- Tegusõna. Liht- ja ühendtegusõnad
- Tegusõna liited -u ja -ta
- Sihitise käänded ainsuses. Kordamine
- Sisekohakäänded ja nende kasutamine. Sisseütleva käände lühike vorm
- Kuulamisharjutused 17–23
Kuulamisülesanne 19
Ebatavaliste olevuste kirjeldus. Kirjelduse põhjal nõutud info äratundmine
Jäta meelde!
TEGUSÕNA
Jäta meelde. Tõlgi ühendtegusõnad emakeelde. Jälgi ka sõnade järjekorda.
132. Tõlgi.
Tõlgi eesti keelde.
Нельзя списывать! Разреши, я спишу. Выпишите незнакомые слова! Кто выписал все незнакомые слова? Перепиши это задание! Ты переписала контрольную работу? Я не согласен переписывать весь текст. Запиши мой номер телефона! Постарайся рассмотреть эту жалобу. Ты должен быть осторожен. Проверь, есть тут ошибки или нет. Кто участвует в концерте? Я не хочу участвовать в концерте. Я не привыкла проделывать всё по несколько раз. Никто не сможет подделать это. Попробуй подделай мой почерк. Вам придётся переделать свою работу.
133. Kasuta sobivat infinitiivi.
Kasuta sobivat infinitiivi.
välja nägema
sa pead hea ...; olen harjunud alati hea ..., on raske alati hea ...; kuidas hea ...;
ette valmistama
ma olen nõus küsimused ...; armastan küsimused varem ...; hakake jõulunäidendit ...;
taga ajama
nõid hakkas teda ...; kummitused armastavad inimesi ...; tulnukas proovis teda ...;
ümber mõtlema
nüüd on juba hilja ...; praegu on veel võimalik ...; ma pole harjunud ...; sul on veel aega ...;
tagasi maksma
ta ei kiirusta ...; millal on sul võimalik ...; on nõus kiiresti ...; ta lubas kiiresti ... .
134. Tõlgi.
Tõlgi. Kata kaks parempoolset tulpa kinni ja moodusta sõnaühendeid peast.
ma-infinitiiv
hakkan ette kujutama
hakkab ümber minema
pean vastu minema
peame välja nägema
ruttan kokku saama
hakkan aru saama
olen nõus pähe tuupima
olen nõus kätte toimetama
pean tühjaks kallama
peab välja tõmbama
da-infinitiiv
püüan ette kujutada
võib ümber minna
tahan vastu minna
tahab välja näha
võime kokku saada
on raske aru saada
pole vaja pähe tuupida
kellele kätte toimetada
tuleb tühjaks kallata
tuleb välja tõmmata
olevik
kujutan halvasti ette
läheb kergesti ümber
lähen Tiinale vastu
ta näeb hea välja
saame õhtul kokku
saan kõigest aru
tuubin kõik pähe
toimetan homme kätte
kalla ämber tühjaks
tõmban hamba välja
135. E-ülesanne 1
Õpin oma toas ja (ette valmistuma) homseks ajaloo kontrolltööks. Ma (läbi vaatama) konspektid, (pähe tuupima) aastaarvud, (läbi lugema) mitu peatükki õpikust, (välja kirjutama) vastused õpikus esitatud küsimustele. Ei (ette kujutama) , missugused ülesanded kontrolltöös tulevad, seepärast (läbi lehitsema) veel ka mõned teatmeteosed. Igaks juhuks (valmis kirjutama) ka spikri.
Kell viis (kokku saama) Mariga. Mulle (silma hakkama) juba kaugelt, et ta (välja nägema) vapustavalt ilus. Me (ette võtma) jalutuskäigu mere äärde. Teel (sisse vaatama) paari kauplusse. Lõpuks (aru saama) , et on aeg koju minna. Ma (hüvasti jätma) Mariga ja (kiirustama) koju.
136. Loe ja tõlgi.
Loe ja tõlgi. Moodusta iga sõnaga tingivas kõneviisis lause.
