Meeleelundite ülesanded

Arutlege klassis.

Vaata pilti.

Mis on pildil? Mida saad nende abil teha?

Loe.

Silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk on meele-elundid.

  1. Silmade abil me näeme – silm on nägemis-elund. Nägemise kaudu saab inimene väga palju teavet ümbritseva kohta. Silmade abil saame infot näiteks esemete värvuse, suuruse, kuju ja asukoha kohta. Silm on väga oluline meele-elund.
  2. Mõned inimesed ei näe hästi. Kui inimene hästi ei näe, on tal nägemis-puue. Mõnikord aitavad nägemist parandada prillid. Inimesed, kelle nägemine on tugevasti häiritud, on pimedad. Täiesti pimedaid inimesi prillid ei aita. Inimesed võivad pimedaks jääda haiguste ja õnnetuste tagajärjel. Ka pimedad inimesed käivad tööl, õpivad ja suhtlevad. Nemad vajavad suhtlemiseks teistsuguseid vahendeid. Pimedad inimesed suhtlevad kõne abil, nii nagu nägijad. Lisaks kõnele saavad nad infot ka teiste helide abil. Pimedad kasutavad palju käsi ja saavad infot kompimise teel. Tänaval liikumiseks on pimedatel valge kepp. Selle abil leiavad nad üles takistused (nt äärekivid, trepiastmed jne). Mõnel pimedal on abiks õpetatud pimeda juhtkoer. Lugemiseks ja kirjutamiseks kasutavad nad sõrmede abil loetavat punktkirja.

Kui oled teksti läbi lugenud,
​siis vajuta siia.

Vasta küsimustele teksti põhjal.

1. Mis elund on silm?

2. Mida me nägemise teel teada saame?

3. Kuidas nimetatakse neid inimesi, kes ei näe?

4. Mille tagajärjel inimesed pimedaks võivad jääda?

5. Milliseid abi-vahendeid kasutavad pimedad liikumiseks?

Prillid
Pime juhtkoeraga
Punktkirja tähestik
Video sellest, kuidas pimedad loevad (nt koolis)

Loe.

  1. Kõrva abil me kuuleme – kõrv on kuulmis-elund. Kuulmise abil saame teada, mida meile räägitakse. Samuti saame kõrvaga teada, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb.
  2. Mõned inimesed ei kuule hästi. Kui inimene hästi ei kuule, on tal kuulmis-puue. Kuulmis-puudega inimesed kasutavad kuulde-aparaati. Kuulde-aparaat muudab helid valjemaks. Nii on helisid paremini kuulda. Mõned inimesed ei kuule üldse, nemad on kurdid. Kurdid oskavad kõneleja huultelt lugeda. Nad saavad suu liikumise järgi teada, mida teine inimene räägib. Omavahel suhtlevad kurdid inimesed viipe-keeles. Nad väljendavad ennast kindlate liigutustega ning kasutavad sõrmendamist. Sõrmendamine on nagu tähestik – igale tähele vastab sõrmede kindel asend.

Kui oled teksti läbi lugenud,
​siis vajuta siia.

Vasta küsimustele teksti põhjal.

1. Mis elund on kõrv?

2. Mida me kuulmise teel teada saame?

3. Kes on kurdid?

4. Kuidas suhtlevad omavahel kurdid inimesed?

5. Mida kasutavad kurdid inimesed suhtlemiseks?

Sõrmendite tähestik
Kuulmisaparaat
Video (või link videole) sellest, kuidas kurdid viiplevad (nt enesetutvustus “Tere! Minu nimi on Kaarel. Mis sinu nimi on?”

Kurdid inimesed sõrmendavad väga kiiresti. Väga keeruline on sõrmi kiiresti õigesse asendisse seada. Veel keerulisem on teise sõrmede liikumist jälgida. Proovi ise ka!

Õpetaja sõrmendab kellegi nime. Püüa aru saada, kelle nimi see on. See, kelle nime õpetaja sõrmendab, tõstab käe.

  • Kas oli kerge aru saada? Põhjenda.

Loe.

Nahk
  1. Nahk on inimese kõige suurem elund – kompimis-elund. Kompimise abil me tunneme eseme kuju, temperatuuri, materjali. Esemete katsumise abil saame teavet ka nende kõvaduse ja sileduse kohta. Nahk katab ja kaitseb meie keha. Nahk ei lase meie kehasse mustust (tolmu, liiva, pisikuid). Kui nahk on puhas ja terve, ei pääse kahjulikud pisikud meie organismi. Eriti tundlik on nahk huultel, sõrme-otstel ning jalatalla all.

Kui oled teksti läbi lugenud,
​siis vajuta siia.

Vasta küsimustele teksti põhjal.

  1. Mis elund on nahk?
  2. Mida me saame teada kompimise teel?
  3. Mis on naha peamised ülesanded?
  4. Mille eest nahk meid kaitseb?

Loe.

Keel

Keele abil me tunneme maitset – keel on maitsmis-elund. Keele abil saad teada, kas toit on magus, soolane, kibe või hapu.

Nina

Nina abil me tunneme lõhna – nina on haistmis-elund. Nina abil saame eristada meeldivaid ja eba-meeldivaid lõhnu. Lõhn aitab meil näiteks aru saada, kas toit kõlbab süüa.

Harjuta.

2. Vaata pilti. Arutlege klassis, milliseid meele-elundeid Kadri kasutab

  • Nahk
  • Nina
  • Keel
  • Kõrvad
  • Silmad
  • Kadri katsub, kas sügav-külmikust võetud sulama pandud moos on juba pehme.
  • Kadri nuusutab moosi, et aru saada, mis moos on.
  • Kadri maitseb, kas moosi sisse peab suhkrut lisama.
  • Kadri kuuleb, et vesi hakkas kannus kohisema.
  • Kadri vaatab, et pannkook pannil kõrbema ei läheks.

Tööleht

Palun oota