Tund 3

  • Varakamber. Eno Raua ,,Naksitrallide” järgi
  • Sünonüümid. Liitnimisõnade moodustamine sõnade liitmise teel

117. Loe.

Loe ja õpi tekstilähedaselt jutustama. Pane õpik kinni ja kirjuta, mis meelde jäi. Palu pinginaabril oma tööd kontrollida.

1972. aastal ilmus kirjanik Eno Raua lasteraamat „Naksitrallid”. Seal seiklevad kolm veidra välimusega päkapikkude moodi mehikest. Esimene on pehmest samblast habemega poeetiline Sammalhabe, kelle habemes kasvavad ilusad punased pohlad. Kingpool on vastutustundlik loodusesõber, kes on oma kinganinad maha lõiganud, et tal oleks lahe varbaid liigutada. Edevavõitu Muhv aga kannab tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, mille seest ainult pea ja jalalabad välja paistavad.

118. Loe.

Loe. Leia tekstist vastused,
  • kus asus haraka varakamber;
  • kuidas ta oli varanduse saanud;
  • miks Sammalhabe, Kingpool ja Muhv tegid haraka kogutud varandusest nimekirja.

Varakamber

Eno Raua järgi

„See harakas on üldse kaunis kummaline kuju! Harilikult pesitsevad puuõõnsustes öökullid, kuid harakas on osanud siia terve varanduse peita,” arutles Sammalhabe.

Muhv oli jäänud mõtlikult varandusehunnikut silmitsema. „Meie kohus on kõik leitud asjad omanikkudele tagasi viia,” arvas ta. „Kõigepealt tuleks sellest varandusest hoopis nimekiri teha,” tegi ettepaneku Sammalhabe.

Teised olid Sammalhabeme ettepanekuga nõus.

Muhv tõmbas muhvist märkmiku ja pastapliiatsi välja.

Naksitrallid istusid varandusehunniku juurde maha. Ning töö algas.

Tordilabidad
​Sõrmkübarad
​Nööbid, trukk
​Nööbid, harilikud

tükki (tk)
​tk
​tk
​tk

1
​7
​314
204​

„Sa taevas küll! Milleks tal ometigi nii palju nööpe tarvis läheb!” tahtis Kingpool teada.

„Harakale ei lähe kogu sellest varandusest mitte kui midagi tarvis,” ütles Sammalhabe.

Muhv kirjutas edasi:

Hõbelusikad
​Monoklid
​Läikivad kompvekipaberid
​Vanaaegsed kuldrahad
​Vanaaegsed hõberahad

tk
​tk
​tk
​tk
​tk

23
​1
​104
​45
​82

„Tohutult palju vanaaegseid asju,” leidis Sammalhabe. „Nähtavasti on siin koos päris mitme harakapõlvkonna saak.”

„Igatahes,” noogutas Kingpool. „Ja vanaaegsete asjade omanikud pole arvatavasti üldse enam elus. Mina küll ette ei kujuta, kuidas Muhv kogu selle kraami mõtleb õigetele omanikkudele kätte toimetada.”

„Aga kuidas oleks muuseumiga, mu sõbrad? Kui me varanduse mõnele muuseumile üle annaksime,” tegi ettepaneku Sammalhabe.

Kõigile meeldis see idee.

„Ja me anname oma leiu mitte ajaloomuuseumile, vaid hoopiski loodusteaduse muuseumile. Oleks ju haruldane ja väga väärtuslik väljapanek – ühe harakasuguvõsa poolt varastatud asjad,” arvas Sammalhabe.

Sellega oli küsimus otsustatud ja Muhv jätkas nimekirja koostamist:

Käekellad
​Jalgrattakellad
​Küüneviilid
​Võtmed, snepper
​Võtmed, harilikud
​Medaljonid

tk
​​tk
​​tk
​tk
​​tk
tk​

3
​1
​32
​102
​218
​1

„Kui ilus pilt siin sees on!” ütles Muhv medaljoni avades. „Missugune kaunis noor naine!”

Nüüd kummardusid ka Sammalhabe ja Kingpool medaljonipilti vaatama. Muhv sulges klõpsatades medaljoni ja kirjutas edasi:

Laulatussõrmused
​Termospudeli korgid
​Naelad

tk
​​​tk
​​​tk

154
​2
​106

Nimekirja koostamine edenes jõudsasti ja veel enne õhtut võis Muhv oma pikale kirjatööle punkti panna.