Näidis: Vanemad ei pahandaks minuga, kui õpiksin paremini.
pahanda/ma, -da, -n
rahusta/ma, -da, -n
lobise/ma, -da, -n
loetle/ma, -da, -n
tegutse/ma, -da, -n
tülitse/ma, -da, -n
vihasta/ma, -da, -n
lohuta/ma, -da, -n
muretse/ma, -da, -n
hädalda/ma, -da, -n
varasta/ma, -da, -n
pahanda/ma, -da, -n
kurvasta/ma, -da, -n
karista/ma, -da, -n
katkesta/ma, -da, -n
liialda/ma, -da, -n
süüdista/ma, -da, -n
tähista/ma, -da, -n
137. Loe ja kontrolli.
Loe ja kontrolli, kuidas mäletad õpitud tegusõnade tähendust ja põhivorme. Tegusõnad, milles tegid vigu, kirjuta vihikusse. Kasuta igast rühmast ühte sõna:
- lihtmineviku 3. pöörde jaatavas ja eitavas vormis;
- käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 2. pöörde jaatavas ning eitavas kõnes.
Näidis:
- ta rändas, ei rännanud;
- rända, ära rända; rännake, ärge rännake
- süütama, süüdata, süütan
algama, alata, algab
oskama, osata, oskan
märkama, märgata, märkan
taipama, taibata, taipan
kohtama, kohata, kohtan
rändama, rännata, rändan - lõhkuma, lõhkuda, lõhun
tõlkima, tõlkida, tõlgin
rääkima, rääkida, räägin
hulkuma, hulkuda, hulgub
uskuma, uskuda, usun
trükkima, trükkida, trükin - kahtlema, kahelda, kahtlen
võrdlema, võrrelda, võrdlen
vihtlema, vihelda, vihtlen
riidlema, riielda, riidlen
kaklema, kakelda, kaklen
suhtlema, suhelda, suhtlen
vestlema, vestelda vestlen - leidma, leida, leian
andma, anda, annan
tundma, tunda, tunnen
teadma, teada, tean
hoidma, hoida, hoian
kandma, kanda, kannan
138. Võrdle ja tõlgi.
Võrdle ühetüvelisi (однокоренные) tegusõnu. Tõlgi need ja koosta lauseid.
solvama
kordama
riietama
sulgema
üllatama
vahetama
õppima
valmistama
solvuda
korduma
riietuma
sulguma
üllatuma
vahetuma
õpetama
valmistuma
leidma
kuulma
tundma
muutma
soovima
mõistma
kasvama
üllatama
leiduma
kuulama
tunduma
muutuma
soovitama
mõistatama
kasvatama
üllatuma
139. Tõlgi ja esita dialoog.
Tõlgi, kasutades eelmise ülesande sõnu. Esitage dialoog õpikut kasutamata.
– Почему ты обиделся? Каждый раз я должен догадываться, почему ты перестаёшь со мной разговаривать.
– Почему я обиделся? Да потому, что ты обидел меня.
– Когда я тебя обидел?
– Ты всё время меня обижаешь. Это повторяется изо дня в день.
– Ты меня удивляешь.
– Не удивляйся! Ты всё время учишь меня, как жить. Неужели ты не понимаешь, что я уже вырос и сам понимаю, как одеваться, что читать, какую музыку слушать. Поверь мне, у меня хороший вкус.
– Давай сменим тему разговора!
– Вот теперь ты обиделся!
– Меня никто не может обидеть! Только у меня нет времени с тобой спорить. Я должен готовиться к контрольной по математике.
140. E-ülesanne 2
- Me (õppima/õpetama) Eesti geograafiat. Eesti geograafiat (õppima/õpetama) meile sellel aastal õpetaja Kuusik.
- Ühed ja samad küsimused (kordama/korduma) tunnist tundi. Õpetaja (kordama/korduma) neid küsimusi tunnist tundi.
- Ta (leidma/leiduma) kadunud teatmeteose üles. Selles raamatus (leidma/leiduma) kõige uuemad andmed kirjanik Eno Raua kohta.
- Me (mõistma/mõistatama) kaua, kes võis selle jutu kirjutada. Me (mõistma/mõistatama) , et olime seekord eksinud.
