Jüri Üdi „Olen pärisori”

Autor: Jüri Üdi

Olen pärisori. Töötan palehigis mõisniku heaks. Küll
​on halb mõisniku heaks töötada. Töö on raske, isandad
​võõrad ja ei saa aru sellest, et ka mina olen inimene.
​Laulan töö- ja tavandilaule, eriti töölaule. Need laulud
​kanduvad suulisel teel põlvest põlve edasi ja on üks
​osa folkloorist.

Mõtlen sageli, kas Saksamaa talupoja elu on minu
​omaga võrreldes kergem või mitte. Aga ma ei tea seda.
​Ja kellelt mul olekski küsida? Feodaali käest? Ei maksa
​naerma ajada. See ei mõista mu keelt ega saaks aru mu
​küsimusest. Ja kui ta saakski mu keelest aru ja kui ma
​talle ütleksin, et kunagi ilmuvad müügile raamatud,
​mis on kirjutatud eesti keeles, laseks ta arvatavasti
​mulle mõisatallis lugematuid piitsahoope anda. Ja kui
​ma veel lisaksin, et kunagi tekib iseseisev eestikeelne
​teater, naeraks ta mulle näkku. Aga ma ei lähe talle seda
​ütlema. Mulle tundub, et aeg pole veel küps.

Kirjanikul on veel teine lõpp:
​Nii loll ma ei ole.