Agatha Christie, „Poirot Oriendis. Kolm lugu”
Agatha Christie tegelaskujudest on tuntumad Hercule Poirot ja miss Jane Marple. Mõlemast on kirjutatud hulganisti lugusid ja raamatuid, mis on ka eesti keelde tõlgitud. Siinne raamat sisaldab kolme Poirot’ lugu, kus detektiiv lahendab kuritegusid idamaades. Loo „Mõrv Mesopotaamias” tegevus toimub arheoloogilistel kaevamistel Iraagis; jutustuses „Surm Niilusel” rikutakse Poirot’ puhkus, sest otse turismiparadiisi südames toimub ootamatu kiremõrv; loos „Kokkusaamine surmaga” ajab Poirot kurjategija jälgi Süürias.
Lugemiseks võid valida ka teisi Poirot’ või Marple’i lugusid. Üht miss Marple’i lugu loed peatükis 5.5.
Arthur Conan Doyle, „Sherlock Holmesi lood”
Arthur Conan Doyle’i tuntuimast tegelaskujust Sherlock Holmesist on palju lugusid ja raamatuid kirjutatud. Siinne raamat koondab järgmisi jutte: „Nelja märk”, „Sherlock Holmesi seiklused”, „Sherlock Holmesi memuaarid” ja „Baskerville’ide koer”. Omapärane detektiiv Sherlock Holmes astus lugejate ette esimest korda 19. sajandi lõpu poole, mil noor arst Arthur Conan Doyle kirjutas palgalisa lootuses jutustuse „Etüüd punases”. Sherlocki lood said kiiresti populaarseks ning need hakkasid korrapäraselt ajakirjas ilmuma. Lugudes on jutustaja rollis endine sõjaväearst doktor Watson, kes teeb üleskirjutusi oma sõbra Sherlocki ebatavalistest seiklustest. Kogumiku viimane lugu „Baskerville’ide koer” on üks kuulsamaid Sherlock Holmesi lugusid. Selles jutustatakse vanast needusest, mis põrguliku hiigelkoerana Baskerville’ide suguvõsa jälitab. Vaid Sherlock on võimeline välja uurima, kes või mis end sellise müüdi varjus peidab.
Katkendit loost „Nelja märk” loed peatükis 5.4.
Mark Haddon, „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”
Tänapäeva briti autori südamlik, eriskummaline ja haarav mõrvaromaan 15-aastasest Christopherist, kellest saab sündmuste käigus detektiiv. Erakordseks teeb raamatu see, et mõrvatuks osutub koer. Teine põhjus, miks on tegu erilise detektiivilooga, seisneb selles, et Christopheril on Aspergeri sündroom. See on üks autismi vorme, mis teeb Christopherist muu hulgas matemaatikageeniuse, kuid jätab ta hätta, kui on tarvis numbrite asemel inimestega tegemist teha. Ta ei suhtle iseensestmõistetavalt ja vahetult, vaid jääb sageli hätta. Hariliku argisuhtluse asemel teeb ta aga ümbritseva maailma kohta hoopis eripäraseid tähelepanekuid ning väljendab oma tundeid üsna ebaharilikul moel. Nagu ikka, on kuritöö taga sassis suhted ja põnevale mõrvaloole omaselt ootab lugejat üllatav lõpplahendus.
Selle romaani katkendit loed peatükis 5.6.
Georges Simenon, „Maigret’ piip”
Belgia krimikirjaniku Georges Simenoni loomingu keskseim tegelaskuju on Pariisis tegutsev politseikomissar Jules Maigret. Teosesse „Maigret’ piip” on koondatud neli juttu: „Maigret’ esimene juurdlus”, „Maigret ja hulgus”, „Maigret' piip” ja „Seitse ristikest politseiniku märkmikus”.
Norah McClintock, „Üle ääre”
Selle noortekriminulli tegevustik saab alguse sündmusest, kui vaateplatvormilt leitakse Peter Flosnicki surnukeha. Esialgu arvatakse, et poiss oli teinud enesetapu. Ta oli olnud üsna endassetõmbunud noormees, keda huvitasid palju rohkem taevatähed kui inimesed. Ometi on Peteri ema veendunud, et tegu ei saanud olla suitsiidiga. Selles hakkab kahtlema ka Peteri klassiõde Chloe ja kohalik politsei ning uurimine võib alata.
