Inimene on teatri keskpunktis

Kõige tähtsam on teatris näitleja, inimene, kes suudab kõne ja liikumisega, kogu oma olemusega panna vaataja uskuma, et jalutuskepist võib saada mõõk, pintsel, pikksilm, heinahang, oda.

Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja selleks, et tegemist oleks teatriga.

Peter Brook

Samuel Beckett

Samuel Becketti (1906–1989), 20. sajandi ühe uuenduslikuma ja omapärasema draamakirjaniku näidendites on lava enamasti tühi, seal on vaid mõni üksik asi ja seal ei juhtu midagi „erilist”. Tema tuntuima näidendi „Godot’d oodates” põhi­tegevuseks on salapärase Godot’ ootamine, kes ei ilmugi. Nii muutuvad aga tähtsaks kõige pisemad, tavalisemad toimingud laval, st iga tegu, iga lausutud sõna omandab erilise tähenduse. Becketti tegelased on justkui heidetud sellesse maailma, nad tunnevad end üksiku ja abituna. Ainsaks võimaluseks selle tundega võidelda on võtta igalt eluhetkelt maksimum, seada endale üha uusi käegakatsutavaid eesmärke, ükskõik kui suuri või väikseid.

„Sõnadeta vaatemängus” üritab peategelane toime tulla absurdse olukorraga, millesse ta sattunud on. Kõrbet võib käsitada arusaamatu ja kohati vaenuliku maailmana, milles inimene üritab nii hästi-halvasti toime tulla kui võimalik. Küllap võib igaüks leida midagi sarnast peategelase ja iseenda vahel.

Nobeli kirjanduspreemia pälvinud Samuel Beckett (1906–1989). Iiri päritolu kirjanik elas suurema osa elust Prantsusmaal ja kirjutas oma teosed prantsuse keeles ning tõlkis need ise inglise keelde. Beckettit peetakse absurditeatri loojaks, ta on mõjutanud paljusid teisi absurditeatri autoreid.
Absurditeatris kujutatakse tihti selliseid sündmusi, tegelasi ja seoseid, mida pole võimalik alati mõistus­päraselt seletada. Pildil stseen Samuel Becketti näidendist „Lõppmäng”, kus tegelased elavad prügi­kastides
  • Samuel Beckett sündis Prantsusmaal.
  • Samuel Beckett kirjutas oma teoseid inglise ja prantsuse keeles.
  • Samuel Becketti näidendid on küllaltki traditsioonilised.
  • Samuel Becketti näidendites on laval palju dekoratsioone.
  • Samuel Becketti näidendid sarnanevad põnevusfilmidega, kus üks pinev sündmus ajab teist taga.
  • Samuel Becketti näidendid esindavad absurditeatrit.
  • Samuel Becketti tuntuim näidend on „Monrot’d oodates”.
  • Samuel Becketti loodud tegelaskujud on sihiteadlikud ja enesega rahuolevad.
  • Samuel Becketti näidendis „Sõnadeta vaatemäng” toimub tegevus kõrbes, mida võib tõlgendada vaenuliku ja arusaamatu maailma sümbolina.

Arutle absurdi üle

Mis on pildil absurdset?
  • Kuidas seletaksid sina sõna absurd?
  • Mis on absurditeatrile omane?
  • Seletage pinginaabriga üksteisele absurdi tähendust seda näitlikustades. Näiteks kasutage mõnda eset hoopis teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse.
  • Missuguseid küsimusi absurditeater vaatajalt küsib või millele ta mõtlema suunab?

Sõnadeta vaatemäng

Samuel Beckett
Samuel Beckett kirjutas ka teise „Sõnadeta vaatemängu”, kus tegevus algab ja lõpeb sellega, et laval on kaks kotti, kummaski üks mees.

