Liikumine

Jõud põhjustab liikumise muutuse. Liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes.

Sulle võib tunduda, et istud ja oled seega paigal. Tegelikult aga liigud kaasa Maaga, mis pöörleb ümber oma telje kiirusega 1600 km/h. Vastus küsimusele, kui kiiresti sa liigud, sõltub sellest, mille suhtes sa liigud.

Kui istud rongis, mis liigub kiirusega 120 km/h, on ka sinu kiirus maapinna suhtes 120 km/h. Oma kaaslase suhtes aga, kes istub sinu kõrval, on sinu liikumise kiirus 0 km/h.

Kiirus näitab kindla aja jooksul läbitud vahemaa pikkust. Püsivalt 90 km/h liikuv auto läbib ühe tunniga 90 km. Kiiruse ühikutena kasutatakse tavaliselt kilomeetrit tunnis (km/h) või meetrit sekundis (m/s). Selleks et kiirust leida, tuleb teepikkus jagada liikumiseks kulunud ajaga.

Liikumise olulisimad tunnused on suund ja kiirus.

Ükskõik kui sile mingi pind ka ei tundu, on sellel siiski palju väikesi konarusi ja pragusid. Kui kaht pinda teineteise vastu hõõruda, takerduvad need konarused üksteise taha ja liikumine aeglustub.

Ilma hõõrdejõuta oleks võimatu kõndida. Kui jala ja maapinna vahel poleks hõõrdumist, ei haarduks kingad maaga ja me libiseksime ning kukuksime igal sammul.

Hõõrdumine mõjub igale liikuvale kehale ja pidurdab seda. Autod püsivad teel ning saavad pöörata ja pidurdada seetõttu, et on olemas hõõrdejõud. Talvel, kui tee on libe, on hõõrdejõud palju väiksem kui suvel kuiva ilmaga. Väiksema hõõrdejõu korral kulub autol seisma jäämiseks rohkem aega. Seepärast juhtub libedal teel rohkem õnnetusi. Et neid ära hoida, tuleb sõita aeglasemalt. Ohutuse pärast kasutatakse ka talverehve. Need on sügava mustri ja naelasarnaste ogadega (naastudega), mis aitavad hõõrdumist tee pinnaga suurendada.

Hõõrdumine tekitab soojust. Selles saab veenduda, kui käsi teineteise vastu hõõruda.