Närvisüsteemi ehitus

Mõtle ja arutle!

  1. Vahel öeldakse mõne inimese kohta, et tal on „närvid läbi“. Millal nii öeldakse?
  2. Mis sa arvad, kas selline väide on tõene?

Mis on närvisüsteem?

Närvi-süsteem võtab vastu infot väliskeskkonnast ja organismist enesest. Närvisüsteem juhib ja kooskõlastab vastu võetud info põhjal kõigi elundite tööd.

Nii saab inimene teada, mis tema ümber toimub ja oskab selle järgi käituda. Näiteks – koolikella helin annab teada tunni algusest ning õpilased lähevad klassi.

Kui kehast saabub info mingi muutuse kohta, reguleerib närvisüsteem elundite talitlust. Palava ilmaga hakkame me higistama. Higistamine kaitseb üle-kuumenemise eest.

Närvisüsteem

  • juhib ja kooskõlastab kõigi elundite tööd
  • võtab vastu infot väliskeskkonnast
  • juhib hambaauke tekitavate bakterite tegevust
  • toodab D-vitamiini.

Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem

Närvisüsteem jaotub kesk­­-närvisüsteemiks ja piirde-närvi­süsteemiks.

Kesknärvisüsteem koosneb pea-ajust ja selja-ajust.
​Peaaju juhib kogu organismi tööd. Peaaju talletab ka keskkonnast ja kehast saadud infot. Info liigub peaajust seljaajusse ja edasi ­närvidesse.

Närvid asuvad kõikjal meie kehas.­ Seljaaju kaudu liigub kogu informatsioon peaaju ja kehaosade vahel.
​Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kan­navad infot kehast kesknärvi­süsteemi ja tagasi.

NÄRVISÜSTEEM

seljaaju

närvid

Info liigub mööda närvirakke

Närvisüsteem koosneb närvi-rakkudest. Närvirakud koosnevad rakukehast ja selle küljes olevatest jätketest. Jätked võivad olla pikad või lühikesed.
​Pikkadest jätketest moodustuvad närvid. Närvid saavad alguse pea- ja seljaajust.
​Närvirakud ei paljune ja täiskasvanueas neid enam juurde ei teki. Vananedes närvirakkude arv väheneb.

Närvirakul on üks pikk ja mitu lühikest jätket.

Mööda närve liigub info elunditest kesknärvisüsteemi ja tagasi reageerivasse elundisse.
​Vaata jooniselt, kuidas toimub info liikumine.

Peaaju ehitus

Peaaju koosneb viiest peamisest ajuosast. Tähtsamad neist on suur-aju, väike-aju ja piklik-aju.

Suuraju

Kõige suurem ja arenenum on suuraju. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks. Poolkerad on omavahel närvi­-kiududega ühendatud. Neid mööda liigub info ühest poolkerast teise.
​Suuraju poolkerad kontrollivad elundite talitlust.

Vaata videot peaaju ehitusest.

Suuraju pealispinda nimetatakse ajukooreks.

Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust (ka õppimist). Samuti on ajukoor seotud info töötlemise ja säilita­misega.

Ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, samuti liigutusi juhtiv keskus. Ajukoores tekivad ka inimese tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu.

Mälu on õpitud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
​Tänu mälule saame õppida ja õpitut kasutada. Osa infost säilib mälus lühikest aega, osa kuni elu lõpuni. Kõige paremini aitab infot säilitada selle pidev kordamine ja kasutamine.

Parem ajupoolkera juhib vasaku kehapoole tegevust.
​Parem ajupoolkera määrab meie muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime.

Vasak ajupoolkera juhib parema kehapoole tegevust.
​Vasak poolkera on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise ja matemaatiliste võimetega. Enamikul inimestest on juhtiv vasak ajupoolkera. Seetõttu on ka parema-käelisi inimesi palju rohkem kui vasakukäelisi.

Väikeaju ja piklikaju

Väike-aju asub kuklaosas. Väikeaju kooskõlastab inimese liigutusi ja aitab hoida tasakaalu. Paljusid liigutusi tuleb algul õppida. Kui tekib vilumus, muutuvad liigutused sujuvaks ja loomulikuks. Uisutama õppimine ja tasakaalu hoidmine on esialgu raske.
​Kui tekib vilumus, ei pea me enam oma liigutuste peale mõtlema.

Uisutamisel hoolitseb väikeaju lihaste koostöö eest.

Piklik-aju ühendab pea-aju selja-ajuga. Piklikaju juhib elundite tahtele allumatut tegevust, näiteks hingamist ja südame-tööd. Kui piklikaju saab viga, siis inimene sureb.

Selle vigastumisel inimene sureb. 

Kooskõlastab liigutusi. 

Juhib tahtele allumatute elundite tööd. 

Koosneb kahest poolkerast. 

Selles asuvad erinevad keskused. 

Aitab hoida tasakaalu. 

On seotud info töötlemise ja säilitamisega. 

Juhib elundite tööd. 

Seljaaju

Selja-aju on nööritaoline närvirakkude kogumik.
​Seljaaju paikneb selgroo-kanalis. Selgroog kaitseb seljaaju vigastuste eest.
​Iga selgroo-lüli juurest suundub kehasse üks paar närve.

Kui seljaaju saab viga, siis vigastusest allpool olevate närvide side peaajuga katkeb. Seetõttu ei saa nende närvidega seotud kehaosad enam normaalselt töötada.

Seljaaju vahendab infot peaaju ja keha vahel. Seljaaju juhib ka lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid liigutusi nimetatakse refleksideks.

Vaata animatsiooni seljaajust.

Seljaaju

  • on närvirakkude kogumik
  • vahendab infot peaaju ja seljaaju vahel
  • juhib kaasasündinud liigutusi
  • vigastused paranevad kiiresti
  • asub selgrookanalis.

Tööleht

Palun oota