Mis on muistendile omane?
Muistenditeks nimetatakse lugusid, mis kõnelevad väidetavalt tegelikkuses aset leidnud ebareaalsetest sündmustest. Muinasjutu kohta teavad nii jutustaja kui ka kuulajad, et tegu on väljamõeldisega, muistendi sündmusi peetakse aga tõsielulisteks. Muistendi keskmes on mingi raskesti seletatav, ebatavaline või otse üleloomulik juhtum, kuid see on paigutatud argiellu, nimetatakse ka konkreetseid isikuid ja paiku, mis on kuulajale tuttavad. Erinevalt muinasjutust lõppeb muistend vahel lausa traagiliselt: olukord ei lahene, surnud jäävad kummitama, inimesed kadunuks jne. Muinasjuttudes väljendatakse inimese soovunelmaid, muistendites aga uskumusi ja hirmegi; muinasjutud on mõeldud peamiselt meelelahutuseks, muistendid aga maailma seletamiseks, teadmiste vahendamiseks.
Vanadest muistenditest saab teada, milline oli kunagi elanud inimeste maailmapilt. Näiteks võib neist lugeda, kuidas seletati oma tähelepanekute ja arusaamade põhjal kaugeid ja tundmatuid asju või nähtusi. Palju on loodud muistendeid salapäraste taevakehade, maailma loomise ja ilmastikunähtuste ning pinnavormide tekke kohta. Niisamuti võib muistenditest selguda, millist käitumist peeti õigeks ja millisel võisid olla kurvad tagajärjed.
Vanemat ja rahvapärast muistendit on ka tänapäeva kirjanikud järele aimanud, näiteks Jaanus Vaiksoo „Soovaimu lugudes”. Parodeerivalt on rahvalikku ainest kasutanud Andrus Kivirähk teostes „Rehepapp” ja „Mees, kes teadis ussisõnu”. Inimeste seas levib suuliselt või interneti teel ka tänapäevaseid muistendeid ehk linnalegende, mis pajatavad juhtumitest, mille kohta teaduslikku seletust anda ei osata. Näiteks pajatatakse neis juttudes kummitustest, ufodest või seletamatutest äpardustest tehnikaga.
- Tegelased võivad olla inimesed, loomad või imepärased olendid
- Jutustaja peab tõsieluliseks jutuks
- Mõeldud teadmiste vahendamiseks
- Tavaliselt on omane õnnelik, kuid õpetlik lõpp
- Sündmused toimuvad määratletud ajal ja kohas, mida jutustaja ja kuulajad tunnevad
- Tänapäeval levivad töötluse või autori uue versioonina
- Jutustaja ja kuulajad peavad väljamõeldiseks
- Väljendavad uskumusi või hirme ja moraalinorme
- Mõnele jutuliigile on omane traagiline lõpp
- Väljendavad soovunelmaid ja kehtivaid moraalinorme
- Tegelased on tavainimesed, sekka mõni hiid, rahvausundist pärit tegelane või ajalooline isik
- Mõeldud meelelahutuseks
- Sündmused toimuvad ebamäärases kohas ja selgelt määratlemata ajal
- Tänapäeval levivad uued rahvapärased jutud, mis kõnelevad uutest uskumustest ja hirmudest
Muistendirühmad
Eesti rahvaluuleteaduses eristatakse viit muistendirühma.
- Hiiu- ja vägilasmuistendid räägivad vägilastest ja hiidudest ehk üleloomulike võimetega hiiglastest. Tuntumad vägilased on Kalevipoeg, Suur Tõll ja Vanapagan, kusjuures hiiuna kujtatud Vanapagan erineb imemuinasjuttude Vanapaganast, kes inimhingi püüab, ja Kaval-Antsu lugude Vanapaganast, kes on küll suure jõuga, aga rumal ja inimlik. Hiiud on tavainimestest suuremad ja erakordse jõuga, kuid äkilise loomusega. Seetõttu võivad neist mõned astuda küll inimeste eest välja, kuid olla teistes lugudes hoopis inimeste vastu. Enamik hiiu- ja vägilasmuistendeid jutustab sellest, kuidas hiiuga seotud sündmused (nt kiviviskamine või võitlus) tekitasid maastikuvorme või ehitisi.
- Kohamuistendid jutustavad loodusobjektidest (nt järvedest, kividest, puudest) või ehitistest (nt kirikutest või kindlustest).
