Peatükk 8.3 (Loodus 5. kl)

Elu-tingimused soos II

Soos on vähe taimi, mis kõlbavad loomadele toiduks.
​Ka on soisel pinnasel loomadel raske liikuda.

Seepärast elutseb seal vähe suuri loomi.
​Imetajaid võib meelitada sohu turvaline ja
​vaikne ümbrus.

Loomastik. Imetajad

Soos võib näha siiski mitmeid mets-loomi.
​Soo kuivematele ääre-aladele rajavad oma uru rebased, hundid ja mägrad.

Soo on suviseks elu-paigaks põtradele.
​Talveks liiguvad põdrad kuivematele aladele.
​Nad otsivad kohti, kus pole jääd ja lume-kiht on õhem.

Soo-serval võsastikus tegutsevad mets-sead.
​Soo-saartel on kuivem. Seal kasvavad puud ja on võsa.
​Võsas liiguvad mets-kitsed.

Põder

Kahe-paiksed

Soos on tiigi-sarnaseid vee-kogusid. Need on laukad.
​Nende ümber võib kohata kahe-paikseid.

Seal elavad konnad, kes toituvad lendavatest putukatest.
​Konnad ise on toiduks rästikutele ning paljudele soos elavatele lindudele (soo-kurg).
​Samuti peavad konnadele jahti imetajad, näiteks rebased.

Rästikud, nastikud ja aru-sisalikud elavad soo-servas ja kraavide kallastel.

Rästik
Nastik
Aru-sisalik

Linnud

Soo-servas on maa-pind kuivem. Tavaliselt kasvab seal mets, kus askeldavad linnud.
Soo-äärne mets on lindudele hea pesitsus- ja varje-paik. Soo ei paku lindudele piisavalt toitu. Sageli peavad nad toitu otsima mujalt.

Soos võib kohata soo-kurge, hall-õgijat, kalju-kotkast, metsist ja tetre.

Soo-kurg elab soodes, niisketes metsades ja
​vee-kogude kallastel. Oma kohal-olust teatavad ​linnud valjude hüüetega, mis kostuvad kilo-meetrite kaugusele.

Sookured teevad oma pesa tavaliselt laugaste vahele kõrgemale mättale. Laugaste vahel on rööv-loomadel raske liikuda, sest seal on maa-pind pehme. Kurg näeb juba kaugelt, kui mõni rööv-loom läheneb.

Sookured toituvad putukatest, konnadest, sisalikest, madudest ja hiirtest. Samuti söövad nad taimset toitu.

Sookurg on ränd-lind.

Mida soo-kurg sööb? Märgi tekstis 2 lauset.

Kalju-kotkas on suur rööv-lind. Kotkas peab jahti suurel ​maa-alal. Seetõttu valibki ta enda elu-paigaks soiseid alasid või soo-ääri. Kotka nägemine on väga hea ja ta märkab saaki juba kõrgelt õhust.

Kotka pesa-puuks on kõrge mänd, mille tippu ta teeb jämedatest okstest pesa.

Kalju-kotka põhi-toiduks on jänesed, sisalikud, metsised ja tedred. Kotkas võib rünnata ka nõrku ning haigeid kitsi.

Kalju-kotkas on loodus-kaitse all.

Kus on räägitud kalju-kotka heast nägemisest?
​Märgi tekstis lause.

Putukad

Soos on kõige enam putukaid. Nende elu-paigaks sobib niiske ala.

​Soodes leidub ämblikke, sääski, parme, kiile jt.
​Samuti elab seal mitme-suguseid liblikaid.

​Niiske ala võimaldab putukate vastsetel hästi areneda.

Ämbliku-võrk
Raba-kiil
Pääsu-saba

Parm on kärbsest suurem putukas.
​Ta tegutseb ainult päeval.

​Parmu “hammustused” on väga valusad ja mürgised. Hammustuse kohale tekib punetus.

Millal tegutseb parm? Märgi tekstis lause.

Vahtlane on putukas, kes toitub
​taime-mahlast. Tema elu-kohas on taime küljes vahu-tomp. Vahu-tomp kaitseb vahtlase vastseid kuivamise eest.

Milleks on vaht vajalik? Märgi tekstis lause.

Soo-laugastes ja teistes vee-kogudes elutseb ujur.
​See on 3−4 cm pikkune putukas, kes toitub teistest putukatest. Suuremad ujurid võivad rünnata isegi väikseid kalu.

Millest toitub ujur? Märgi tekstis lause.

Kalad

Soos võib olla vee-kogusid, mis on laugastest suuremad.
​Nendes elavad mõned vähesed kala-liigid, peamiselt haug ja ahven.

Haug                                                             Ahven

KIKi toetatud virtuaalprogrammi "Eesti sood"

2. Täida toitumis-ahelas lüngad
    teksti ja kuuldu põhjal.

  1. põder
  2. ⇒  soo-kurg

Tööleht

Palun oota