Ruutvõrrand

  • Mittetäielik ruutvõrrand
  • Täieliku ruutvõrrandi lahendamine lahendivalemita
  • Irratsionaalsed lahendid

Tähtis valem

Kaksliikme ruut

Algebraliste teisenduste juures on sageli vaja kasutada kaksliikme ruudu valemeid. Olgu need siinkohal uuesti välja toodud.

a2 + 2ab + b2 = (a + b

a2 – 2ab + b2 = (a – b)2

Kohe näed, et ka ruutvõrrandit lahendades on nimetatud valemitest kasu.  Lahenda n-ö soojenduseks järgmine ülesanne, kus ruutkolmliikmest puuduvat arvu polegi alati nii lihtne leida.

x2 + 2x =

(x

x2 – 10x =

(x – 

4x2 + 6x =

(2x

9x2 – 12x =

(3x

2x2 + 3x =

(2x2

3x2 – 7x =

112 ()2

Mittetäielik ruutvõrrand

Ruutvõrrand

Ruutvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis pärast teisendamist ja lihtsustamist saab kuju

ax2 + bx + c = 0, a ≠ 0,

kus a, b ja c on reaalarvud, x on tundmatu.

Lineaarliikmeta ruutvõrrand 

Kui b = 0, siis on tegemist mittetäieliku ruutvõrrandiga

ax2 + c = 0.

Vabaliikmeta ruutvõrrand 

Kui c = 0, siis on tegemist mittetäieliku ruutvõrrandiga

ax2 + bx = 0.

Taandatud ruutvõrrand

Kui ruutvõrrandi liikmed läbi jagada ruutliikme kordajaga a, saame taandatud ruutvõrrandi

x2+bax+ca=0 ehk

x2 + px + q = 0.

Märka

Korrutise nulliga võrdumise tingimus

Korrutis on võrdne nulliga, kui vähemalt üks teguritest on null.

b = o ⇔

a = 0 ∨ b = 0

Näited

Lineaarliikmeta ruutvõrrand ax2 + c = 0

Lahendame võrrandi 3x2 – 75 = 0.

Lahendus

  1. Taandame võrrandi, jagame kõik liikmed 3-ga.

x2 – 25 = 0

  1. Viime vabaliikme võrrandi paremale poolele.

x2 = 25

  1. Leiame kaks arvu, mille ruut on 25.

52 = 25
(–5)2 = 25

  1. Kontrollimisel selgub, et mõlemad arvud rahuldavad algvõrrandit. 

Vastus

Võrrandi lahendid on x1 = 5 ja x2 = –5.

Vabaliikmeta ruutvõrrand ax2 + bx = 0

Lahendame võrrandi 2a2 + 5a = 0.

Lahendus

  1. Toome ühise teguri a sulgude ette. Saame korrutise, mis on võrdne nulliga.

a(2a + 5) = 0

  1. Kasutame korrutise nulliga võrdumise tingimust.
  • Kui esimene tegur on null, siis a = 0, mis ongi esimeseks lahendiks.
  • Kui teine tegur on null, siis 2a + 5 = 0, millest saame teise lahendi.
    ​2a = –5
    a = –2,5
  1. Kontrollimisel selgub, et mõlemad lahendid sobivad.

Vastus

Võrrandi lahendid on a1 = 0 ja a2 = –2,5.

Lahendamine üldjuhul

  1. Kui c = 0, siis ruutvõrrand saab kuju
    ax2 + bx = 0.
    1. Tegurdame vasaku poole ja saame nulliga võrduva korrutise:
      x(ax + b ) = 0.
    2. Võrrandi lahendid on
      x1 = 0 ja x2-ba.
  2. Kui b = 0, siis ruutvõrrand saab kuju
    ax2 + c = 0.
    1. Avaldame tundmatu ruudu:
      x2=-ca = d.
    2. Lahendite arv:
      • kui d > 0, siis on võrrandil kaks erinevat lahendit
        x = ± d;
      • kui d < 0, siis võrrandil lahendid puuduvad.

Märka

  • on alati kaks erinevat lahendit.
  • on lahendid teineteise vastandarvud, kui c < 0.
  • võivad lahendid puududa.
  • on lahendid teineteise vastandarvud, kui c > 0.
  • on üks lahend alati null.
  • võivad mõlemad lahendid olla nullid.
  • on alati kaks erinevat lahendit.
  • on üks lahend positiivne, kui b < 0.
  • on lahendid teineteise vastandarvud.
  • võivad lahendid puududa.
  • on üks lahend negatiivne, kui b > 0.
  • on üks lahend alati null.
  • võivad mõlemad lahendid olla nullid.