119. Vestelge.

Vestelge. Küsige klassikaaslastelt, kas ja miks nad usuvad, et
  • harakad armastavad läikivaid asju;
  • harakad toovad leitud asjad oma pessa;
  • harakas oli teinud varakambri puuõõnde;
  • harakas jõuab nii raskeid asju, nagu tordilabidas või jalgrattakell, puu otsa tassida;
  • naksitrallidel jätkus kannatust kõik nööbid üle lugeda;
  • sellised mehikesed nagu Sammalhabe, Kingpool ja Muhv on tõepoolest olemas;
  • inimesed leiavad tõesti mõnikord varakambreid;
  • kui leiad varanduse, ei tohi seda endale jätta.

Jäta meelde!

Tõlgi. Õpi ära antud sõnade sünonüümipaarid. Kontrolli, kuidas pinginaaber neid teab.

harilikult – tavaliselt
​jõudsasti – kiiresti
​igatahes – kindlasti
​nähtavasti – arvatavasti
​aina – kogu aeg
​kummaline – imelik

pole tarvis – pole vaja
​silmitsema – vaatama
​kätte toimetama – kätte viima
​väljapanek – ekspositsioon
​märkmik – taskuraamat
​kamber – tuba, ruum

E-ülesanne 1

  • imelik
  • kiiresti
  • vaatama
  • arvatavasti
  • ekspositsioon
  • pole vaja
  • tavaliselt
  • taskuraamat
  • kätte viima
  • kindlasti
  • tuba, ruum
  • kogu aeg

harilikult – 

jõudsasti – 

igatahes – 

nähtavasti – 

aina – 

kummaline – 

pole tarvis – 

silmitsema – 

kätte toimetama – 

väljapanek – 

märkmik – 

kamber – 

120. Loe ja tõlgi.

Loe ja tõlgi. Kuidas muudavad poolpaksus kirjas sõnad lause mõtet? Koosta näidetele 3–5 sarnast lauset.

See oli harakas. See oli vist harakas. Arvatavasti oli see harakas. Nähtavasti oli see harakas. Igatahes oli see harakas. Kindlasti oli see harakas.

  1. Öökullid pesitsevad puuõõnsustes.
  2. See on vanaaegne ese.
  3. Need on haraka varastatud asjad.
  4. See küsimus on otsustatud.
  5. Leitud asjade nimekiri sai valmis.

Jäta meelde!

Jäta meelde, kuidas on moodustatud need liitsõnad.

E-ülesanne 2

puu

pasta

tordi

sõrm

hõbe

kuld

kompveki

vana

käe

jalg

loodus

termos

nime

vara

121. Leia tekstist liitsõnad.

Leia tekstist „Varakamber” kõik liitsõnad. Kirjuta need vihikusse ja ütle, mis sõnadest on saadud uus sõna.

Uued sõnad

arutle/ma, -da, -n – обсуждать, обдумывать

ette kujuta/ma, -da, kujutan ette – воображать, представлять

läikima, läikida, läigib – блестеть

pesitse/ma, -da, -n – гнездиться

ettepanek, -u, -ut – предложение

haraka/s, -, -t – сорока

leid, leiu, leidu – находка

märkmik, -u, -ku – записная книжка

nööp, nööbi, nööpi – пуговица

sammal, sambla, sammalt – мох

varandus, -e, -t – достояние, сокровище

väljapanek, -u, -ut – экспозиция

hari/lik, -liku, -likku = tavaline – обыкновенный, обычный

harulda/ne, -se, -st – редкий

veider, veidra, veidrat – странный, забавный

väärtus/lik, -liku, -likku – ценный

E-ülesanne 3

  • редкий
  • мох
  • гнездиться
  • странный, забавный
  • записная книжка
  • экспозиция
  • находка
  • воображать, представлять
  • достояние, сокровище
  • блестеть
  • ценный
  • предложение
  • пуговица
  • обсуждать, обдумывать
  • обыкновенный, обычный
  • сорока

arutle/ma, -da, -n – 

ette kujuta/ma, -da, kujutan ette – 

läikima, läikida, läigib – 

pesitse/ma, -da, -n – 

ettepanek, -u, -ut – 

haraka/s, -, -t – 

leid, leiu, leidu – 

märkmik, -u, -ku – 

nööp, nööbi, nööpi – 

sammal, sambla, sammalt – 

varandus, -e, -t – 

väljapanek, -u, -ut – 

hari/lik, -liku, -likku = tavaline – 

harulda/ne, -se, -st – 

veider, veidra, veidrat – 

väärtus/lik, -liku, -likku –