- Matemaatikaõpetaja (vahetama/vahetuma) poole aasta pealt. Õpetaja (vahetama/vahetuma) vanad õpikud uute vastu välja.
- Mulle (tundma/tunduma) , et küsimus oli liiga keeruline. (Tundma/tunduma) sinu töö ära käekirja järgi.
- Kirjandusõpetaja (soovima/soovitama) meil „Naksitrallid” läbi lugeda. Keegi ei (soovima/soovitama) oma arvamust välja öelda.
- Ma (soovima/soovitama) sõbral kiivri pähe panna, kui ta sõitma läheb. Tema aga seda teha ei (soovima/soovitama) .
141. Korda põhikäändeid.
Korda põhikäändeid. Koosta antud sõnadega sõnaühendeid näidise järgi.
seljakott, telk, taskunuga, kiiver, lumelaud, kelk, käekell, jalgratas
omanik, politseinik, vetelpäästja, tuletõrjuja, kirjanik, toimetaja
sisukord, lehekülg, esikaas, skeem, plaan, diagramm, tabel, tekst
142. Koosta lauseid.
Koosta lauseid näidete järgi nii, et harjutuse lõpus antud sõnad oleksid sihitise funktsioonis.
- arvuti, keedukann, elektripliit, videokaamera, külmkapp, laualamp, mikrolaineahi, pesumasin, tolmuimeja;
- flööt, kitarr, klaver, trumm, lõõtspill, viiul, tromboon, orel, akordion, trompet, süntesaator.
143. Palu näidata esemeid.
Palu kaupluses näidata endale esemeid.
Näidis: Palun näidake mulle seda kokaraamatut! (osastav)
Jaa, ma võtan selle kokaraamatu. (omastav)
tervishoiu käsiraamat, liiklusõpik, teatmeteos, poster, ajakiri, ajaleht, eesti keele õpik, märkmik, taskuraamat, kalender, fotoalbum, töövihik, luulekogu, kaart, joonlaud, kolmnurk, pinal, koolikott
Jäta meelde!
Neid käändeid me juba teame.
Põhikäänded
Käändelõpud | ||||
nimetav | kes? mis? | laps | jõgi | puuduvad |
omastav | kelle? mille? | lapse | jõe | (-a, -e, -i, -u) |
osastav | keda? mida? | last | jõge | -t, -d, -a, -e, -i, -u |
Jäta meelde!
Need käänded õpime juurde.
Sisekohakäänded
Käändelõpud | ||||
sisseütlev | kellesse? millesse? | lapsesse | (kiindunud) jõesse | -sse; ø |
seesütlev | kelles? milles? | lapses | jões | -s |
seestütlev | kellest? millest? | lapsest | jõest | -st |
Jäta meelde!
Sisseütlev kääne
kellesse? в кого? millesse? во что? kuhu? куда?
sisseütlev omastav + -sse, Ø lõputa
Sisseütlevat käänet kasutame
- sissepoole suunatud tegevuse väljendamiseks:
Kas sa lähed teatrisse?
Vanaema pannakse haiglasse.
Vii moosipurgid keldrisse!
Turistid saabusid Tartusse. - suhtumise väljendamiseks:
Kuidas sa minusse suhtud?
Miks te suhtute Slavasse nii halvasti?
Paljudel käändsõnadel kasutatakse sisseütlevas käändes lühikest vormi:
sõidan linna
lähen apteeki
vala tassi
jooksis parki
pane kappi
vii asjad paati
kukkus vette
ruttan kinno
tulge majja sisse
Mõnikord on osastav ja lühike sisseütlev ühesuguse lõpuga.
