Loodet ohustavad tegurid. Raseduse vältimine ja sugulisel teel levivad haigused

Esimestel arengukuudel on arenev organism kõikide mõjutuste suhtes eriti tundlik. Tulevase lapse arengut võivad pöördumatult kahjustada mitmesugused tegurid, näiteks ema haigused. Peale bioloogiliste haigustekitajate võivad idulast ja loodet kahjustada ka mitmesugused keemilised ühendid ja füüsikalised tegurid. Raseduse esimestel kuudel võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul peamiselt kehaehituse kõrvalekalded (jäsemete, siseelundite, näo väärareng). Samuti võivad need muutused põhjustada raseduse katkemist e iseeneslikku aborti. Raseduse viimastel kuudel põhjustavad kahjulikud tegurid tulevasel lapsel talitluslikke väärarenguid (häired lihaste, närvisüsteemi või siseelundite töös).

Ema haigused. Osa viirusi suudab tungida ema verest arenevasse idulasesse ja teda kahjustada. Ohtlik viirushaigus on punetised. Kui last ootav naine haigestub punetistesse esimese kolme raseduskuu ajal, siis võib sündida väärarenguga laps. Haigustekitajatest kahjustavad arenevat loodet veel näiteks süüfilise bakterid ja algloomade hulka kuuluv toksoplasma.

Keemilistest ühenditest võivad idulast ning loodet kahjustada taimekaitsemürgid, lahustid, liimid, värvid jms. Arenevale organismile mõjuvad kahjulikult ka nikotiin, alkohol ja narkootikumid ning paljud ravimid, näiteks osa antibiootikume. Seetõttu ei tohi rase naine kunagi ravimeid omal algatusel võtta. Saastunud elukeskkond ja saastunud toit on kahjulikud nii tulevasele emale kui ka lapsele.

Füüsikalised mõjurid – löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided ja mitmesugused tugevatoimelised kiirgused – ohustavad samuti idulase normaalset arengut.

Viljatuse põhjused võivad olla tingitud nii mehest kui ka naisest. Mehepoolsed põhjused on tavaliselt spermide vähesus või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naise viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimises, samuti seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad). Harva on abielupaari viljatuse põhjuseks ka nende omavaheline bioloogiline sobimatus. Viljatust saab ravida mitut moodi. Näiteks kasutatakse hormoonravi, samuti kunstlikku ja kehavälist viljastamist. Kunstlikul viljastamisel viiakse spermid süstlaga naise suguteedesse vahetult enne oodatavat ovulatsiooni. Kehavälisel meetodil viljastatakse munarakud väljaspool organismi kunstlikes tingimustes. Umbes paari ööpäeva pärast viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi.

Kui inimene on seksuaalselt aktiivne, kuid ei soovi veel lapsi saada, tuleb leida sobiv rasestumisvastane meetod. Juba esimese sugulise vahekorra järel võib naine rasestuda. Rasestumise vältimise eest peavad vastutama mõlemad, nii mees kui ka naine. Pere planeerimine annab võimaluse saada laps siis, kui teda soovitakse. Rasestumist saab ära hoida mitmesuguste meetoditega, mis on eri toime ja töökindlusega.

Abort on iseeneslik raseduse katkemine või selle katkestamine kunstlikult. Eestis on lubatud raseduse katkestamine naise soovil, kui rasedus pole kestnud kauem kui 11 nädalat. Raseduse katkestamiseks võivad olla nt meditsiinilised põhjused, näiteks ohustab rasedus naise tervist või on arenev laps raske tervisekahjustusega. Sellisel juhul võib arstide otsusega katkestada rasedust kuni 21. nädalani.

Abort on kirurgiline sekkumine organismi arengusse ja sellega kaasnevad terviseriskid. Protseduuri käigus on oht vigastada emakakaela ja emakat ning võivad tekkida verejooksud. Tagajärjeks võib olla põletik ja sellest tingitud hilisem viljatus. Uuringud näitavad, et peale füüsiliste ohtude on probleemiks ka abordijärgsed psüühilised vaevused, mis võivad kesta kaua ja kahjustada lähisuhteid.

Sugulise vahekorra ajal võib inimene nakatuda mitmesugustesse haigustesse, mis kahjustavad suguorganeid, osa neist mõjutab kogu organismi. Sellistest haigustest on sagedasemad trihhomonoos, klamüdioos, kondüloomid, gonorröa, kõige ohtlikum aga AIDS. Nakatuda võib kergesti, sageli pole inimesel haigustunnuseid ja partner ei teagi, et ta on haiguskandja.

Kui keegi kahtlustab, et on sugulisel teel mingi haiguse saanud, tuleb kindlasti minna arsti juurde. Haigus süveneb, kui seda ei ravita ning lõpuks tuleb ikkagi arstilt abi otsida. Osa haigusi võib lõpuks põhjustada ka viljatust. Perearsti saatekirjata saab minna kas nahaarsti, noorte nõustamiskeskuse vastava spetsialisti või naistearsti vastuvõtule ning see arstikülastus jääb vaid arsti teada. Kui haigus on tuvastatud, tuleb kindlasti ravida ka seksuaalpartnerit.

Suurem oht haigestuda on neil, kel on palju seksuaalpartnereid. Et vähendada haigestumise riski, tuleb sugulise vahekorra ajal kasutada kondoomi, kuid 100%-list kaitset ei paku ka see.