruttasin naabrite juurde ja kutsusin nad appi. Naabrid helistasid kohe päästeametisse tuletõrjele. Kartsime, et ka diivan ja kardinad lähevad põlema. Õnneks jõudsid tuletõrjujad kiiresti kohale ja suurem õnnetus jäi tulemata.
...
Ma ärkasin laupäeva varahommikul taksikoer Pluto haukumise peale. Mõtlesin, et Pluto teeb väheke nalja või tahab lihtsalt õue. Tõusin, et koer välja lasta. Välistrepil kohkusin, sest nägin, et maja katus põleb ühest otsast suure leegiga. Hakkasin karjuma ja äratasin teised majaelanikud üles. Kõigil hakkas kiire, päästsime korteritest, mida päästa andis. Varsti olid kohal ka tuletõrjeautod. Pluto on minu mängukaaslane. Ta on noor koer, alles aastane, aga tubli: mängib minuga, ajab metsas jäneste jälgi, jookseb õhku visatud „taldrikule” järele, kuulab väga hästi sõna. Ilma Plutota poleks me mingil juhul ärganud! Nii et ta on nüüd meie elupäästja. Põlenud katuse asemele saab uue panna, aga elu ei too miski tagasi.
66. Vestelge.
Vestelge eespool toodud tekstide põhjal,
- mis põhjusel oli vaja päästeteenistusse helistada;
- kuidas võisid tulekahjud tekkida;
- kas inimesed käitusid tuld ja suitsu nähes õigesti? Põhjenda oma arvamust.
- miks võib taksikoer Plutot nimetada elupäästjaks;
- mis hävis tules;
- miks peaksid kodudes olema suitsuandurid ja tulekustutid.
67. Rühmatöö.
Töötage rühmas. Lugege ja tõlkige tekst, valmistage saadud info põhjal plakat, näidake valminud plakatit teistele ja seletage, mille poolest teie plakat on hea.
Sageli tekivad tulekahjud talviste pühade – jõulude ja uue aasta pidustuste ajal. See on aeg, kui lahtist tuld ja küünlaid kasutatakse tavalisest rohkem. Põlevaid küünlaid ei tohi mingil juhul järelevalveta jätta. Küünalde paigutamisel tuleb jälgida, et lahtine leek ei oleks ohtlikult lähedal kuuseokstele, kardinatele ja teistele esemetele, mis võivad kergesti süttida. Küünal tuleb paigutada tulekindlale alusele.
68. Sobita kokku pilt ja tekst.
Sobita kokku pilt ja tekst. Kata tekst kinni ja jutusta pildi järgi nii täpselt, kui oskad. Lisa olukorra kirjeldamiseks omapoolseid detaile.
 |  |
 |  |
Järvel on õnnetus juhtunud, paat on ümber läinud. Kaks last on vees. Üks neist hoiab paadist kinni, teine on paadist eemal ja püüab vee peal püsida. Lapsed on kaldast kaugel ja ei oska vist ujuda. Nad hüüavad appi.
Vanainimene on postkontori ees tänaval maas, tema juurest jookseb eemale vargapoiss, kes on vanamemme käest rahakoti ära tõmmanud. Noormees helistab mobiiltelefonil ja püüab memme üles aidata.
Viiekorruselise maja neljandal korrusel on tulekahju, aknast tuleb suitsu ja tuleleeke. Kõrvalaknal seisab noor naine väikese lapsega. Naine karjub appi. Maja ees on tuletõrjeauto. Tuletõrjujad alustavad inimeste päästmist ja maja kustutamist.
Rulluiskudel poiss lamab sõiduteel, ta on saanud löögi taksolt, mis seisab siinsamas. Kohale on sõitnud kiirabiauto. Kaks meditsiinitöötajat tulevad kanderaamiga, et kannatanu haiglasse viia.
E-ülesanne 3
1. Tegevus toimub …
- maal
- linnas
- mere ääres
2. Tulekahju on …
- kolmandal korrusel
- viiendal korrusel
- neljandal korrusel
3. Tuletõrjeauto on maja …
- ees
- taga
- kõrval
4. Majja jookseb …
- kaks politseinikku
- kolm tuletõrjujat
- kaks tuletõrjujat
5. Tuletõrjeautol on …
- trepp
- redel
- lift
6. Maja neljandal korrusel …
- ei ole kedagi
- on kõik aknad kinni
- karjub keegi appi
Uued sõnad
hävi/ma, -da, -n – гибнуть, разрушиться, сломаться
kustuta/ma, -da, -n – тушить, гасить
lukku panema = lukusta/ma, -da, -n – запирать на ключ
põle/ma, -da, -n – гореть
pääst/ma, -a, -an – спасать
elektri/juhe, -juhtme, -juhet – электропровод
kanderaam, -i, -i – носилки
leek, leegi, leeki – пламя
päästeamet, -i, -it – служба спасения
rannavalve, -, -t – береговая служба
rike, rikke, riket – неисправность, повреждение
suits, -u, -u – дым, сигарета
suitsuandur, -i, -it – дымовой датчик
tulekustuti, -, -t – огнетушитель
tulekahju, -, - – пожар
tuletõrjuja, -, -t – пожарный
tuli, tule, tuld – огонь
E-ülesanne 4
hävi/ma, -da, -n –
kustuta/ma, -da, -n –
lukku panema = lukusta/ma, -da, -n –
põle/ma, -da, -n –
pääst/ma, -a, -an –
elektri/juhe, -juhtme, -juhet –
kanderaam, -i, -i –
leek, leegi, leeki –
päästeamet, -i, -it –
rannavalve, -, -t –
rike, rikke, riket –
suits, -u, -u –
suitsuandur, -i, -it –
tulekustuti, -, -t –
tulekahju, -, - –
tuletõrjuja, -, -t –
tuli, tule, tuld –