Võrdle:
osastav
mitu kappi
kolm klassi
ei näe klaasi
ravin silma
remondime saali
ootan bussi
lühike sisseütlev
pane asjad kappi
vii päevik klassi
vala piim klaasi
midagi läks silma
ruttasime saali
astuge bussi
144. Loe, tõlgi.
Loe, tõlgi. Kata kaks parempoolset tulpa kinni ja koosta sõnaühendeid osastavas ja lühikeses sisseütlevas.
aed
ahi
apteek
hoov
jalg
järv
kabinet
kast
karp
kool
kott
korv
köök
lastekoor
loss
maakond
mets
nimekiri
nurk
paat
pank
park
rand
saun
selg
tund
õhk
õu
jõgi
kino
käsi
lagi
lumi
maja
meri
mägi
nägu
nina
oja
pea
pere
suu
sõda
tuba
tuli
veri
vesi
ainsuse osastav
Mida?
armastan aeda
kütan ahju
ei leia apteeki
pühib hoovi
ravin jalga
joonistan järve
otsime vaba kabinetti
meisterdab kasti
ei leia karpi
ehitatakse kooli
parandan kotti
punub korvi
koristan kööki
kuulan lastekoori
pildistan lossi
mitu maakonda
armastan metsa
koostan nimekirja
neli nurka
ehitab paati
mitu panka
restaureerivad parki
koristame randa
kütan sauna
pese mu selga
seitse tundi
hingan värsket õhku
pühin õue
ainsuse osastav
Mida?
pildistan jõge
ehitatakse kino
vaata minu kätt
värvib lage
ära söö lund
ehitatakse maja
joonistan merd
näen mäge
peseb nägu
kratsib nina
pildistan oja
kammib pead
armastab oma peret
mitu suud
ei taha sõda
koristan tuba
ära tee tuld
kardan verd
too vett
lühike ainsuse sisseütlev
Kuhu?
lähen aeda
panen puud ahju
helista apteeki
jätsin auto hoovi
pane sussid jalga
hüppas järve
minge kabinetti
pane asjad kasti
aseta ehted karpi
kiirustan kooli
unustasin asjad kotti
vala marjad korvi
vii tass kööki
astun lastekoori
kutsu kõik lossi
kolis teise maakonda
jooksis metsa
pane mind nimekirja
mine nurka
istu paati
helista panka
lähme parki
kiirustasime randa
lähen sauna
sobib selga
hilines tundi
tõusis õhku
tule õue
lühike ainsuse sisseütlev
Kuhu?
hüppas jõkke
ei lähe kinno
pane kindad kätte
vaata lakke
kukkus lumme
sisenes majja
uppus merre
tõusime mäkke
tuul puhub näkku
sattus ninna
kukkus ojja
jätsin mütsi pähe
lähen suveks sinna perre
pane komm suhu
läks sõtta
mine tuppa
viska tulle
sattus verre
lähme vette
E-ülesanne 3
- armastan aeda
- kiirustan kooli
- vii tass kööki
- koristame randa
- ei leia apteeki
- lähen aeda
- armastan metsa
- hingan värsket õhku
- kiirustasime randa
- helista apteeki
- ehitatakse kooli
- parandan kotti
- jooksis metsa
- joonistan järve
- tõusis õhku
- koristan kööki
- hüppas järve
- unustasin asjad kotti
145. E-ülesanne 4
Pane võti (ranits) ja sõidupilet (tasku) ! Ära pane õpilaspiletit (lauasahtel) !
Vii kartulikott (kelder) ja tühi kast (kasvuhoone) ! Viige raamatud (raamatukogu) tagasi!
Riputa palitu (nagi) , pane sussid (jalg) ja astu (tuba) . Ära jäta jopet (esik) , pane see (kapp) !
Palun mine (võimla) , kutsu kehalise kasvatuse õpetaja õpetajate (tuba) ! Ära mine täna (ujula) !
Soovitan sõita (Tartu) rongiga, (Pärnu) bussiga, aga (London) lennukiga.
Ära hüppa (tiik, järv) , või (jõgi) , kui sa ei tea, missugune põhi seal on.
Kui lähed jalgrattaga vigursõitu tegema, pane spordidress (selg) ja kiiver (pea) !
146. Võrdle sõnaühendeid.
Võrdle sõnaühendeid eesti ja vene keeles. Mida märkad?
kirjutama |
| kirjuta vihikusse, märkmikku |
haigestuma | millesse? | haigestus grippi, angiini, sarlakitesse |
147. Tõlgi.
Tõlgi.
