Kool

Õppimine enne ja nüüd

Tänapäeval ei oska me elu ilma koolita ette kujutada. Siin antakse meile teadmised selleks, et elus hästi hakkama saada.

Vanasti anti haridust kodus: emalt tütrele, isalt pojale. Õpiti igapäevaseid asju: toiduvalmistamist, jahilkäimist, põllupidamist. Lugemisoskus hakkas levima alles siis, kui kirikuõpetajad soovisid, et talurahvas rohkem pühakirja loeks. Esimene eestikeelne raamat ilmus 500 aasta eest. Üleüldiseks ja kohustuslikuks muutus kooliharidus alles paarsada aastat tagasi. Tundides õpiti lugemist ja kirjutamist, arvutamist, maateadust, looduslugu ning pühakirja.

Palamuse vana koolimaja, kus tegutseb kooli muuseum
Palamuse vana koolimaja klassiruum
Koolitund Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi vanas koolimajas 1. septembril 2010. aastal

Tänapäeval peab koolis käima vähemalt üheksa aastat. Pärast seda võib minna kas ametit õppima või jätkata gümnaasiumis. Kõige kõrgemat haridust antakse ülikoolides. Eesti vanim ja tähtsaim ülikool on asutatud juba 1632. aastal Tartus.

Tartu ülikooli peahoone

Mõtle!

  • Kuidas sina lugema õppisid?
  • Kuidas on sulle koolis õpitust kasu olnud?

Vanasti õpetasid vanemad lastele olulisi oskusi . Koolis käimine muutus kohustuslikuks aastat tagasi. Tänapäeval peab koolis käima vähemalt aastat.

  • 100 aastat
  • 500 aastat
  • 800 aastat

Kuidas varem õpiti?

Õppimist on alati hinnatud. Usinamad on saanud paremaid hindeid, olgu need siis numbrid või tähed. Laisemaid on tagant torgitud, varem koguni vitsaga. Lugemaõppimisel on esimeseks raamatuks olnud ikka aabits. Kuna paber oli varem väga kallis, asendas praeguseid koolivihikuid ja pastakaid hoopis krihvel ja väike tahvel, mis pärast igat ülesannet puhtaks pühiti.

Vanim säilinud aabits
Tänapäevane aabits
Krihvel ja tahvel
Kaader filmist „Kevade”. Film põhineb O. Lutsu samanimelisel raamatul. Film vändati Palamuse vanas koolimajas
  • Lugemik
  • Krihvel
  • Aabits

Lisa. Millal käidi koolis?

Kooliaasta ei ole alati alanud 1. septembril. Veel sada aastat tagasi mindi kooli alles pärast sügiseste põllutööde lõppu, sest lapsed olid põllul vajalikud abilised. Esimest koolivaheaega nimetati kliistripühadeks. See oli aeg, kui koolis kõik aknapilud paberiribade ja tärkliseliimi ehk kliistriga kinni kleebiti. Seda tehti sellepärast, et talvel klassiruumis soojem oleks.

Talvine koolivaheaeg langes kokku jõulupühadega ja oli varem pikem kui praegu. Kevadel peeti kooliõpetuses paus lihavõttepühade ajal.

Suvine koolivaheaeg algas varem, sest lapsi oli jälle kodus appi vaja: põllutöödele, karjasteks või väiksemaid õdesid-vendi hoidma.

Õppida saab ka väljaspool kooli

Sandri kiri

Mõtle!

  • Kus ja mida õppis sel suvel Sander?
  • Mida sina oled õppinud väljaspool kooli?

Ma tean, et ...

  • Vanasti anti haridust kodus.
  • Kooliharidus muutus kohustuslikuks paarsada aastat tagasi.
  • Eestis on praegu kohustuslik põhikool.
  • Kõige kõrgemat haridust antakse ülikoolis.