Andreas Schlüter, „Fotosüüdistus”
Mis on õpetaja Niebaumiga viltu? Paljastava foto nimel jälitavad Bastian ja tema sõber Heiko kahtlast õpetajat igal sammul. Omaalgatusliku uurimisretkega nurjab üheteistaastane Bastian tahtmatult kellegi kolmanda kavala ning pealtnäha täiusliku kättemaksuplaani. Koolis väljakuulutatud fotovõistluse jaoks põnevamaid võtteid otsides satub Bastian kriminaalse loo keskmesse, millest ei puudu lapserööv, anonüümkirjad ega surmaoht.
Andreas Schlüter, „Lunaraha!”
See kriminaallugu pajatab loo Annalenast, kel avaneb võimalus esineda koolimuusikalis. Just esietenduse ajal juhtub aga midagi täiesti ootamatut: aulauksest marsivad sisse kolm poissi, noortevanglast põgenenut, ning võtavad kogu klassi pantvangiks. Õpilaste vabastamise tingimuseks on kolm miljonit marka. Annalena asub täitma ülimalt vastutusrikast ülesannet – vahendada informatsiooni politsei ja pättide vahel.
Klaus-Peter Wolf, „Nohik”
Selle noortekrimka uurimist tõukab tagant küsimus: miks ronis Kai Lichte, klassi kõige tagasihoidlikum poiss, katusele ja kukkus sealt alla? Detektiividena asuvad politsei kõrval asja uurima ka Kai klassikaaslased. Uurimiskulg viib kohutava ja ootamatu avastuseni. Eesti keeles on saksa autorilt Klaus-Peter Wolfilt ilmunud veel jutukogumik „Rock’n’roll ja ridamaja” ja krimilugu „Purgiõlu ja frikadellid”.
Ally Carter, „Spiooni ei tohi suudelda”
Romaani tegevus toimub Gallagheri Akadeemias, mis on mõeldud väga võimekatele tütarlastele. Nimelt õpetatakse seal kehalise kasvatuse tunnis võitluskunste, reaalainetes süvenetakse muu hulgas keemiasõja trendidesse ja kodutööna tuleb tihtipeale murda mõni salakood. Ka romaani peategelane, Cameron Morgan, on füüsiliselt väga tugev, julge ja osav ning valdab koguni 14 keelt. Sellegipoolest ei oska ta nende teadmistega midagi peale hakata, kui kohtub tavalise poisiga, kes temasse armub.
Leonie Swann, „Glennkill”
Selles vaimukas ja tavatus kriminullis on mõned põhimõttelised asjad hoopis pahupidi pööratud. Iirimaal tapetakse ühel külakarjamaal karjus. See ehmatab kohalikke sedavõrd, et nad ei oska midagi ette võtta. Kuna inimesed on muutunud otsustusvõimetuks lambakarjaks, otsustavad Glennkilli lambad ise oma peremehe surma asjaolusid uurima hakata. Mõistagi on see lammaste jaoks paras ettevõtmine, kuna inimeste maailmas jääb lammastele paljugi mõistetamatuks. Sellegipoolest liiguvad lambad karja kõige nutikama, Miss Maple’i juhtimisel vääramatult lõpplahenduse poole. Tänu tavatule vaatepunktile annab teos hea võimaluse pisut ka iseenda üle naerda.
Taavi Kangur, „Häkkerijaht”
Selle tempoka põnevusromaani peategelane, infotehnoloog Janek saab ühe tellimustöö kallal nokitsedes hoiatussõnumi. Pärast seda läheb lahti omamoodi nõiajaht, mille käigus saab surma Janeki töökaaslane. Lugu läheb aga veelgi keerulisemaks, kui Janekist tehakse peamine kahtlusalune. Nüüd tuleb tal enese päästmiseks hakata uurima, millesse ta end viimase tööotsaga segas ja miks tema elu pärast seda ohus on. Janekit jälitavad juhtumiga seoses nii Eesti kui ka Venemaa salateenistus, politsei ning põgenejat varjuna saatev endine sõdur.
Jutukogumik „Musta mantliga mehed”
See jutukogumik on saanud pealkirja Eduard Vilde ühiskonnakriitilise krimiloo („Musta mantliga mees”) järgi. Seoseid Eduard Vildega on teisigi: siia on koondatud kirjamehe sünnipäeva auks korraldatud põnevus- ja krimijuttude konkursile laekunud lood noortelt autoritelt. Kogumikus on nii põnevust kui ka õudu.
