Aleksander Suuman (1927–2003), tuntud ka Sass Suumani nime all, oli maalikunstnikust luuletaja. Maalikunstiga tegelemine on mõjutanud ka Suumani luulet, ta on palju mänginud oma luuletuste trükipaigutusega ja loonud piltluulet. Oma loometee alguses kirjutas Suuman pikemaid ja jutustavaid luuletusi, kuid hiljem on ta loonud minimalistlikke luulevorme, mis kohati meenutavad anekdoote. Luulekogu „Kui seda metsa ees oleks” (1989) sisaldab just sääraseid argipäevase keelekasutusega lühikesi luuletekste. Nendes miniluuletustes teeb Suuman tähelepanekuid oma elu või päevakajaliste sündmuste kohta, mõtiskleb kirjanduse ja kunsti üle ja esitab tõdemusi elu kohta.
Ei me kao
Kestame aastatuhandeid.
Toiduaineis on niipalju säilitusaineid.
Et muutume muumiaks juba elusalt.
Joonistaja hingeõhk
See on tuul.
Pliiatsitõmmete hallid hiired
viuksudes paberilumel hüplevad.
Naguelu
Nagu teeks tööd
Nagu saaks palka
Nagu käiks poes
Nagu loeks lehte
Nagu oleks ärkvel
- Miks seostab autor esimeses palas mõtete puudumise ja riimide kasutamise?
- Mida soovib sinu arvates autor öelda luuletusega „Naguelu”?
- Milline mõte võiks peituda palas „Eluaeg ehitan paati”?
- Vali välja üks lühiluuletus ja kirjuta selle põhjal luuletus või lühem proosatekst, milles arendad vabalt edasi mõtteid, mida lühiluuletus tekitas. Jaga tulemust klassiga.
- Võrdle Aleksander Suumani lühikesi luuletusi Jaan Kaplinski omadega. Kas saab väita, et Suumani omades on vähem mõtteid? Põhjenda.
Proovi käsitsi paberil või arvutiga luua järgmisi piltluuletusi: „Maja”, „Puu”, „Inimene”. Milliseid sõnu/värsse tuleks selleks kasutada? Kuidas tekst paigutada?