Где ты оставил свои вещи? Я не помню, где я их оставил. Hаверное, в кабинете эстонского языка. Не оставляйте деньги в кармане! Кто оставил очки в столовой? Извините, я забыла тетрадь дома, я оставила её в ящике письменного стола. Запишите это правило в тетрадь! Где мне спрятать документы? Спрячь эти документы в кошелёк, а другие – в шкаф! Можно, я останусь в классе? Тут нельзя оставаться! Вы ничего не забыли в автобусе? Я, кажется, оставил у тебя зонтик. Коля остался в больнице ждать бабушку. Надень шапку, иначе заболеешь гриппом!
148. Jätka näidise järgi.
Jätka näidise järgi. Asenda allajoonitud sõnad iga lause järel antud sõnadega sisseütlevas käändes.
- – Kuhu te jõuludeks sõidate?
– Vanaema ja vanaisa juurde Paidesse.
Viljandi, Pärnu, Kärdla, Keila, Paldiski, Maardu, Lihula - – Kuhu te puhkusele sõidate? Kas jälle Itaaliasse?
– Täpselt ei tea veel. Võib-olla tõesti Itaaliasse. Meil on seal palju vaatamisväärsusi nägemata.
Kreeka, Lõuna-Eesti, Hispaania, Hiina, Jaapan, Austraalia, Ameerika, Moskva - – Kas sa juba helistasid vennale Leetu?
– Ei helistanud. Ma ei tea, kuidas Leetu helistada.
Narva (Narva), Aegviidu (Aegviitu), Riia (Riiga), Läti (Lätisse/Lätti), Soome (Soome), Rakvere (Rakveresse/Rakverre), Tamsalu (Tamsalusse/Tamsallu) - – Kutsun sind kaasa ekskursioonile Pärnusse.
– Aitäh kutsumast. Hea meelega tulen koos sinuga Pärnusse.
Pihkva, Peterburi (Peterburi/Peterburisse), Räpina, Petseri, Kiviõli (Kiviõlisse/Kiviõlli).
149. Loe ja tõlgi.
Loe ja tõlgi. Asenda sõnad sisseütlevas käändes oma näidetega (pikk ja lühike vorm), kasuta teiste hulgas ka sõnu õpiku tabelist.
Jäta meelde!
Seesütlev kääne
kelles? в ком? milles? в чём? kus? где?
seesütlev = omastav + -s
ämbris = ämbri + -s
Seesütlev kääne väljendab
- sisemist tegevust:
puhkab Elvas, töötab raamatukogus; - seisundit:
olen heas tujus, ema on masenduses; - aega (kuud ilma kuupäevata):
sünnipäev on märtsis, koolivaheaeg algab detsembris.
150. Jätka.
Jätka vähemalt kahe oma näitega seesütlevas käändes.
Meeldib ujuda jões, … , suplesin tiigis, … , puhkasin Elvas, … , töötavad tehases, … , sündis Narvas, … , elame kesklinnas, … , tantsime toas, … , see juhtus jaanuaris, … , lapsed mängivad hoovis, … , sünnipäev on juulis, … , pettusin sõbras, … , istusin rongis, … , suvitasime Norras, … , oota mind garderoobis, … , kummitab köögis, … , tutvusin temaga Kärdlas, … , harilikult on külm jaanuaris, … .
151. Tõlgi eesti keelde.
Tõlgi eesti keelde. Kasuta tegusõna käima sobivas vormis.
Куда ездили ученики вашего класса летом? Павел ездил в Финляндию, Эдуард – в Швецию, Аня – в Норвегию.
Петя ездил летом в летний лагерь, Света в танцевальный лагерь, Ира и Дима ходили в спортивный лагерь.
У нас активный класс. Вика ходит в бассейн, Алексей – в футбольный клуб, Костя поёт в детском хоре, Анна ходит в кружок рисования, Лена и Оксана ходят в драматический кружок (näitering).
Я никуда не хожу. Раньше я ходил в тен-нисный клуб, но это было очень дорого.
Jäta meelde!