Tühi kõrb. Pimestav valgus.
Inimene paisatakse paremalt tagurpidi lavale. Ta kukub, tõuseb otsekohe püsti, klopib endalt tolmu, pöörab kõrvale, mõtleb.
Vile paremalt.
Ta mõtleb, läheb paremalt välja.
Ta paisatakse otsekohe lavale tagasi, kukub, tõuseb otsekohe püsti, klopib endalt tolmu, pöörab kõrvale, mõtleb.
Vile vasakult. Ta mõtleb, läheb vasakult välja.
Ta paisatakse otsekohe lavale tagasi, kukub, tõuseb otsekohe püsti, klopib endalt tolmu, pöörab kõrvale, mõtleb.
Vile vasakult.
Ta mõtleb, hakkab vasakule minema, kõhkleb, peab aru, jääb seisma, pöörab kõrvale, mõtleb.
Ülalt laskub väike puu lavale. Sellel on umbes kolme jardi kõrgusel üksainus oks ja ladvas hõre palmilehtedest tutt, mis heidab tüve ümber ümmargust varju.
Ta mõtleb ikka veel.
Vile ülalt.
Ta pöörab end, näeb puud, mõtleb, läheb puu juurde, istub selle varju maha, vaatab oma käsi. Ülalt laskuvad rätsepakäärid alla ja jäävad umbes jardi kõrgusele puu ette rippuma.
Ta vaatab ikka veel oma käsi.
Vile ülalt.
Ta vaatab üles, näeb kääre, võtab need kätte ja hakkab küüsi lõikama.
Palmilehed sulguvad nagu päevavari, vari kaob. Ta pillab käärid maha, mõtleb.
Ülalt laskub tilluke karahvin alla ja jääb umbes kolme jardi kõrgusele rippuma. Karahvini külge on seotud suur silt, millele on kirjutatud: VESI.
Ta mõtleb ikka veel.
Vile ülalt.
Ta vaatab üles, näeb karahvini, mõtleb, tõuseb püsti, läheb ja jääb selle alla seisma, püüab seda asjata kätte saada, loobub, pöörab kõrvale, mõtleb.
Ülalt laskub suur kuubik lavale. Ta mõtleb ikka veel.
Vile ülalt.
Ta pöörab end, näeb kuubikut, vaatab seda, vaatab karahvini, mõtleb, läheb kuubiku juurde, võtab selle, viib üle lava ja paneb karahvini alla, katsub, kas seisab, ronib selle otsa, püüab asjata karahvini kätte saada, loobub, tuleb maha, viib kuubiku tagasi, pöörab kõrvale, mõtleb.
Ülalt laskub teine, väiksem kuubik lavale.
Ta mõtleb ikka veel.
Vile ülalt.
Ta pöörab end, näeb väiksemat kuubikut, vaatab seda, vaatab karahvini, läheb väiksema kuubiku juurde, võtab selle, viib üle lava ja paneb karahvini alla, katsub, kas seisab, ronib selle otsa, püüab asjata karahvini kätte saada, loobub, tuleb maha, võtab väiksema kuubiku, et seda tagasi viia, kõhkleb, peab aru, paneb uuesti maha, läheb suurema kuubiku juurde, võtab selle, viib üle lava ja paneb väiksema kuubiku peale, katsub, kas seisab, ronib selle otsa, kukub koos kuubikutega maha, tõuseb otsekohe püsti, pühib endalt tolmu, mõtleb.
Ta võtab väiksema kuubiku, paneb selle suurema peale, katsub, kas seisab, ronib selle otsa ja on karahvini juba kätte saamas, kui seda kergitatakse pisut ja see jääb rippuma väljaspool tema käeulatust.
Ta tuleb maha, mõtleb, viib kuubikud ükshaaval tagasi, pöörab kõrvale, mõtleb. Ülalt laskub kolmas, veel väiksem kuubik lavale.
Ta mõtleb ikka veel.
Vile ülalt.
Ta pöörab end, näeb kolmandat kuubikut, vaatab seda, mõtleb, pöörab kõrvale, mõtleb. Kolmas kuubik tõmmatakse üles ja kaob.
Ülalt laskub karahvini kõrvale köis, millel on sõlmed ronimiseks.
Ta mõtleb ikka veel.
Vile ülalt.

Ta pöörab end, näeb köit, mõtleb, läheb köie juurde, ronib üles ja on karahvini juba kätte saamas, kui köis annab järele ja ta kukub alla.
Ta mõtleb, vaatab kääre otsides ringi, näeb neid, läheb võtab maast üles, tuleb tagasi köie juurde ja hakkab seda kääridega lõikama.
Köis tõmmatakse üles ja see tõstab teda maast lahti; ta jääb rippuma, lõikab kääridega köie läbi, kukub uuesti alla, pillab käärid maha, kukub, tõuseb otsekohe püsti, pühib endalt tolmu, mõtleb.
Köis tõmmatakse kiiresti üles ja kaob.
Ta teeb kättejäänud köiejupist lasso ja katsub karahvini silmusesse püüda.
Karahvin tõmmatakse kiiresti üles ja kaob.
Ta pöörab kõrvale, mõtleb.

Tõlkinud Ott Ojamaa

Lugemise järel: milline on sündmustik?

  • Jutustage pinginaabriga kordamööda pala ümber nii, et iga kord, kui üks uue sisupunktini jõuab, jätkab teine.
    Kõrb → inimene → vile → puu → vari → käärid → karahvin → suur kuubik → väiksem kuubik → veel väiksem kuubik → köis → käärid → lasso → karahvin
  • Iseloomusta näidendi sündmustikku. Võrdle seda näiteks Lydia Koidula näidendi „Säärane mulk” sündmustikuga.

Milline on tegelaskond?

  1. Mille poolest näidend veel ebatavaline on? Võrdle tegelasi näiteks „Säärase mulgiga”.
  2. Miks teeb tegelane neid asju, mida ta teeb? Missugused teod on hõlpsasti selgitatavad, millised mitte?
  3. Kuidas mõjutab tegelast vile? Kes võib olla see, kes vilistab? Mida võiks vile või vilistaja sümboliseerida?
  4. Kuidas võiks peategelane end tunda? Millest ta võiks mõelda?
  5. Mille poolest võib näidendi pea­tegelast kõrbes võrrelda tavalise inimesega tänapäeva maailmas?

Küsimused ja ülesanded

  1. Kas sa oled ka ise olnud mõnes sellises olukorras nagu peategelane? Too näiteid.
  2. Mitut inimest oleks selle näidendi lavastamiseks vaja?
  3. Lavastage klassis katkendi põhjal näidend. Ärge kasutage rekvisiite, andke tegevus edasi pantomiimina.

Vaata lisaks

Vaata huvi korral ka „Sõnadeta vaatemängu” filmiversiooni.
Kas filmi kunstiline lahendus on selline, nagu sa teksti lugedes vaimusilmas ette kujutasid? Mille poolest film sinu ettekujutusest erineb?