Vägivald – mis see on?

Arutle

  • Mis on vägivald?
  • Mis tundeid vägivald tekitab?
  • Miks inimesed käituvad vägivaldselt?

1. Rühmatöö

Loe teksti osade kaupa. Iga loetud osa kohta on väide. Avalda arvamust, kas nõustud väitega või mitte. Leia teksti juurde oma arvamust kinnitavaid näiteid. 

Vägivaldne käitumine on teadlikult ja tahtlikult kellelegi kannatuste tekitamine.

1. Enamasti tunneme ennast teistega suheldes turvaliselt. Mõnikord võime kokku puutuda inimesega, kes on sinu suhtes vägivaldne. See võib olla ootamatu ja ühekordne juhtum. Teinekord kestab vägivald pikka aega.

Vägivald on alati ühekordne juhtum.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

2. Mõnikord ilmub vägivald suhtesse hiilivalt, on pika-ajaline ja pidev. Võib juhtuda, et ohver ei taju seda vägivallana, sest ta ei saa kehaliselt haiget. 

Vägivalda on alati lihtne ära tunda.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

3. Vägivaldne käitumine on teadlikult ja tahtlikult kellelegi kannatuste tekitamine. Vägivallatseja kasutab teisele haiget tegemiseks oma võimu ja jõudu.

Inimese käitumine on vägivaldne siis, kui ta teeb meelega teisele haiget.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

4. Vägivalda on erinevat. See võib olla näiteks kehaliste vigastuse tekitamine, kellegi mõnitamine, asjade ja raha väljapressimine, käperdamine.

Vägivaldne käitumine on taskusse pandud kiri „Kui sa homme 100 € ei too, saad peksa“.

  • nõus
  • ei ole nõus

5. Kehaline vägivald on  käitumine, mis põhjusttab ohvrile füüsilist valu ja vigastusi. Näiteks peksmine, raputamine, tõukamine, näpistamine, juustest tirimine.

Kehalise vägivalla märgid on nähtavad ja neid on lihtne ära tunda.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

6. Vaimne vägivald on sõnaline või mittesõnaline vägivald, mille eesmärk on teist inimest alandada ja oma kontrollile allutada. Näiteks mõnitamine, solvamine, häbistamine, hirmutamine, alandamine ähvardamine.

Vaimne vägivald põhjustab kehalisi vigastusi.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

7. Majanduslik vägivald on olukord, kus keegi kontrollib teise rahalisi vahendeid. Vägivallatseja eesmärk on muuta ohver endast rahaliselt sõltuvaks. Näiteks vägivallatseja võtab ära teise teenitud töötasu.

Majandusliku vägivalla ohver ei otsusta ise oma raha kasutamise üle.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

8. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga tegevus, mis on kaaslasele ebameeldiv. See võib olla seksiga seotud halvustav kommentaar, vastu tahtmist keha katsumine, seksuaalvahekorraks sundimine.

Rõvedad kommentaarid naise või mehe keha kohta on komplimendid.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

9. Vägivaldne käitumine mõjub ohvrile alati halvasti, isegi kui see ei paista välja. See võib põhjustada vaimset kahju, kehalisi vigastusi või koguni surma. 

Vägivaldsetel tegudel ei ole enamasti raskeid tagajärgi.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

10. Vägivalla ohver tunneb tugevaid tundeid nagu hirm, segadus, solvumine, abitus ja häbi. Eriti hirmutav ja arusaamatu on olukord siis, kui vägivallatseja on lähedane inimene.

Ohvril on raske, sest ta peab toime tulema negatiivsete tunnetega.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

11. Vägivallast hoidumiseks on vaja esmalt ohu-olukordi ära tunda. Kui sa oled vägivaldset käitumist märganud või seda ise kogenud, siis julge pöörduda abi saamiseks usaldusväärse isiku poole.

Vägivalla ennetamiseks on väga oluline vägivalla juhtumitest avatult rääkida koolis, kodus ja usaldusväärse inimesega.

  • nõus
  • ei ole nõus

Kirjelda ühte näidet selle kohta: 

        • juustest tirimine
        • pornofilmi vaatama sundimine
        • raha äravõtmine
        • löömine
        • näpistamine
        • teise asjade lõhkumine
        • töötamise ja raha teenimise takistamine
        • tehtud ostude pidev halvustamine
        • tõukamine ja raputamine
        • seksuaalvahekorraks sundimine
        • seksuaalse sisuga kommentaaride tegemine
        • vastu tahtmist teise keha puudutamine
        Lisaks kehalisele vägivallale võib haiget teha ka sõna või pilguga.  

        Kokkuvõtteks

        Rühmatöö „Akvaarium“

        Moodustage kaaslastega 2 rühma. Istuge ringi nii, et tekib sisemine ring ja välimine ring.

        Sisemises ringis istujad saavad omale arutlemiseks küsimuse. Välimises ringis istujad kuulavad sisemise ringi arutelu pealt. Nad mõtlevad kaasa, aga ei sekku. Kui keegi välimisest ringist tahab kindlasti ka sõna võtta, siis võib ta istuda sisemise ringi vabale toolile.

        Aruteluks on aega 5 minutit. Kui sisemises ringis olijad on arutelu lõpetanud, võivad välisringis olijad oma mõtteid teema kohta lisada.

        Seejärel vahetavad sise- ja välisringis istujad kohad. Teine rühm arutab järgmise küsimuse üle.

        Esimese rühma küsimus:
        ​Mis on ühist kõigil vägivallaliikidel?

        ​Teise rühma küsimus:
        ​Missugused on vägivalla tagajärjed?

        Palun oota