A
- a cappella – instrumentaalsaateta laulmine
- aleatoorika – 1950. aastatel tekkinud avangardne heliloomingu- ja interpretatsioonisuund, milles autor annab noodikirjas vaid üldised juhised ja jätab esitajale tõlgendusvabaduse
- arpedžo – akordi helide esitamine mitte korraga, vaid kiiresti üksteise järel
- artikulatsioon – üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
- atonaalsus – tonaalsuse puudumine; üksikute akordide ja helide olenematus põhihelist
- avangardism – kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas mitme 20. saj kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund
B
- bebop – 1940. aastatel loodud rütmiliselt aktiivne jazz-muusika stiil, mida iseloomustab kiiretest puhangulistest passaažidest koosnev ebasümmeetriline meloodia
- bel canto – 17. saj Itaalias välja kujunenud laulustiil, mida iseloomustavad kaunis nüansirikas toon ja virtuoossed improviseeritud kaunistused; it – kaunis laulmine
- bigbänd – suur jazz- või tantsuorkester
- bitonaalsus – kahe helistiku samaaegne kasutamine
- boogie-woogie – 1920. aastatel levinud afroameerika tantsumuusika stiil
- bossanoova – Ladina-Ameerika tants
C
- cakewalk – 19. saj tekkinud afroameerika võistluslik paaristaktimõõdus rühmatants; 20. saj algul levis paaristantsuna ka Euroopas
- chicago jazz – bluusi mõjutustega esimesi jazz-muusika stiile
- commedia dell’arte – Itaalia rahvalik maskikomöödia
- concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel („concertino“) ja suurem toetav pillikoosseis („concerto grosso“)
- cool jazz – meeleolult tasakaalukas ja väikestele koosseisudele mõeldud jazz-muusika stiil
- credo – usutunnistus; vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa kolmas põhiosa; ld „usun“
- crescendo – valjenedes
- crooner – magusalt romantilise hääle ja repertuaariga meeslaulja
D
- dance-pop – tantsuline popmuusika stiil
- diatoonika – helisüsteem, mis moodustub mis tahes helistiku kõrgendamata või madaldamata alusastmetest
- diksiländ – varajane jazz-muusika stiil, mis põhineb kollektiivsel improvisatsioonil
- dissonants – ebakõla, teravakõlaline helide ühend
- dodekafoonia – kaksteisthelimuusika; kompositsioonimeetod, mis põhineb oktavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel (kr „dodeka“ – kaksteist, „phone“ – heli, hääl)
- drum’n’bass – elektroonilise tantsumuusika stiil
- dünaamika – helitugevus ja selle muutumine muusikateoses
E
- eklektitsism – muusikas erinevate stiilide ja ajastute muusika printsiibitu ühendamine
- ekspressionism – 20. saj algul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis vastustas realismi ning tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja traagilist elutaju
- europop – 80. aastatel Euroopas tekkinud meloodiline popmuusika stiil
F
- faktuur – helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära
- folk pop – folkmuusika sugemetega popmuusika stiil
- folk rock – folkmuusika sugemetega rock-muusika stiil
- fonograaf – seadeldis fonogrammi salvestamiseks ja salvestatu mahamängimiseks
- forlane – kiiretempoline, enamasti 6/8 taktimõõdus barokiajastu tants
- fortissimo – väga valjult
- free jazz – vabaimprovisatsiooniline jazz-muusika stiil
- früügia – keskaegne helilaad, millel on molliga võrreldes madaldatud teine aste
- funk – algselt jazz-muusika esituslaad, kus on esiplaanil rütm; gospeli rütmist lähtuv hard bop’i edasiarendus
- funk – eriliselt aktiivse bassipartiiga rock-muusika stiil
- fusion – jazz-muusika stiil, milles segunevad erinevad muusikastiilid; mõistet hakati kasutama 1970. aastate alguses USA-s
G
- garage rock – lihtsa ülesehituse ja lihtsate väljendusvahenditega rock-muusika stiil
- gospel – afroameerika vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna või solisti ja koori vahelduvlauluna
- grunge – punkmuusikast välja arenenud rock-muusika stiil
H
