Mis on informatsioon?
Sõna „informatsioon” pärineb ladina keelest. Informare tähendab kujundama, haridust andma, mõtlema; sõna informatio tähendab seletust, mõistet, haridust.
Tavaliselt peetakse informatsiooni ehk info ehk teabe all silmas fakte ja arvamusi, mida iga päev edasi antakse ja vastu võetakse. Infot saadakse kas teistelt inimestelt otse, meedia kaudu, elektroonilistest andmepankadest või ümbritsevast maailmast. Inimene loob saadud faktidest ja arvamustest uut infot, millest ta osa ka teistele edasi annab.
Tegelikult on informatsioon kõik, mida me saame meelte abil. Info on see, mida me näeme, kuuleme, tunneme, haistame, maitseme või kombime. Kui infot tähelepanelikult vastu võtta ja seda mõtestada, võib sellest saada teadmine.
Mõtle!
- Kuidas saab infot edasi anda?
- Millist infot oled sina täna andnud?
- Millist infot oled täna vastu võtnud?
- Silmadega
- Kõrvadega
- Keelega
- Ninaga
- Nahaga
Kust saab teavet?
Teavet on kõikjal meie ümber. Me võtame informatsiooni vastu loodusest, teistega suheldes, ükskõik mida lugedes, kuuldes või vaadates. Infot annavad edasi inimesed, raamatud, ajalehed, televiisor, arvuti. Neid nimetatakse infoallikateks.
Kogu infot ja kõiki teabeallikaid ei saa usaldada. Näiteks ei räägi inimesed alati tõtt ega ole ka internetis üleval täiesti usaldusväärne informatsioon. Alati tuleks mõelda, kes ja miks midagi niimoodi ütleb või kirjutab. Kasuks tuleks ka see, kui sa oskaksid ära arvata, mis jäetakse ütlemata.
Mõtle!
- Tuleta meelde, mida tähendab allikas. Mis sa arvad, miks nimetatakse info andjaid allikateks?
- Milliseid infoallikaid sina kasutad?
- Mis sa arvad, millist infot saab edasi anda näoilmega?
- Mis sa arvad, kas metsast saab infot? Kuidas?
- Mis sa arvad, kas kunstiteos annab edasi infot? Kui jah, siis millist?
- Ajaleht
- Internet
- Teine inimene
- Loodus
- Raamat
- Arvuti
Lisa. Lapse õigused
Lapse õiguste konventsioon, artikkel 13
Lapsel on sõnavabadus; see sisaldab vabadust suuliselt, kirjalikult või trükis, kunsti vormis või mõnel muul lapse enda valitud viisil taotleda, vastu võtta ja edasi anda informatsiooni ning igasuguseid ideid.
Mõtle!
- Kuidas võib lapse õiguste konventsiooni järgi infot vastu võtta ja edasi anda?
- Mis sa arvad, kas kõik maailma lapsed saavad praegu vabalt infot vastu võtta ja edasi anda?
Lisa. Raadio ja televisioon
Raadio
Umbes 150 aastat tagasi tõestas Cambridge’i ülikooli füüsikaprofessor James Clerk (loe: klöök), et elektroonilised signaalid kanduvad edasi väga kaugelt. See avastus viis raadio leiutamiseni.
Umbes 110 aastat tagasi täiustati raadiosüsteemi nii, et saadeti esimesed sõnumid üle ookeani. Eestisse jõudis raadioaparaat ligikaudu 90 aastat tagasi ja varsti pärast seda saadeti eetrisse ka esimene eestikeelne raadiosaade.
Televisioon
Umbes 85 aastat tagasi tutvustati Inglismaal esimest korda töötavat televisioonisüsteemi. Peagi näidati täiesti elektrooniliselt tekitatud kujutist ka Ameerika Ühendriikides. Umbes 55 aastat tagasi kandis Eesti Televisioon üle esimese eestikeelse telesaate.
Ligikaudu 60 aastat tagasi loodi värvitelevisioon, esimene eestikeelne värviline telesaade läks eetrisse umbes 40 aasta eest.
Mõtle!
- Mis sa arvad, kuidas inimesed enne raadio ja televisiooni leiutamist infot vahetasid?
Ma tean, et ...
- Informatsiooni ehk teavet saab vastu võtta ja edasi anda.
- Infost võib saada teadmine.