- Usundilised muistendid seovad igapäevamaailma ja teispoolsuse. Tegelasteks on mütoloogilised olendid ja üleloomulike võimetega inimesed (libahundid, nõiad, tuulispask, kurat, Vanataat, Koit ja Hämarik). Selliste muistendite kaudu tõlgendasid vanad eestlased maailma ja selles peituvaid ohte ning andsid edasi nõu, kuidas mingis olukorras hakkama saada.
- Tekke- ja seletusmuistendid seletavad asjade ja nähtuste (nt Kuu laikude, välgu) päritolu. Tihti põimuvad need kohamuistendite ning loomamuinasjuttudega.
- Ajaloolised muistendid räägivad ajaloosünndmustest, näiteks sõdadest. Tegelasteks võivad olla näiteks Peeter I ja Karl XII jt ajaloolised isikud. Lähiminevikku kajastavad lood metsavendadest ja küüditamistest.
Lanna järv
Vaabina valla piiril Lanna talu ja Haugu talu maa peal asub ennemuiste kokkukasvanud järv nimega Lanna järv. Selle järve kaldal olevat istunud vanasti Kalevipoeg, ise istunud üleval kaldal, jalad ulatanud järve. Kalda peal olevat istekoha ase. Sääl siis juhtunud temaga äpardus, et tuul keerutanud temale liiva silma. Sellepääle ennustanud Kalevipoeg, et see järv saab kokku kasvama. Ja tuul saab liiva tema pääle keerutama. Ning see ennustus on juba pea enamjagu täitunud, leidub veel mõni koht, mis on veel kinni kasvamata. Vanemad inimesed mäletavad, kui sääl lainetanud lahtine vesi. Ja on veel praegust näha see ase, kus Kalevipoeg istunud sääl Lanna järve kaldal.
Võta kokku
Mis liiki muistend on „Lanna järv”? Märgi tekstis kohad (sõnad, laused), mis sellele viitavad.
Rootsi kuninga kepp
Vinni väljal, nagu rahvas paika nimetab, oli Põhjasõja ajal peatunud Karl XII oma armeega. Õhtul sõjapealikkudega lõkke ääres istudes võtnud ta 12 kadakast keppi, väänanud need seitsmesse keerdu ja sõnanud: „Kui need kadakad kasvama lähevad, tuleb maale pikk rahuaeg ja Rootsi võim läheb Eestist ära. Kui kadakas kuivab, tuleb Rootsi võim Eestisse tagasi.”
Hendrik Relve: „Võrreldes teiste muistenditega, mis on seotud Rootsi kuninga ja puude istutamisega Eestis, võib Kernu kadaka lool leida tegelike ajalooliste seikadega teatud pidepunkte. Tõepoolest liikus Karl XII oma vägedega Põhjasõja ajal ühel oma sõjaretkel 1700. a siitkandist läbi – Pärnust Tallinna peale. Põhjasõja järel sattusid Eesti alad Rootsi käest Vene riigi kätte ning pärast Põhjasõda puhkas Eesti suurtest sõdadest ligi kaks sajandit. Seega juhtus täpselt nii, nagu Rootsi kuningas olevat ennustanud: Eestist kadus Rootsi võim ja meie maale saabus pikk rahuaeg. Oleks päris põnev jälgida, kuidas täitub ennustuse lõpuosa. Suurem osa kadaka võrast on praeguseks kuivanud ja järel viimased oksatutid...”
Võta kokku ja arutle
- „Rootsi kuninga kepis” võib leida peamiselt kahe muistendiliigi tunnuseid. Märgi tekstis kohad (sõnad, laused), mis neile viitavad, ja kirjuta juurde liik.
- Millele viitab Hendrik Relve lausega „Oleks päris põnev jälgida, kuidas täitub ennustuse lõpuosa”? Kuidas puutuvad kokku muistendi ennustus ja reaalsus?
Küsimused ja ülesanded
- Nimeta Eestis ja maailmas tuntud paiku, mille kohta tead mõnd muistendit.
- Nimeta hiiglasi või kangelasi teiste rahvaste muistenditest või müütidest.
- Nimeta ajalootegelasi, kelle kohta tead muistendeid.
- Mille kohta luuakse tänapäeval muistendeid?
- Miks on olnud kasulik muistendeid jutustada ja neid teada?
