Magnet
Mõni rauast või terasest keha tõmbab teisi raud- või terasesemeid enda külge. Sellist keha nimetatakse magnetiks.
Igal magnetil on kaks kohta, kus mõju raudesemetele on kõige tugevam. Neid kohti nimetatakse magneti poolusteks. Seega on igal magnetil kaks poolust, ühe poolusega magneteid pole olemas. Kahe pooluse vahelises piirkonnas on magnetilised omadused nõrgad või puuduvad üldse. Kui magnet saab vabalt liikuda, siis pöördub üks poolus alati põhja ja teine lõuna poole. Sellepärast on hakatud ka poolusi nimetama põhjapooluseks (N) ja lõunapooluseks (S). Vahel tähistatakse magneti poolused ka värvidega, üks ots värvitakse siniseks ja teine punaseks.

Kahe magneti samasugused poolused tõukuvad teineteisest eemale, aga erinevad poolused tõmbuvad teineteise poole.
Magneteid kasutatakse väga paljudes asjades: kompass, ukse- ja aknasulgurid, mänguasjad, valjuhääldi, elektrimootor, kõlarid jne. Samas võib magnet jäädavalt rikkuda mõne seadme töö, kui ta sellega kokku puutub või väga lähedale satub. Magnetid tuleb eemal hoida näiteks pangakaartidest, CD-plaatidest, teleriekraanidest, mobiiltelefonidest ja käekelladest.
Lisa. Magneti avastamine
Sõna magnet on tulnud Vana-Kreeka Magnesia linna nimest, mis asus vanasti praeguse Türgi territooriumil. Umbes 2500 aastat tagasi leiti sealt kive, mis tõmbusid üksteise poole.
Kuid ühe legendi järgi avastas magneti jõu kreeka karjus Magnes. Magnese tallad jäid kalju külge kinni: magnetiline kivim magnetiit tõmbas külge tema sandaalide raudnaelu. Vanad kreeklased arvasid, et selles kivis on hing, mis rauda enda poole tõmbab.

Kompass
Maa on ka üks suur magnet. Sellepärast pöörduvadki kõik vabalt pöörelda saavad magnetid ühe otsaga Maa põhjapooluse ja teise otsaga Maa lõunapooluse poole. Sellist magneti omadust kasutatakse ilmakaarte määramiseks kompassi abil.
Ilmakaar on suund looduses. Põhiilmakaari on neli: põhi, lõuna, ida ja lääs. Kui keskpäeval seista näoga päikese poole, siis me vaatame lõuna suunas. Meie selja taha tekkiv vari on suunatud põhja. Ida jääb vasaku käe suunda ja lääs parema käe suunda. Nii võib öelda, sest põhja-lõuna suund ja ida-lääne suund on omavahel risti.
Kompassi põhiosa on kerge magnet, mida kutsutakse magnetnõelaks ehk kompassinõelaks. Kompassinõela üks pool on värvitud punaseks ja teine mustaks, siniseks või valgeks. Üks pool näitab põhjasuunda ja teine lõunasuunda.
Kompassi kasutades peab jälgima, et selle läheduses poleks rauast esemeid ega teist magnetit. Need võivad kompassinõela õigest suunast kõrvale kallutada. Kompassi hakati kasutama liikumissuuna määramiseks merel või kõrbes juba üle 2000 aasta tagasi Hiinas. Euroopas võeti kompass kasutusele umbes 800 aastat tagasi.
Katseta
Katse nr 1
Tööülesanne: selgita välja, kuidas magneti erinevad poolused teineteist mõjutavad.
Töövahendid: kaks magnetpulka, magnetnõel ja teravik selle toetamiseks (teine võimalus on magnetnõel nööri külge riputada), paberileht

- Võta üks magnetpulk ühte kätte ja teine pulk teise kätte. Lähenda teineteisele kõigepealt magnetite samasugused ja siis erinevad poolused. Kas tunned magnetitevahelist jõudu? Millised need jõud on?
- Nüüd aseta teravik paberilehele ja pane teravikule magnetnõel. Oota, kuni nõel jääb kindlasse asendisse. Tõmba nõela sihis paberile joon. Lükka sõrmega pisut magnetnõela ja oota, kuni nõel jääb paigale. Kas nõel võttis sama asendi kui enne?
- Seejärel vii magnetpulga otsad magnetnõela otste lähedusse. Millist mõju avaldab magnetpulk magnetnõelale?
Katse nr 2
Tööülesanne: selgita välja, kas magnet mõjub ka läbi paberi või raamatu.
Töövahendid: kaks magnetpulka, magnetnõel ja teravik selle toetamiseks, paberileht, raamat
- Korda eelmist katset magnetnõela ja magnetpulgaga, aga pane nüüd magnetnõela ja pulga vahele kord paberileht, kord raamat.
- Kas võrreldes eelmise katsega muutus midagi?
Katse nr 3
Tööülesanne: selgita välja, kas magnetpulk tõmbab või tõukab erinevaid kehasid.
Töövahendid: magnetpulk, metallist kirjaklamber, vaskmünt, plastkork, raudpolt
- Pane neid esemeid kord vastu magneti pooluseid ja kord vastu keskkohta. Mis juhtub?
Kirjaklamber –
Vaskmünt –
Plastkork –
Raudpolt –
Ma tean, et ...
- Kehasid, mis tõmbavad külge raudesemeid, nimetatakse magnetiteks.
- Magneti kohti, kus mõju raudesemele on kõige suurem, nimetatakse magneti poolusteks.
- Magnetite samasugused poolused tõukuvad, erinevad poolused tõmbuvad.
- Kompassinõel näitab alati põhja-lõuna suunda.