Täielik ruutvõrrand

Lahendamine ilma valemita

Täieliku ruutvõrrandi lahendamiseks kasutatakse üldjuhul lahendivalemit. Valem pole aga iseenesest tekkinud, vaid saadud kindlate algebraliste teisenduste tulemusena. Vaata näiteid ja lahenda nende eeskujul ruutvõrrandeid. Esmapilgul võib selline lahendusviis tunduda tülikas.

Märka

Kui (a + b)2 = c2, siis

  • a + b = –c
  • a + b = c

Näited valemita lahendamise kohta

Näide 1

Lahendame võrrandi x2 + 3x – 10 = 0. 

Lahendus

  1. Viime vabaliikme paremale poole.

x2 + 3x = 10 

  1. Lisame vasakule poole ühe arvu nii, et see teisenduks kaksliikme ruuduks.

vp: x2 + 3x + 1,52  = (x + 1,5)2

  1. Lisame sama arvu paremale poole, et saada esialgsega samaväärne võrrand.

(x + 1,5)2 = 10 + 1,52
​(x + 1,5)2 = 12,25

  1. Leiame arvud, mille ruut on 12,25.

3,5² = 12,25

(–3,5)² = 12,25

  1. Lahendame kaks võrrandit ja saame nii antud ruutvõrrandi lahendid.

x + 1,5 = 3,5
x1= 2

x + 1,5 = –3,5
x2 = –5

  1. Kontrolli lahendite sobivust!

Vastus

Ruutvõrrandi lahendid on x1 = –5 ja x2 = 2.

Näide 2

Lahendame võrrandi 8x2 + 6x – 35 = 0.

Lahendus

  1. Viime vabaliikme paremale poole.

8x2 + 6x = 35 

  1. Jagame (või korrutame) võrrandi liikmed 2-ga, et ruutliikme kordaja oleks täisarvu ruut (korrutamisel a = 4x).

4x2 + 3x = 17,5

  1. Lisame vasakule poole ühe arvu nii, et see teisenduks kaksliikme ruuduks.

vp: (2x)2 + 3x + 0,752  = (2x + 0,75)2

  1. Lisame sama arvu paremale poole, et saada esialgsega samaväärne võrrand.

(2x + 0,75)2 = 17,5 + 0,752
​(2x + 0,75)2 = 18,0625

  1. Leiame arvud, mille ruut on 18,0625.

(–4,25)² = 18,0625

4,25² = 18,0625

  1. Lahendame kaks võrrandit ja saame nii antud ruutvõrrandi lahendid.

2x + 0,75 = –4,25
x1= –2,5

2x + 0,75 = 4,25
x2 = 1,75

  1. Kontrolli lahendite sobivust!

Vastus

Ruutvõrrandi lahendid on x1 = –2,5 ja x2 = 1,75.

  1. (x – 3)2 = 4
    x1 ja x2
  2. (x + 12)2 = 121
    x1 ja x2
  3. (x + 19)2 – 36 = 0
    x1 ja x2
  4. (5x – 1)2 = 6,25
    x1 ja x2
  5. (4x – 5)2 = 2025
    x1 ja x2

Irratsionaalsed lahendid

Alati ei ole ruutvõrrandi lahendid ratsionaalarvud. Kui tegemist on elulise ülesandega, võib rahule jääda ka ligikaudse vastusega. Tihti on aga lihtsam esitada tulemus täpse arvuna, st jätta ruutjuured välja arvutamata. Seda eriti siis, kui kalkulaatorit pole käepärast.

Märka

Kui (a + b)2 = c (c > 0), siis

  • a + b = –c
  • a + b =c

Näide 3

Lahendame võrrandi 

x2 – 2x – 7 = 0.

Lahendus

  1. Viime vabaliikme paremale poole.

x2 – 2x = 7 

  1. Lisame mõlemale poole ühe ja sama arvu nii, et vasak pool teiseneks kaksliikme ruuduks.

x2 – 2x + 1 = 7 + 1
​(x – 1)2 = 8

  1. Leiame arvud, mille ruut on 8.

( - 22 ) 2 = 8  

( 22 ) 2 = 8

  1. Lahendame kaks võrrandit ja saame nii antud ruutvõrrandi lahendid.

x– 1 = – 22
x= 1 – 22

x – 1 = 22
x2 = 1 + 22

  1. Kontrolli lahendite õigsust!

Vastus 

Võrrandi lahendid on ​x1= 1 – 22  ja x2 = 1 + 22.

