Mõisted

A

  • a cappella – instrumentaalsaateta laulmine
  • aleatoorika – 1950. aastatel tekkinud avangardne heliloomingu- ja interpretatsioonisuund, milles autor annab noodikirjas vaid üldised juhised ja jätab esitajale tõlgendusvabaduse
  • arpedžo – akordi helide esitamine mitte korraga, vaid kiiresti üksteise järel
  • artikulatsioon – üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
  • atonaalsus – tonaalsuse puudumine; üksikute akordide ja helide olenematus põhihelist
  • avangardism – kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas mitme 20. saj kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund

B

  • bebop – 1940. aastatel loodud rütmiliselt aktiivne jazz-muusika stiil, mida iseloomustab kiiretest puhangulistest passaažidest koosnev ebasümmeetriline meloodia
  • bel canto – 17. saj Itaalias välja kujunenud laulustiil, mida iseloomustavad kaunis nüansirikas toon ja virtuoossed improviseeritud kaunistused; it – kaunis laulmine
  • bigbänd – suur jazz- või tantsuorkester
  • bitonaalsus – kahe helistiku samaaegne kasutamine
  • boogie-woogie – 1920. aastatel levinud afroameerika tantsumuusika stiil
  • bossanoova – Ladina-Ameerika tants

C

  • cakewalk – 19. saj tekkinud afroameerika võistluslik paaristaktimõõdus rühmatants; 20. saj algul levis paaristantsuna ka Euroopas
  • chicago jazz – bluusi mõjutustega esimesi jazz-muusika stiile
  • commedia dell’arte – Itaalia rahvalik maskikomöödia
  • concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel („concertino“) ja suurem toetav pillikoosseis („concerto grosso“)
  • cool jazz – meeleolult tasakaalukas ja väikestele koosseisudele mõeldud jazz-muusika stiil
  • credo – usutunnistus; vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa kolmas põhiosa; ld „usun“
  • crescendo – valjenedes
  • crooner – magusalt romantilise hääle ja repertuaariga meeslaulja

D

  • dance-pop – tantsuline popmuusika stiil
  • diatoonika – helisüsteem, mis moodustub mis tahes helistiku kõrgendamata või madaldamata alusastmetest
  • diksiländ – varajane jazz-muusika stiil, mis põhineb kollektiivsel improvisatsioonil
  • dissonants – ebakõla, teravakõlaline helide ühend
  • dodekafoonia – kaksteisthelimuusika; kompositsioonimeetod, mis põhineb oktavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel (kr „dodeka“ – kaksteist, „phone“ – heli, hääl)
  • drum’n’bass – elektroonilise tantsumuusika stiil
  • dünaamika – helitugevus ja selle muutumine muusikateoses

E

  • eklektitsism – muusikas erinevate stiilide ja ajastute muusika printsiibitu ühendamine
  • ekspressionism – 20. saj algul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis vastustas realismi ning tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja traagilist elutaju
  • europop – 80. aastatel Euroopas tekkinud meloodiline popmuusika stiil

F

  • faktuur – helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära
  • folk pop – folkmuusika sugemetega popmuusika stiil
  • folk rock – folkmuusika sugemetega rock-muusika stiil
  • fonograaf – seadeldis fonogrammi salvestamiseks ja salvestatu mahamängimiseks
  • forlane – kiiretempoline, enamasti 6/8 taktimõõdus barokiajastu tants
  • fortissimo – väga valjult
  • free jazz – vabaimprovisatsiooniline jazz-muusika stiil
  • früügia – keskaegne helilaad, millel on molliga võrreldes madaldatud teine aste
  • funk – algselt jazz-muusika esituslaad, kus on esiplaanil rütm; gospeli rütmist lähtuv hard bop’i edasiarendus
  • funk – eriliselt aktiivse bassipartiiga rock-muusika stiil
  • fusion – jazz-muusika stiil, milles segunevad erinevad muusikastiilid; mõistet hakati kasutama 1970. aastate alguses USA-s

G

  • garage rock – lihtsa ülesehituse ja lihtsate väljendusvahenditega rock-muusika stiil
  • gospel – afroameerika vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna või solisti ja koori vahelduvlauluna
  • grunge – punkmuusikast välja arenenud rock-muusika stiil

H

  • happening – improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid
  • hard bop – jazz-muusika stiil, bebop’i edasiarendus
  • hard rock – rütmibluusi juurtega rock-muusika stiil
  • harmoonia – helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest
  • heavy metal – intensiivse kitarripartiiga rock-muusika stiil
  • helilaad – helikõrguste süsteem
  • helistik – kindla algusnoodiga helilaad
  • hilisromantism – kõrgromantismi 20. sajandisse küündiv järellainetus, mis tõi kaasa kirgliku eneseväljenduse ja intensiivsed kõlavärvid
  • hiphop – levimuusika stiil, kus laulmise asemel kõneldakse rütmiliselt

