Matthias Johann Eisen, „Esivanemate varandus”
Matthias Johann Eisen (1857–1934) on uurinud põhjalikult eesti mütoloogiat ja muistendipärimust ning avaldanud arvukaid rahvaluuleväljaandeid. Ta on kogunud üle 3000 lehekülje rahvaluulet, tehes üleskirjutamisega algust juba 12‑aastase koolipoisina. Rahvajuttude poolest on Eiseni kogud Eestis kõige rikkalikumad. Muistendikogumik „Esivanemate varandus“ ilmus 19. sajandi lõpupooles, kuid seda on tänapäevalgi põnev lugeda. Eiseni muistendid on kättesaadavad ka eesti rahvaluuleuurijate serverist Haldjas.
(1882)
Juhan Jaik, „Valitud tondijutte”
Juhan Jaiki (1899–1948) peetakse eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks. Ta on kirjutanud jutte tontidest, paharettidest, näkkidest, nõidadest ja paljudest teistest eesti rahvausundist pärit tegelastest. Kui uskuda Jaigi jutte, võib kõiki neid kohata Võrumaa paksude metsade vahel.
Indrek Hargla, „French ja Koulu”
Indrek Hargla, ühe eesti tuntuma ja viljakama ulmekirjaniku romaanis „French ja Koulu“ põimuvad fantaasia, mängud ajalooga ja mõnus huumor. Tegevus toimub Maavalla-nimelises kohas, kus rahaühikuks on tammed ja kus võlukunst ei ole sugugi unustuse hõlma vajunud – küllap märkab lugeja sarnasusi Eestimaaga. Peategelased Koulu, French, Nell ja Leibo peavad visa võitlust välismaise salaorganisatsiooniga Dagoberdi Leegion, kelle eesmärk on oma valdusesse saada Maavalla Suur Ohvrikivi. Romaanile on ilmunud ka kaks järge.
Oscar Wilde, „Õnnelik prints”
„Õnnelik prints” on Oscar Wilde’i muinasjuttude kogumik. Teiste seas on lugude peategelasteks naudinguid otsiv prints ja isekas hiiglane. Kuigi lood avaldati esmakordselt 19. sajandi lõpus, panevad need poeetilises keeles kirjutatud jutud mõtlema ka tänapäeva inimesi. Oscar Wilde'i juttude puhul pole tegemist pelgalt meelelahutuslike seikluslugudega, vastupidi, mõistukõnes räägitakse inimeste voorustest ja pahedest.
Eduard Petiśka, „Vanakreeka muistendid ja pärimused”
Siit raamatust leiab ladusas keeles jutustatud lugusid vana-kreeka jumalatest, kuningatest ja kangelastest. Kuigi need lood jutustavad rohkem kui 2000 aasta tagusest ajast, on need muistendid lahutamatu osa inimkultuurist. Ka tänapäeval kirjutatakse teoseid, kus üks või teine tegelane või sündmus pärineb just mõnest vana-kreeka müüdist. Need lood pole arusaamatud ega keerulised, vaid kõigist tegelastest, ka jumalatest, võib lugeda inimlikult lähedasi ja kaasahaaravaid palasid.