- happening – improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid
- hard bop – jazz-muusika stiil, bebop’i edasiarendus
- hard rock – rütmibluusi juurtega rock-muusika stiil
- harmoonia – helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest
- heavy metal – intensiivse kitarripartiiga rock-muusika stiil
- helilaad – helikõrguste süsteem
- helistik – kindla algusnoodiga helilaad
- hilisromantism – kõrgromantismi 20. sajandisse küündiv järellainetus, mis tõi kaasa kirgliku eneseväljenduse ja intensiivsed kõlavärvid
- hiphop – levimuusika stiil, kus laulmise asemel kõneldakse rütmiliselt
I
- impressionism – 19. saj lõpul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist
- impressionism – 19. saj lõpul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist
- indie pop – peavoolust erinev popmuusika stiil
- indie rock – peavoolust erinev rock-muusika stiil
- instrumentaalkontsert – peamiselt kolmeosaline teos sümfooniaorkestrile ja soolopillile
- interluudium – muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) või lavaline vahemäng
- intonatsioon – kõnemeloodia, kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses; helisuhete täpsus helitöö esitamisel; meloodia väikseim iseseisev väljenduslik osa; (tunde)toon
J
- jazz-rock – jazz’i ja rock’i sulam
- juhtmotiiv – meeldejääv muusikaline teema, mis iseloomustab kindlat tegelast või sündmust
K
- kadents – harmooniline järgnevus teose või selle osa lõpetamiseks
- kantaat – teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel
- klaster – ka kobarakord; lähestikuste helide kooskõla
- kollaažtehnika – eri stiilide ja väljendusvahendite põiming
- kollaažtehnika – eri stiilide, väljendusvahendite, materjalide põiming; laenatud muusikalise materjali lisamine loomingusse
- konkreetne muusika – elektroakustilised muusikateosed, mis on kokku monteeritud erinevatest salvestistest (mürad, hääled, muusikahelid); helitöötlusvõteteks on lindistamiskiirusega manipuleerimine ja salvestiste tagantpoolt ettepoole mängimine
- koreograafia – balletiseade, tantsuseade; tantsukunst
- kromatism – helide pooltooniline järgnevus
- kubism – 20. sajandi alguse kunstivool, millele on iseloomulik objektide kujutamine geomeetrilistest põhivormidest koosnevatena
- kõnelaul – vokaaltehnika, kus helikõrgusi intoneeritakse ligilähedaselt, pooleldi meloodiliselt rääkides
L
- lamentatsioon – Jeremia nutulaulust võetud suure nädala liturgiline lugemine katoliku kirikus; ld lamentatio – kurtmine, nutt
- libreto – ooperi või mõne muu suurema lavalise vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus
M
- maailmamuusika – kultuuritraditsioonide segunemisel ja vastastikkusel mõjutamisel tekkinud ning erinevaid pärimusmuusika stiile hõlmav muusika; ingl „world music“
- mikrointervall – pooltoonist väiksem intervall
- minimalism – ülivähese taotlus; postmodernistlik muusikastiil, kus kindla rütmipulsiga heakõlaline muusika tugineb mõne motiivi või fraasi kordustele
- multimeedia – etenduse tüüp, milles korraga on kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust; kirjakeeles kasutatakse sõna „multimeedium“
- muusikal – muusikaline lavateos, milles on võrdselt tähtsad dialoog, laul ja tants
N
- neoklassitsism – 1920. aastatel tekkinud muusikastiil, mis tõi kaasa harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumise, temaatilise materjali lakoonilisuse ja klassikaliselt väljapeetud vormiskeemid
- new orleans – varajane jazz-muusika stiil
- new wave – arendatud ülesehitusega elektronmuusika võimalusi kasutav popmuusika stiil
- numbriooper – ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest etteastetest ehk numbritest; käibel eelkõige 18. sajandil ja 19. saj esimesel poolel
O
- ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst
- oopus – teos; järjekorranumbriga märgitud muusikateos sama helilooja teiste muusikateoste seas, lüh op.
- oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile
- orkestratsioon – heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule
- ostinaatne – sama motiivi jätkuvalt kordav
P
- peateema – muusikaline mõte, millel helitöö või selle osa põhineb
- pentatoonika – viieastmeline helilaad, kus puuduvad pooltoonid
- polüfoonia – mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdselt tähtsad
- polüstilistika – mitme erineva muusikastiili kasutamine ühes teoses
- polütonaalsus – mitme helistiku üheaegne kasutamine
- popmuusika – laiale kuulajaskonnale mõeldud ja peamiselt salm-refrään-ülesehitust kasutav levimuusika liik
- postminimalism – postmodernistlik muusikastiil
- postmodernism – 1960.–1970. aastatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine
- post-punk – popmuusika stiil, pungi tänapäevane edasiarendus
- programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri
- progressiivne rock – süvamuusika sugemetega rock-muusika stiil
- psühhedeelne rock – mitmesuguseid heliefekte kasutav rock-muusika stiil
- punk – taotluslikult tahumatu rock-muusika stiil
R
- ragtime – Põhja-Ameerika mustanahaliste muusikal rajanev sünkopeeritud rütmidega muusika
- rahvusromantism – tundeline, rahva ajaloost ja folkloorist ainest ammutav loomesuund
- rapsoodia – rahvaviisidel põhinev vabavormiline heliteos klaverile, orkestrile või soolopillile ja orkestrile
- redaktsioon – viimistlemise, töötlemise vms tagajärjel tekkiv oluliste erinevustega teksti- vm teisend
- reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos elu ja surma temaatikal; leinamissa; ld „requiem“ – rahu, puhkepaik
- reggae – Jamaicalt pärit rock-muusika stiil
- rhythm and blues – bluusi, jazz’i ja boogie-woogie sulandumisel tekkinud muusikastiil
- rigaudon – elavas tempos paaristaktimõõduga barokiajastu tants
- rock’n’roll – rhythm and blues’ist välja kujunenud rock-muusika eelkäija
- rockabilly – rock’n’roll’i ja kantrit ühendav rock-muusika stiil
- räpp – levimuusika stiil, kus laulmise asemel kõneldakse rütmiliselt
S
- sakraalmuusika – kirikumuusika
- seeriatehnika – kompositsioonimeetod, mis rajaneb 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel
- sekvents – meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt või madalamalt astmelt
- serialism – muusika kirjutamise avangardne meetod, kus seeriaks on organiseeritud helikõrgused, rütm, dünaamika ja artikulatsioon
- siinustoon – muusikaline heli, millel puuduvad ülemhelid
- skiffle – lihtne rahvapärane levimuusika stiil Inglismaal
- sonaat-allegro – ka sonaadivorm; klassitsismiajastul kujunenud instrumentaalmuusika vorm, mis põhineb kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamisel
- sordiin – vahend, millega tehakse pilliheli pehmemaks ja sumedamaks
- sotsialistlik realism – Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus lubatud kunstivool, mille sisuks oli proletariaadi juhtimisel toimuv klassivõitlus
- soul – afroameerika muusikast välja kujunenud popmuusika stiil
- spirituaal – Ameerika mustanahaliste vaimulik laul
- surf rock – meloodiline ja meelelahutuslik rock-muusika stiil
- sving – jazz-muusika stiil; rütmiliselt vaba tunnetusega bigbändimuusika
- süit – mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö
- sümbolism – 19. saj lõpu ja 20. saj alguse kirjandus- ja kunstivool, mis püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite varal kujutada meeltega tunnetamatut ideede maailma
- sümfoonia – harilikult 3–4-osaline teos suurele orkestrile
- sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee
- synth-pop – süntesaatori kõladel põhinev popmuusika stiil
T
- tintinnabuli-stiil – Arvo Pärdi 1970. aastatel alguse saanud kompositsioonimeetod; ld „tintinnabulum“ – „kelluke“
- tonaalne – tonaalsuse ehk helistikuga seotud
- transponeerima – heliteost ühest helistikust teise üle kandma
- tsükkel – temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate kunstiteoste, kirjutiste vm rida või rühm, sari, seeria
- tšarlston – Ameerika mustanahaliste rahvatantsust 1920. aastatel arenenud paaristaktimõõdus seltskonnatants, tuntud ka Euroopas; in „charleston“
- tšelesta – väliselt harmooniumi meenutav klahvistiku ja haamermehhanismiga muusikariist
- tutti – orkestri täiskõla
- tämbridramaturgia – soleeriva pilli kõlavärv ja teema moodustavad iseloomuliku muusikalise kujundi ning kõlavärvide vastandumised tagavad muusikalise arenduse
U
- unisoon – vähemalt kahe sama kõrgusega heli üheaegne kooskõla
- uuskompleksne stiil – suund, mille nimetus tuleneb selle komplitseeritusest; väljenduslaad on dissoneerivam ning teose ülesehitus keerulisem; ingl „new complexity“
- uuslihtsus – postmodernistlik heakõlaline muusikastiil, mis kasutab väga lakoonilist muusikalist materjali
- uustonaalsus – postmodernistlik heakõlaline muusikastiil
V
- variatsioonid – muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest
- vektoriaalne meetod – muusikalise materjali (helivältus ja -järgnevus, kooskõla, vormiproportsioonid jms) seostamine arvujada ja matemaatilise algoritmiga
- videoinstallatsioon – videopildi seade kunstiteose ühe osana või iseseisva teosena
- voogedastus ehk striiming – andmevoogude ülekanne serverist nii, et andmete kasutamiseks ei pea ootama edastuse lõppu