Seestütlev kääne
kellest? из кого? о ком? millest? из чего? о чём? kust? откуда?
seestütlev = omastav + -st
linnast = linna + -st
Seestütlev kääne väljendab
- tegevust, mis on suunatud väljapoole:
tuli muuseumist, väljus võimlast; - seisundist väljumist:
paranes gripist, tuli stressist välja; - materjali, millest on ese tehtud:
pronksist mälestussammas, on tehtud metallist; - objekti, millele on kõne suunatud:
laulab armastusest, räägib lemmikkirjanikust; - ajalist algust:
esmaspäevast saadik, jaaanuarist alates; - võrdlust:
ta oli vennast vanem, entsüklopeedia on sellest teatmeteosest parem.
154. Vasta küsimustele.
Vasta küsimustele. Kasuta sisekohakäändeid.
- Kuhu ta läheb? (postimaja, apteek, õu, kino, bussijaam, lasteaed)
- Kus ta oli? (muuseum, söökla, arstikabinet, raamatukogu, inglise keele kabinet, õpetajate tuba, arvutiklass)
- Kust ta tuli? (Viljandi, Haapsalu, Tallinn, Tartu, Rakvere, Valga, Võru, Kärdla, Paide)
- Kust ta saabus? (Pariis, London, Peterburi, Moskva, Helsingi, Stockholm)
- Mis materjalist on ehted tehtud? (puu, kuld, hõbe, vask)
- Mis ajast te tuttavad olete? (september, oktoober, kevad, suvi, sügis, pühapäev)
- Millest jalutasime mööda? (kauplus, pank, bussijaam, hotell, polikliinik, ajalehekiosk)
- Mis ajast on kauplus suletud? (reede, laupäev, eilne, üleeilne, homne, ülehomne, kuu algus, veebruar, juuni)
- Kuhu ta viskas vanad sussid? (nurk, kast, prügiämber)
- Kust ta väljus? (rong, buss, troll, tramm, lennuk, koolimaja, tuba)
155. Vahemaa (расcтояние).
Ütle, kui pikk on vahemaa ühest kohast teise.
Tallinn – Tartu, 186 kilomeetrit
Tallinn – Viljandi, 178 km
Tallinn – Rakvere, 98 km
Tallinn – Haapsalu, 99 km
Haapsalu – Kuressaare, 118 km
Tallinn – Valga, 252 km
Tallinn – Võru, 256 km
kesklinn – rand, 8 km
kool – kodu, 2 km
kodu – ujula, 3 km
156. Kasuta sõnu sobivas vormis.
Kasuta sulgudes sõnu sobivas vormis. Jutusta tekstilähedaselt.
Vanasti toimus (maailm) palju salapärast. Et rahulikult elada, tuli loodusega hästi läbi saada. Päris targad pidid isegi loomade (keel) mõistma. Neil kaugetel aegadel usuti, et on olemas Kalevipoeg ja Vanapagan, ussikuningad ja metsahaldjad, tondid ning teised fantastilised olevused. Nende (välimus) on raske ette kujutada. Muistendid ja muinasjutud pärinevad (aeg), kui (elekter) ja (raadio) veel ei olnud, ka raamatuid ei tuntud. Õhtuti jutustati tulevalgel üksteisele jutte. Peaaegu igast kõrgemast (mägi), suuremast (kivi), (järv), (jõgi) või (allikas) on säilinud muistend, mida teatakse tänapäevalgi. Rännates mööda (Eestimaa) saad giidilt teada, miks on soovitav mõnest (allikas) vett juua või selle veega nägu pesta, milliseid kummitusi on inimesed kohanud mõnes vanas (hoone) või (loss) ning miks mõnes (mets) võib kergesti ära eksida. Igal jutuvestjal on oma lemmiklood. Paljud neist räägivad (Vanapagan). See suure jõuga rumalavõitu hiiglane on muistendite järgi kokku kandnud või laiali loopinud suuri kivihunnikuid, millest on tekkinud (mägi – mitmus) ja (org – mitmus). Tema jälgi on kohatud peaaegu iga kohaliku (jõgi, järv, oja, allikas) ääres. Rahvalt kogutud muistendite tekstid asuvad (Eesti Kirjandusmuuseum).