I

  • impressionism – 19. saj lõpul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist
  • impressionism – 19. saj lõpul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist
  • indie pop – peavoolust erinev popmuusika stiil
  • indie rock – peavoolust erinev rock-muusika stiil
  • instrumentaalkontsert – peamiselt kolmeosaline teos sümfooniaorkestrile ja soolopillile
  • interluudium – muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) või lavaline vahemäng
  • intonatsioon – kõnemeloodia, kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses; helisuhete täpsus helitöö esitamisel; meloodia väikseim iseseisev väljenduslik osa; (tunde)toon

J

  • jazz-rock – jazz’i ja rock’i sulam
  • juhtmotiiv – meeldejääv muusikaline teema, mis iseloomustab kindlat tegelast või sündmust

K

  • kadents – harmooniline järgnevus teose või selle osa lõpetamiseks
  • kantaat – teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel
  • klaster – ka kobarakord; lähestikuste helide kooskõla
  • kollaažtehnika – eri stiilide ja väljendusvahendite põiming
  • kollaažtehnika – eri stiilide, väljendusvahendite, materjalide põiming; laenatud muusikalise materjali lisamine loomingusse
  • konkreetne muusika – elektroakustilised muusikateosed, mis on kokku monteeritud erinevatest salvestistest (mürad, hääled, muusikahelid); helitöötlusvõteteks on lindistamiskiirusega manipuleerimine ja salvestiste tagantpoolt ettepoole mängimine
  • koreograafia – balletiseade, tantsuseade; tantsukunst
  • kromatism – helide pooltooniline järgnevus
  • kubism – 20. sajandi alguse kunstivool, millele on iseloomulik objektide kujutamine geomeetrilistest põhivormidest koosnevatena
  • kõnelaul – vokaaltehnika, kus helikõrgusi intoneeritakse ligilähedaselt, pooleldi meloodiliselt rääkides

L

  • lamentatsioon – Jeremia nutulaulust võetud suure nädala liturgiline lugemine katoliku kirikus; ld lamentatio – kurtmine, nutt
  • libreto – ooperi või mõne muu suurema lavalise vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus

M

  • maailmamuusika – kultuuritraditsioonide segunemisel ja vastastikkusel mõjutamisel tekkinud ning erinevaid pärimusmuusika stiile hõlmav muusika; ingl „world music“
  • mikrointervall – pooltoonist väiksem intervall
  • minimalism – ülivähese taotlus; postmodernistlik muusikastiil, kus kindla rütmipulsiga heakõlaline muusika tugineb mõne motiivi või fraasi kordustele
  • multimeedia – etenduse tüüp, milles korraga on kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust; kirjakeeles kasutatakse sõna „multimeedium“
  • muusikal – muusikaline lavateos, milles on võrdselt tähtsad dialoog, laul ja tants

N

  • neoklassitsism – 1920. aastatel tekkinud muusikastiil, mis tõi kaasa harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumise, temaatilise materjali lakoonilisuse ja klassikaliselt väljapeetud vormiskeemid
  • new orleans – varajane jazz-muusika stiil
  • new wave – arendatud ülesehitusega elektronmuusika võimalusi kasutav popmuusika stiil
  • numbriooper – ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest etteastetest ehk numbritest; käibel eelkõige 18. sajandil ja 19. saj esimesel poolel

O

  • ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst
  • oopus – teos; järjekorranumbriga märgitud muusikateos sama helilooja teiste muusikateoste seas, lüh op.
  • oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile
  • orkestratsioon – heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule
  • ostinaatne – sama motiivi jätkuvalt kordav

P

  • peateema – muusikaline mõte, millel helitöö või selle osa põhineb
  • pentatoonika – viieastmeline helilaad, kus puuduvad pooltoonid
  • polüfoonia – mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdselt tähtsad
  • polüstilistika – mitme erineva muusikastiili kasutamine ühes teoses
  • polütonaalsus – mitme helistiku üheaegne kasutamine
  • popmuusika – laiale kuulajaskonnale mõeldud ja peamiselt salm-refrään-ülesehitust kasutav levimuusika liik
  • postminimalism – postmodernistlik muusikastiil
  • postmodernism – 1960.–1970. aastatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine
  • post-punk – popmuusika stiil, pungi tänapäevane edasiarendus
  • programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri
  • progressiivne rock – süvamuusika sugemetega rock-muusika stiil
  • psühhedeelne rock – mitmesuguseid heliefekte kasutav rock-muusika stiil
  • punk – taotluslikult tahumatu rock-muusika stiil

