Kolm olulist …

A

Kolm olulist päeva

Mulle on eredalt meelde jäänud päev, kui käisin perega rabas. Seal meeldib meile käia igal aastaajal. Seekord oli rappa minek talvel ning käes oli jõuluaeg. See talv lund pole, aga oli karge ilm ja laudteel oli jäätunud vihmavesi. See oli nii petlik, et me kõik koos libisesime laudteelt kõrvale ja meil oli väga lõbus. Raba­mändidele olid riputatud ka päkapikud ja me lugesime oma teekonnal kõik kokku, mis meile silma jäid. See oli ka igati tore ja just sellepärast see rabas käik mulle ka kõige rohkem meelde jäi.

Teine oluline päev oli see, kui käisin kasside varjupaigas. Kuna mulle meeldib aidata, siis saingi tükikese oma rõõmu ja headust neile anda – viisin neile tekke pesade ehitamiseks ja süüa. Samuti sain nendega mängida ja neile maiust anda, mis oli suurepärane.

Kolmas oluline hetk sellest aastast oli põhikooli lõpetamine. See oli imeline tunne – justkui taassünd, sest ees ootab järgmine tase, kuhu elus edasi liikuda.

B

Kolm laulu

Tavaliselt kuulan kodus ja autos raadiot, eriti Sky Plusi, kust tuleb alati kõige populaarsemat muusikat. Kõige kuumemad hitid on loomulikult need, mis iga paari tunni tagant kõlavad. Mu isa ütleb, kui üks neist populaarsematest lauludest hakkab mängima, et kas neil midagi muud ei olegi, ainult ühte ja sama laulu lasevad päevad otsa. Seda ütleb ta muidugi seepärast, et kogu aja, mil ta teeb tööd, kuulab ta raadiot. Hea küll, nüüd tahaks ikka rääkida, mis olid minu jaoks selle aasta hitid. Kuumimad laulud olid „Señorita“, „Old Town Road“ ja „Bad Guy“, mida kuulasin tõesti palju, aga mis minu meelest olid kindlasti paremad kui kogu aeg see despasiitotamine, mis paar aastat tagasi toimus. Sellest laulust on kõik vist juba tüdinud. Nagu sööks iga hommik sama putru. Vahepeal tahab inimene ikka midagi muud ka.

C

Kolm tegevust

Töötasin möödunud aastal enda hea enesetunde saavutamise nimel ja otsisin tegevusi, mis mulle tõeliselt huvi pakuvad. Nii leidsin armastuse jooksmise vastu. Võtsin eesmärgiks käia maratonidel ja aasta lõpuks oli mul seitse maratoni kirjas.

Kuna kliimasoojenemine on praegu tõeliselt kuum teema, otsus­tasin ka hakata elama loodussõbralikumalt. Ei mingeid kile­kotte enam, kuigi tuleb tõdeda, et vahepeal on päris raske osta midagi, mis ei ole kilesse pakendatud. Riidest kotid on uus trend ja ma loodan, et palju rohkem inimesi sellest aru hakkab saama.

Kui tundsin, et olin selles kiires maailmas kadunud, aitasid mind välja mu sõbrad. Võib-olla, kui oleksin aasta algusest peale rohkem nendega aega veetnud, ei oleks ma sellisesse kriisi jõudnudki. Aasta lõppes mul aga koos sõpradega aega veetes, südamest naerdes ja muidugi oma riidest kotiga.

D

Kolm asja, mida õppisin

Tänases postituses võtan lühidalt kokku, mida eelmisel aastal õppisin. Õppisin, et ei ole vaja liialt muretseda asjade pärast, mis paari nädala, kuu või aasta pärast on tegelikult tühised. Sedasi hoiab palju väärtuslikku aega kokku, sest suunan enda energia vaid sinna, mis on päriselt tähtis. Nii palju pabistamist jääb olemata! Just sellega seoses oskangi nüüd paremini sihte seada ja plaanist kinni pidada. Oluline on ka oskus mingitest juhtumistest ja ebaõnnestumistest üle olla. Kui miski läks nihu ja võib-olla mitte päris nii, nagu tahtsin, siis on see okei. Nii õpitaksegi.

E

Kolm olulist inimest

Eelmisel aastal ma jõudsin järeldusele, et minu elus on kolm kõige olulisemat inimest, tänu kellele on minu elu iga päev natukene lihtsam. Esimene inimene on ilmselgelt mu parim sõber. Panin ta esimesele kohale, sest ma pole kunagi nii tore­dat inimest kohanud kui tema. Ta ajab mind alati naerma ning on supertoetav.

Teine inimene on mu ema. Nüüd, kui ma olen vanemaks saanud ja pubeka east välja kasvanud, mõistan, kui vinge mu ema tegelikult on. Jah, me tülitseme ka vahetevahel, aga see on loomulik, et inimesed ei ole teineteisega kogu aeg kõiges nõus. Ta on väga-väga hooliv ning tahab ainult parimat.

Ning lõpuks, kolmas kõige tähtsam inimene minu elus on minu isa. Minu isal on tõeliselt veider huumorisoon, aga see ongi asi, mis teeb ta huvitavaks ning naljakaks. Eelmisel aastal tundsin, et olen jälle oma isaga lähedasemaks saanud, ning me veetsime aasta jooksul palju aega koos.

F

Kolm filmi

Eelmisel aastal tehti Eestis palju filme. Kõige parem film oli „Tõde ja õigus“. Ma kiidaks selle filmi juures väga grimeerijaid. Oli täiesti hämmastav, kui vanaks suudeti teha sellised noored näitlejad nagu Priit Loog ja Priit Võigemast. Kahjuks pakkusid filmi tegelased ja sündmused mulle huvi ainult alguses, aga pärast ei meeldinud üldse.

Siit lähen edasi järgmise filmi juurde. Mulle meeldis väga „Vanamehe film“. Sellist absurdset komöödiat pole ma varem näinud. Kinos naeris rahvas täiega selle üle, mis ekraanil toimus. Juba see on hästi välja mõeldud, et lehma udar, mis jääb lüpsmata, lendab õhku. Tore, et sain jõuludeks selle filmi ka päriselt endale.

Veel sain filmi „Ükssarvik“, mis räägib kahe Eesti noore idu­ettevõtja tee­konnast kodugaraažist maa­ilma tehnoloogia Mekasse Silicon Valleysse. Seda filmi ma kinno vaatama ei jõudnudki, kuigi tahtsin, sest minu praegune lemmiknäitleja Henrik Kalmet mängis seal ja ta käis ka

Raadio 2-s sellest rääkimas. Kuid ka „Ükssarvikut“ kodus vaadates ei pidanud ma pettuma, väga lahe oli.