A
- absurd – mõttetus, mõttetu väljend või nähtus
- absurdiluule – luule, mis kujutab maailma meelega ebaloogiliselt, autor kasutab ootamatut ja tihti arusaamatut sõnastust, mis võib mõjuda naljakalt
- akrostihhon – värsside esitähtedest moodustuv sõnum
- algupärane teos – iseseisvalt loodud teos, mis pole tõlgitud ega jäljendatud, algupärand
- anagramm – tähtede ümberpaigutamisega nimes, sõnas või lauses moodustatud uus sõna või lause
- antiikaeg – Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajastu (8. saj eKr–5. saj pKr)
B
- ballaad – jutustav luuletus, milles enamasti kujutatakse süngeid või salapäraseid nähtusi või sündmusi
D
- dialoog – kahekõne
- draama – enamasti tõsise sisuga näidend, mis võib sisaldada nii koomilist kui ka traagilist
- dramaatika – näitekirjandus, kirjanduse üks põhiliik
E
J
K
L
- linnalegend – tänapäevane (linnas leviv) müüt, kuulujutt
- lüürika – luule, kirjanduse üks põhiliik, mida iseloomustab seotud kõne (värsid,
salmid, rütm, riimid)
M
- metafoor – varjatud võrdlus
- mütoloogia – iidse pärimuse kogum (lood jumalatest, kangelastest, maailma
loomisest jms) või teadus, mis uurib müüte - müüt – iidne lugu maailma ja jumalate sünnist, kangelastest ja nende seiklustest
N
- naljand – lõbusa sisuga rahvajutt
- netifolkloor – internetis leviv tänapäevane folkloor, mis erinevalt varasemast
pärimusest on kirjalik - novell – jutustusest lühem jutustav tekst, tavaliselt üllatava lõpuga
P
- parallelism – mõttekordus, sagedane võte rahvalauludes
- proosa – sidumata kõne (puuduvad värsid, salmid, korrapärane rütm, riimid),
proosas kirjutatakse romaane, jutustusi ja novelle - proosaluule – sidumata kõnes kirjutatud luuletus, mis esitab üht olukorda,
mõtet või tunnet sisutiheda ja/või kujundliku sõnastusega, võib olla kirjutatud
ka värssides - prototüüp – algkuju, inimene, kelle põhjal on loodud raamatutegelane
- pseudomütoloogia – ebaehtne mütoloogia, mis ei esinda rahva seas levivaid
uskumusi
R
S
- sisemonoloog – tegelase kõnelus iseendaga
- släng – ühe inimrühma (nt õpilased) oma keelekasutus, mis tihti eirab kirjakeele
reegleid
T
- tegelastüüp – tegelane, kes esindab teatud tüüpi inimesi (kuri õpetaja, lahke
vanaema, riukalik klassivend) - tragöödia – kurbmäng, pingelise tegevuse, vastandlike tegelaskujude ja õnnetu lõpuga näidend (nt August Kitzbergi „Libahunt”)