1) Võrrandi  x2 – 7 = 0 lahendid on

  • 7
  • 7
  • –7
  • 0
  • -7

2) Võrrandi  2x2 = 100 lahendid on

  • 2 7
  • 10
  • 5 2
  • –10
  • - 5 2

3) Võrrandi  2x2 + 18 = 0 lahendid on

  • 3
  • 0
  • 18
  • –3
  • - 18

1) Võrrandi (x + 4)2 = 3 lahendid on

  • 4 - 3
  • 4 + 3
  • −1
  • 3 - 4
  • - 3 - 4
  • 1

2) Võrrandi (2x – 4)2 = 12 lahendid on

  • 2 + 3
  • 2 - 3
  • −1
  • 2 3 + 4
  • -2 3 + 4

3) Võrrandi (6 – x)2 = 5 lahendid on

  • 6 - 5
  • 1
  • 5 - 6
  • 6 + 5
  • - 6 + 5

Harjuta ja treeni

  1. x25 = 500
    x1 =
    x2 =
  2. 4x23 = 48
    x1 =
    x2 =
  3. 5x = x45
    x1 =
    x2 =
  • x2 – 7x = 0
  • 5x2 = 4,5x
  • x5 + 2x23= 0
  1. Kõikide võrrandite ühine lahend on
    x.
  2. Teised lahendid märgi ära hulgas A.
  • –15
  • –7
  • –5
  • –0,9
  • –0,3
  • 0,3
  • 0,9
  • 5
  • 7
  • 15
  • Millise arvuhulga osahulk on hulk A?
  • A ⊂ ℝ
  • A ⊂ ℚ
  • A ⊂ ℤ
  • A ⊂ ℕ
  1. Võrrandi (3 – x)(3 + x) = 0 lahendite summa on .
  2. Võrrandi (x + 5)(1 – 2x) = 0 lahendite summa on .
  3. Võrrandi x(2– 5) = 0 lahendite summa on .

1) 3x(x – 3)(3 – x) = 0 
x =

  • 3
  • −3
  • 1
  • −1
  • 3
  • 0
  • - 3

2) (2y – 1)(y – 2)(2 + y) = 0,
y =

  • −1
  • 1
  • −0,5
  • 0,5
  • −2
  • 2

3) 5a(5a + 1)(5 + a)(a – 5) = 0, 
a =

  • 0
  • 0,2
  • −5
  • 5
  • 1
  • −0,2

Lahenda võrrand x2 + 2x – 35 = 0.

  1. Teisenda vasak pool kaksliikme ruuduks.
    (x)2 = 35 + 
  2. Leia lahendid.
    x1
    x

Lahenda võrrand x2 – 3x – 18 = 0.

  1. Teisenda vasak pool kaksliikme ruuduks.
    (x – )2 = 18 + 
  2. Leia lahendid.
    x1
    x

Lahenda võrrand 3x2 – 2x – 1 = 0.

  1. Korruta võrrandi liikmed 3-ga ja teisenda vasak pool kaksliikme ruuduks.
    (3x – )2 = 3 + 
  2. Märgi lahendid.
  • –1
  • - 23
  • - 13
  • 13
  • 1
  • 3

Lahenda võrrand x2 – 6x + 7 = 0.

  1. Teisenda võrrandi vasak pool kaksliikme ruuduks.
    (x – )2 = –7 + 
  2. Esimene lahend saadakse võrrandist
    x –  = .
  3. Teine lahend saadakse võrrandist
    x –  = .
  4. Võrrandi lahendite summa on .
  5. Võrrandi lahendite korrutis on .

Lahenda võrrand x2 + 2x – 5 = 0.

  1. Teisenda võrrandi vasak pool kaksliikme ruuduks.
    (x +)2 = 5 + 
  2. Esimene lahend saadakse võrrandist
    x +  =.
  3. Teine lahend saadakse võrrandist
    x +  = .
  4. Võrrandi lahendite summa on .
  5. Võrrandi lahendite korrutis on .

Lahenda võrrand 2x2 – 6x + 3 = 0.

  1. Teisenda võrrandi vasak pool kaksliikme ruuduks.
    (2x –)2 = –6 + 
  2. Esimene lahend saadakse võrrandist
    2x  – =.
  3. Teine lahend saadakse võrrandist
    2x –  = .
  4. Võrrandi lahendite summa on .
  5. Võrrandi lahendite korrutis on .
Vihje
Korruta kõigepealt võrrandi liikmed 2-ga, et oleks lihtsam kaksliikme ruudu valemit moodustada.

Jäta meelde

Kui b = 0

Kui c = 0