Muusika kuulub kõigile. Ainult kirjastajad arvavad, et selle omanikeks on autorid.
John LennonDigiajastu
Suur muutus sajandivahetusel
Plaaditööstus jõudis majandusliku kasumlikkuse tippu aastal 1999, globaalsel turul teeniti 38 miljardit dollarit kasumit, peamiseks tuluallikaks täispikkade CD-de ehk albumite läbimüük.
Ent aastast 2000 on plaaditööstuse kasum aina kahanenud ja 2014. aastal oli see vaid 15 miljardit dollarit. Muusikatööstuse muutumise ja lagunemise tõi kaasa muusika digiteerimine ja interneti laiaulatuslik levik, mis rajas tee massilisele piraatlusele.
Arvuti „plaaditehas“
Aastal 1995 tuli välja arvutiprogramm WinPlay3, mis mängis arvutis muusikast kodeeritud digitaalseid helifaile mp3-sid. Nende populaarsuse järsk tõus leidis aset helifailide mängimise programmi Winamp tulekuga.
Nüüd said arvutikasutajad ise CD-del leiduvat muusikat digiteerida helifailideks ja ühtlasi ise tühjadele CD-dele (ehk CDR-idele) muusikat salvestada. Nii said juba väga laialt kasutusel olnud arvutitest justkui miniatuursed plaaditehased.
1990. aastate teisel poolel hakkasid helifailid levima interneti kaudu ja tasuta.
Näppaja Napster
Esimene arvutikasutajatel interneti kaudu hõlpsalt faile jagada võimaldanud programm Napster tuli välja aastal 1999. Tekkis olukord, kus näiteks üks inimene ostis CD, digiteeris selle oma arvutis helifailideks ja jagas neid lõpmatule arvule soovijatele, kes tema arvutiga Napsteri kaudu ühenduse said.
Võitlus piraatlusega
Seadusekäärid on nürid
Kuna muusikat oli ülaltoodud viisil võimalik peaaegu piiramatus koguses ja valikus tasuta hankida, jättis üha suurem hulk inimesi plaadid ostmata. Sedaviisi kahanes muusikatööstuse, sealhulgas autorite, esitajate, fonogrammitootjate, plaatide edasimüüjate jt sissetulek.
Löögi ärile ja tõuke piraatluse levikule andis veel see, et 2000. aastate alguseks oli muutunud igapäevaseks ametlikult veel ilmumata albumite materjali lekkimine internetti helifailidena. Inimeste harjumusele kuulata helifaile, mis olid sageli tasuta hangitud, andis hoogu kaasaskantavate mp3-mängijate turule tulek, neist kõige populaarsemaks osutus tehnoloogiafirma Apple’i toodetud iPod. (Tänapäeval toimivad kaasaskantavate helifailide mängijatena juba ka nutitelefonid ja tahvelarvutid.)
Rõhudes autorite ja fonogrammitootjate õigustele, püüdis muusikatööstus internetis toimuvale muusikapiraatlusele vastu hakata. Võitlust sellega raskendas aga mitu aspekti: riikides on autoriõiguse seadused erinevad; kui õnnestus ka katkestada mõne kasutajalt-kasutajale-teenust pakkuva keskkonna või programmi töö, leidis muusikapiraatlus endale võimaluse järgmises keskkonnas või programmis edasi tegutseda.
Helifailide müük
Mõistes, et kasutajamugavus oli üks põhjus, miks auditoorium eelistas üha rohkem helifailidelt muusikat kuulata, läks muusikatööstus digiteerimisega kaasa ja hakkas müüma ka helifaile. Esimesed mp3-de kauplused avati juba aastal 1999, artistid hakkasid müüma helifaile ka oma ametlikel netikülgedel, juhtivaks helifailide müüjaks on kasvanud arvutiprogrammi iTunes’i sisene iTunes Store.
Plaadimüügi kahanemine
Ent muusikamüügi kasumlikkuse langust ei õnnestunud ka muusikat digitaalselt kaubaks pakkudes peatada. Tekkis küll uus ärimudel: publik hakkas muusikat aina rohkem digitaalselt ostma, kuid samal ajal langes füüsiliste helikandjate, eelkõige CD-de läbimüük oluliselt.
Et digitaalsed muusikamüüjad pakuvad võimalust osta lugusid ühekaupa, hakkas mõningal määral lagunema albumi kui tervikliku teose formaat: kui muusikahuvilisele meeldis plaadilt vaid mõni või üks pala, ei pidanud ta ostma enam tervet albumit, vaid sai hõlpsasti osta plaadilt vaid talle meeldivad lood.
