Rühma kuulumise halb külg

Arutle

  • Kas oled tajunud, et sa käitud üksi olles teisiti kui rühmas?
  • Kas käitud eri rühmades samamoodi või erinevalt? Selgita.
  • Kas oled kunagi rühmas olles teinud midagi, mida sa õigeks ei pea? Selgita.
  • Too mõni näide olukorrast, kus sind on rühmast välja jäetud.

1. Rühma kuulumine – hea ja halb

Rühma
kuulumine 

+

Kas kuhugi gruppi kuuluda on alati hea?

2. Rühma kuulumise pahupool

Rühma kuulumine on inimestele oluline, sest nii tunneme ennast turvalisemalt. Rühmas ümbritsevad inimest tuttavad, kellega ta tunneb seotust. Enamasti on rühma liikmed millegi poolest sarnased, neid võivad huvitada samad teemad ja tegevused.

Rühmas võib olla raske üksi teistmoodi arvata ja käituda.

Rühma kuulumisel on ka negatiivseid külgi. Kui inimene tahab väga mõnda rühma kuuluda, võib ta teha asju, mida tavaliselt ei teeks. Põhjuseks on soov rühma liikmetele meeldida. Seda nimetatakse rühma surveks.

Sageli mõeldakse, et samasse rühma kuuluvad inimesed saavad maailma asjadest ühtemoodi aru. Tegelikult ei pruugi kõik rühma liikmed nõustuda sellega, mida koos tehakse või välja öeldakse.

Mida rohkem inimesi rühmas selliselt käituvad, seda keerulisem on sellele "ei" öelda. Arvamust ei öelda välja, sest kardetakse rühmast välja-arvamist või teiste liikmete tõrjuvat hoiakut. 

Nii juhtub, et rühmas olles tehakse rohkem pahandust ja käitutakse riskantsemalt. Näiteks tarbitakse alkoholi, proovitakse või tarvitatakse keelatud aineid, ületatakse autoga sõites kiirust, tehakse tõukerattaga ohtlikumaid trikke, kiusatakse kedagi jne. 

Kui inimene tahab väga mõnda rühma kuuluda, võib ta mõnikord teha asju, mida tavaliselt ei teeks. Kardetakse rühmast välja-arvamist. Seda nimetatakse rühma surveks.

3. Videoanalüüs. Daniel Levi lugu

Daniel rääkis, kuidas …

  • ta kooli ajal hakkas bändi tegema.
  • ta oli koolis ise kiusaja.
  • teda koolis kiusati.

Daniel soovis oma looga ...

  • jõuda ajalehtede esikaanele.
  • kiusajatele öelda, et teiste kiusamine ei tee neid ägedamaks.
  • näidata, et kiusajad on kaaslaste hulgas kõige populaarsemad.

Daniel kiusas teisi, sest ...

  • tahtis näidata, et ta on teistest parem.
  • soovis kuuluda rühma, kus olid teised kiusajad.
  • suuremad poisid sundisid teda väiksemaid kiusama.

Daniel mõistis oma viga siis, kui …

  • politsei ta kinni võttis.
  • ta lükkas koolivenda, kes kukkus maha ja vigastas oma põlve.
  • oli juba suur poiss ning klassikaaslased olid ta peale ikka veel pahased.

Daniel on mõistnud, et ...

  • halvasti ütlemise mõju ei paista kohe välja.
  • kuulus inimene võib kõike teha.
  • halvasti ütlemise mõju kummitab inimest veel aastaid hiljem.
  • kui oled liiga teinud, on oluline vabandada.

Daniel ...

  • kiitles teiste ees oma kiusava käitumisega.
  • vabandas kõigi ees, keda oli halvasti kohelnud.
  • tunnistas oma vale käitumisviisi televisioonis.
  • Kui oled kellelegi liiga teinud, julge seda tunnistada.
  • Vabandamine aitab teisel mõista, et sa tegelikult ei tahtnud haiget teha.
  • Halvasti ütlemine võib inimest mõjutada veel pikka aega.
  • Kiusaja ei ole teadlik, kuidas tema käitumine teistele tegelikult võib mõjuda.
  • Kiusamises on süüdi need, keda kiusatakse.

Arutle

  • Mida tähendab väljend: „Halvasti ütlemine määrab ütlejat, mitte seda, kelle suunas seda öeldakse“.

Kokkuvõtteks

Mis on veel rühma kuulumise negatiivsed küljed?

Täienda mõttekaarti.

Palun oota