Peatükk 1.1 (Loodusõpetus 1. kl)

TERE!

SAAME TUTTAVAKS!

Mari kodu ja kool

Tere! Mina olen Mari. Ma olen seitsmeaastane. Minu kodu on Võru lähedal, see on Lõuna-Eestis. Siin on hästi palju künkaid ja metsa ja põlde ja järvi. Ma elan ema ja isaga väikeses kollases majas. Peale meie elab siin veel Tuust. Tuust on minu kass. Talle meeldib ennast päikese käes soojendada. Ja ta ronib mulle alati sülle, kui ma koomikseid loen. Meil on veel kanad, õunapuud ja kõrged tammed. Tammede otsa on äge ronida. Natuke hirmus on ka.

TERE! MINA OLEN MARI

Mina käin esimeses klassis. Kas sina ka? Hommikul kõnnin ma suure teeni ja lähen sealt  koolibussi peale. Buss toob igalt poolt kõik lapsed kooli. Meie koolimaja kõrval on hiiglaslik tamm, mille küljes on kiik. Vahetunnil tahavad alati kõik kiikuda. Aga mulle meeldib rohkem kooli pargis luurekat mängida.

SEE ON MINU KOOL

Minu klassis on seitse last. Õpetaja ütleb, et meil veab, et meie klass nii väike on. Siis jõuab ta meiega paremini tuttavaks saada. Õpetaja Õie on hästi vana, vähemalt saja-aastane. Ta naerab alati kõva häälega. Kui ta vaatab, et me hakkame tunnis ära väsima, paneb ta muusika mängima. Siis me tantsime natuke mööda klassi ringi.

SEE ON MINU KLASS

Mari pere ja naabrid

Minu isa töötab ka koolis. Aga mitte minu koolis, vaid hoopis Võrus suures koolis. Ta õpetab loodusõpetust. Mõnikord teeb ta lastele ja suurtele loodusretki. Siis võtab ta minu ka kaasa. Me kõnnime soos ringi ja vaatame binokliga linde. Minu isa oskab iga linnu kohta midagi põnevat rääkida!

Minu ema on teadlane. Tema uurib ka loodust. Aga ta teeb seda tavaliselt kodus arvuti taga. Mõnikord sõidab ta terveks päevaks Tartusse. Seal annab ta ülikoolis loenguid ja käib tähtsatel koosolekutel. Meie käime emaga koos metsas suusatamas ja jooksmas. Teinekord tuleb Tormi ka kaasa. 

SEE ON MINU ISA
SEE ON MINU EMA

Tormi on minu naaber. Ta käib minuga samas klassis. Ta teab hästi palju dinosaurustest ja tunneb vist kõiki maailma lippe. Tormi perel on palju loomi ja suured põllud. Vahel tulevad nende lambad meie aia äärde. Siis ma söödan neile võililli. 

Mõnikord käib meie aias rebane. Tema ei ole naabrite oma, vaid täitsa metsik. Meie kanu ta ära viinud ei ole, aga vahel sööb ta peenras maasikaid. Isa ütleb, et ta on alles noor ja õpib. Mina õpin ka! Suvel õppisin võrguga liblikaid püüdma. Tormi püüdis kirju liblika ja mina valge liblika. Tuli olla väga ettevaatlik, et neile mitte haiget teha. Liblikad on väga õrnad. Aga neil on nii ilusad tiivad!

SEE ON TORMI

Looduseuurijate Klubi

Mõnikord kõnnime Tormiga metsas ja kujutame ette, et mitte keegi pole seal varem käinud. Siis me joonistame üles igasugu asju, mida näeme. Kõveraid puid ja limaseid seeni ja kiireid putukaid. Mõnikord korjame lehti ja käbisid kaasa ka. Ema rääkis, et vanasti tegid paljud looduseuurijad nii. Me otsustasime siis ka looduseuurijateks hakata. Suvel ehitasime Tormiga metsa onni. See on meie Looduseuurijate Klubi peakorter. Aga tegelikult oleks tore, kui meid oleks klubis rohkem. Kahekesi ei jõua kuidagi kõike ära uurida! Kas tuled ka meie klubisse?

UURIME LOODUST
LOODUSE⋅UURIJATE KLUBI PEA⋅KORTER
Palun oota