Voogedastuse teke ja kasv
Youtube’i sünd
Aastal 2005 alustas tegevust internetikülg Youtube, mis võimaldas kasutajatel kõigile vaatamiseks üles laadida videoid.
Youtube’ist sai esimene ülipopulaarne voogedastus- ehk striimimis-keskkond, kus kasutaja sai multimeediasisu tarbida ilma, et oleks pidanud video- või audiofaile oma arvutisse alla laadima.
Lisaks videomaterjalile, sealhulgas muusikavideotele, hakkasid kasutajad Youtube’i peagi üles laadima üksnes audiomaterjali ning nii avanes massidele veel üks võimalus, kuidas muusikat tasuta kuulata. Muusikatööstusele lisandus veel üks murekoht, kuna Youtube’is muusikapalade mängimise eest ei õnnestunud autoritel, plaadifirmadel jt esialgu raha teenida.
Autoriseeritud palad
Nüüdseks maksab Google’i omanduses olev Youtube autori- ja fonogrammitootjate tasusid vastavalt lugude mängitavusele ja kustutab oma keskkonnast autoriseerimata sisu.
Youtube’i eeskujul on tekkinud hulgaliselt teisigi voogedastusteenusena muusikat pakkuvaid keskkondi: Deezer, Spotify, Apple Music, Google Play Music, Tidal jm.
Voogedastusjaamad lõid olukorra, kus kasutajal on ligipääs peaaegu tervele salvestatud muusikavaramule, ilma et ta teoseid plaadi või failina omama peaks, ning seda väga väikese tasu eest või lausa ilma rahata.
Languse mõju muusikuile
Kõige raskemalt on muusikatööstuse langus tabanud muusika autoreid ja esitajaid. Neid varem peamiselt „toitnud“ füüsiliste plaatide läbimüügi kahanemist aitab teatud määral leevendada voogedastuse levik, kuid valdavale osale artistidest on tulud sellest valdkonnast väga napid. Märkimisväärselt teenivad striimimisest ainult kõige populaarsemate muusikapalade autorid ja esitajad.
See on muusikamaastikul kaasa toonud olukorra, kus artistid annavad varasemast rohkem kontserte, kontserdipiletite hind on tõusnud ja üle maailma toimub enneolematult palju muusikafestivale. Just live-esinemine oli aastatuhande algul ja on ka praegu artistide peamine teenimisallikas.
Netistaarid
Üleilmne kuulajaskond
Lisaks ärimudelite väga olulistele muutustele tõi internetilevik kaasa ka muusikamaastiku demokratiseerumise. Internet võimaldas muusikul laadida oma looming netti üles ning tema potentsiaalseks auditooriumiks said kogu maailma sajad miljonid internetikasutajad.
Varem tuli artistil suurema publikuni jõudmiseks saada plaadistusleping, jõuda plaadifirmani, mis investeeriks raha ja aega, et artisti reklaamida, salvestada ja kontserttegevust korraldada, nüüd aga võimaldas internet neist etappidest üle hüpata.
Enesereklaam
Esimesed n-ö internetistaarid kerkisid esile aastal 2003 asutatud netikülje Myspace kaudu. Muusikud said sinna luua oma artistiküljed ja avaldada loomingut.
Et Myspace oli ka sotsiaalvõrgustik, sai see teedrajavaks uuele nähtusele popkultuuris – artistide ja publiku lähenemisele. Muusikud võisid Myspace’i kaudu aktiivselt suhelda oma kuulajatega ning kuulajad olid kontaktis oma lemmikutega.
Aastail 2005–2008 oli Myspace maailma enim kasutatav sotsiaalvõrgustik, praeguseks suhtlevad artistid kuulajatega Twitteris, Facebookis, Instagramis, mis on kujunenud artistidele ühtlasi kõige tähtsamateks reklaamikanaliteks.
Alustavatele muusikutele on kujunenud peamisteks enda tutvustamise platvormideks netisaidid Soundcloud ja Bandcamp, mis kätkevad endas ka sotsiaalvõrgustiku omadusi.
Muusika demokratiseerumine
Et muusikul oli võimalik kiiremini jõuda suurema kuulajaskonnani, tõi see kaasa muusika laiema leviku üle maailma.
Veel 20. sajandi lõpul domineerisid muusikamaastiku suurtel popturgudel Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja mingil määral Rootsi artistid, kuid interneti loodud avaruste tõttu hakkasid publiku tähelepanu keskmesse jõudma lihtsamini artistid kõikidest regioonidest ja riikidest.