R

  • ragtime – Põhja-Ameerika mustanahaliste muusikal rajanev sünkopeeritud rütmidega muusika
  • rahvusromantism – tundeline, rahva ajaloost ja folkloorist ainest ammutav loomesuund
  • rapsoodia – rahvaviisidel põhinev vabavormiline heliteos klaverile, orkestrile või soolopillile ja orkestrile
  • redaktsioon – viimistlemise, töötlemise vms tagajärjel tekkiv oluliste erinevustega teksti- vm teisend
  • reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos elu ja surma temaatikal; leinamissa; ld „requiem“ – rahu, puhkepaik
  • reggae – Jamaicalt pärit rock-muusika stiil
  • rhythm and blues – bluusi, jazz’i ja boogie-woogie sulandumisel tekkinud muusikastiil
  • rigaudon – elavas tempos paaristaktimõõduga barokiajastu tants
  • rock’n’roll – rhythm and blues’ist välja kujunenud rock-muusika eelkäija
  • rockabilly – rock’n’roll’i ja kantrit ühendav rock-muusika stiil
  • räpp – levimuusika stiil, kus laulmise asemel kõneldakse rütmiliselt

S

  • sakraalmuusika – kirikumuusika
  • seeriatehnika – kompositsioonimeetod, mis rajaneb 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel
  • sekvents – meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt või madalamalt astmelt
  • serialism – muusika kirjutamise avangardne meetod, kus seeriaks on organiseeritud helikõrgused, rütm, dünaamika ja artikulatsioon
  • siinustoon – muusikaline heli, millel puuduvad ülemhelid
  • skiffle – lihtne rahvapärane levimuusika stiil Inglismaal
  • sonaat-allegro – ka sonaadivorm; klassitsismiajastul kujunenud instrumentaalmuusika vorm, mis põhineb kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamisel
  • sordiin – vahend, millega tehakse pilliheli pehmemaks ja sumedamaks
  • sotsialistlik realism – Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus lubatud kunstivool, mille sisuks oli proletariaadi juhtimisel toimuv klassivõitlus
  • soul – afroameerika muusikast välja kujunenud popmuusika stiil
  • spirituaal – Ameerika mustanahaliste vaimulik laul
  • surf rock – meloodiline ja meelelahutuslik rock-muusika stiil
  • sving – jazz-muusika stiil; rütmiliselt vaba tunnetusega bigbändimuusika
  • süit – mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö
  • sümbolism – 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kirjandus- ja kunstivool, mis püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite varal kujutada meeltega tunnetamatut ideede maailma
  • sümfoonia – harilikult 3–4-osaline teos suurele orkestrile
  • sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee
  • synth-pop – süntesaatori kõladel põhinev popmuusika stiil

Š

T

  • tintinnabuli-stiil – Arvo Pärdi 1970. aastatel alguse saanud kompositsioonimeetod; ld „tintinnabulum“ – „kelluke“
  • tonaalne – tonaalsuse ehk helistikuga seotud
  • transponeerima – heliteost ühest helistikust teise üle kandma
  • tsükkel – temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate kunstiteoste, kirjutiste vm rida või rühm, sari, seeria
  • tšarlston – Ameerika mustanahaliste rahvatantsust 1920. aastatel arenenud paaristaktimõõdus seltskonnatants, tuntud ka Euroopas; in „charleston“
  • tšelesta – väliselt harmooniumi meenutav klahvistiku ja haamermehhanismiga muusikariist
  • tutti – orkestri täiskõla
  • tämbridramaturgia – soleeriva pilli kõlavärv ja teema moodustavad iseloomuliku muusikalise kujundi ning kõlavärvide vastandumised tagavad muusikalise arenduse

U

  • unisoon – vähemalt kahe sama kõrgusega heli üheaegne kooskõla
  • uuskompleksne stiil – suund, mille nimetus tuleneb selle komplitseeritusest; väljenduslaad on dissoneerivam ning teose ülesehitus keerulisem; ingl „new complexity“
  • uuslihtsus – postmodernistlik heakõlaline muusikastiil, mis kasutab väga lakoonilist muusikalist materjali
  • uustonaalsus – postmodernistlik heakõlaline muusikastiil

V

  • variatsioonid – muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest
  • vektoriaalne meetod – muusikalise materjali (helivältus ja -järgnevus, kooskõla, vormiproportsioonid jms) seostamine arvujada ja matemaatilise algoritmiga
  • videoinstallatsioon – videopildi seade kunstiteose ühe osana või iseseisva teosena
  • voogedastus ehk striiming – andmevoogude ülekanne serverist nii, et andmete kasutamiseks ei pea ootama edastuse lõppu