Turutuiksoontest kaugemate riikide artistidel avanesid paremad võimalused läbi lüüa. Muusika demokratiseerumisele aitas kaasa ka salvestamiseks vajaliku tehnika suhteline odavnemine. Rahvusvahelises muusikapildis lõi läbi hulgaliselt nn magamistoamuusikuid, kes lõid ja lindistasid muusikat oma kodus.
- Muusikaturust kaugemate riikide artistidel avanesid paremad võimalused läbi lüüa
- Salvestamiseks vajalik tehnika muutus suhteliselt soodsaks
- Tekkis väga palju professionaalseid helisalvestusstuudioid
- Sotsiaalvõrgustiku reklaamivõimalused andsid tõuke muusika laiemale levikule üle maailma
Popmuusika aastatel 1990–2015
Poisid, tüdrukud ja teised talendid
1990. aastatest hakkasid laialt levima n-ö poiste- ja tüdrukutebändid, mille muusika oli suunatud ennekõike teismelistele tüdrukutele. Tolle aja poistebändidest on tuntumad näiteks Backstreet Boys, NSYNC, tüdrukutebändidest Spice Girls, All Saints, Sugababes.
Aastatuhande algusest on popmuusikas ülemaailmselt mõjukas televisioonisaate formaat talendi-show, mis kujutab endast muusikalist konkurssi. Eesti versioon sellest on saade „Eesti otsib superstaari“. Tuntumad taolistel konkurssidel läbi löönud artistid on One Direction, Susan Boyle, Leona Lewis, Carrie Underwood.
Briti renessanss
1990. aastate keskel tõusis olulisemaks muusika- ja ka popkultuurivooluks britpop. See on muusika, millest võib leida nii 1960. aastatel Briti saartel viljeletud popi, 1970. aastate glam rock’i ja punki ning 1980. aastate indie mõjutusi. Tuntumad esindajad on ansamblid Oasis, Blur, Pulp ja The Verve.
Samal ajal kasvas põrandaalusest techno- ja house-muusika kultuurist välja hulganisti kommertslikult väga edukaid elektroonilise tantsumuusika artiste, kes tegid ilma edetabelites ja andsid staadionikontserte, näiteks The Prodigy, Chemical Brothers, Daft Punk.
Elektrooniline tantsumuusika
2010. aastatel tõusis elektroonilises tantsumuusikas esile EDM (Electronic Dance Music), mis oli iseloomult agressiivne, laenas elemente ja võtteid põrandaalustest tantsumuusikastiilidest ja saavutas meeletu edu ka laiema kuulajaskonna seas. Populaarsemad artistid (produtsendid ja DJ-d) on näiteks Skrillex, Avicii, Calvin Harris, David Guetta.
Kuulamissoovitus
- Backstreet Boys
- Carrie Underwood
- The Prodigy
- Muusika kõla:
- Sõnumi sisukus:
- Akustika vs elektroonika:
- Salvestamisvõimalused:
- Esinemisvõimalused:
Mõisted
voogedastus ehk striiming – andmevoogude ülekanne serverist nii, et andmete kasutamiseks ei pea ootama edastuse lõppu
Mõttekoht
- Mis olid need kaks tehnoloogilist uuendust, mis panid aluse muusikatööstuse lagunemisele?
- Kirjelda, milliseid võimalusi pakkusid muusikahuvilisele Napster ja mp-3.
- Milles seisnes piraatlus muusikatööstuses? Milliste vahenditega püüti sellega võidelda?
- Kuidas mõjutas piraatlus muusika autoreid ja esitajaid?
- Kirjelda, milliseid võimalusi pakuvad muusikahuvilistele voogedastuskeskkonnad.
- Nimeta populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke, kus muusikud ja publik saavad omavahel suhelda.
- Mis võis sinu arvates olla John Lennoni sõnum peatüki alguse tsitaadis?
- Millised olid tähtsamad suundumused viimase 15 aasta popmuusikas?
- Tutvusta oma kaaslastele mõnd heliplaati või albumit, mille lugude valik on sinu arvates kõige terviklikum. Põhjenda oma valikut.
- Tutvusta klassikaaslastele kõige põnevamaid ansambleid ja soliste, keda interneti vahendusel oled leidnud.
- Tutvustage üksteisele muusikavideoid, mida peate parimaks. Kuulake muusikat esmalt ilma videot vaatamata. Arutlege, milline on hea video.
- Vaata mõne ansambli/solisti kontserti ning kirjuta oma muljetest vabas vormis lugu. Kui võimalik, võrdle kontsertesitust sama esineja salvestustega.
