1. Sõnade põhivormid
Näidis:
kaebama kaevata kaeban
laud laua lauda
kauplema –
pakkuma –
tootma –
võrdlema –
hind –
hulgimüük –
kaubamärk –
kaup –
toode –
asjatundlik –
soodne –
2. Infinitiiv ehk tegevusnimi
Näidis:
peate (pöörduma) pöörduma müüja müüja poole, tootja tootja poole
tasub (pöörduma) pöörduda teenindusettevõte teenindusettevõtte poole, tarbijakaitse tarbijakaitse poole
peate (küsima) müüja , konsultant
tuleb (küsima) firma esindaja, asjatundjad
kardan (raha kulutama) toit , riided
hakkan (raha kulutama) reisimine , meelelahutus
püüan (ostma) kaubanduskeskus, tänav
meelitab (ostma) kataloog , turg , laat
olen nõus (vastutama)kauba kvaliteet, kauba kasutamine
kardab (vastutama) mööbli laialivedu
olen sunnitud (nõu küsima) meister, müügimees, projektijuht
lubasin (nõu küsima) projektijuht
peate (takistama) kauba ümbervahetamine
katsun (takistama) varastamine, kaebuse esitamine
3. Kaassõnad
Kaassõnad:
jooksul • kohta • peal • poolest • poole • vastu • puhul • hulgast • eest • hulgas • jooksul
Kinnisvara osteti kokkulepitud hinna .
Selles ostukeskuses oli võimalik valida kingitusi erinevate pakkumiste .
Keemilise puhastuse infotahvlil on ülevaade pakutavate teenuste .
Ka allahindlusega ostetud kaupade kehtib tarbijakaitse.
Kui selgub, et ost on ebakvaliteetne, tuleb pöörduda viivitamatult müüja .
See kübar sobib teile nii vormi, värvi kui ka tegumoe .
Elektrikaupadel on garantiiaeg, mille on neid võimalik ümber vahetada.
Jalanõude kauplus võtab vastu pretensioone kuue kuu .
Ostutšeki peal peab olema teiste andmete ka kaupluse nimi.
Kõigil on õigus saada informatsiooni pakutava kauba või teenuse .
Kauplus pakub vana elektroonika uut kaupa.
4. Käänete kasutamine
Näidis:
Reklaamiseadusega on eksitav reklaam keelatud.
eksitav reklaam
Kahjuks ilmub ajalehtedes palju .
Tarbijakaitse ülesanne on ka kõrvaldamine.
Firmad kasutavad suuremate tulude saamiseks mõnikord ka .
Ajalehtedest loeme artikleid, kus lugejad pööravad tähelepanu .
Paljud ostjad on kokku puutunud .
Näidis:
Tutvuge kehtivate nõuetega!
kehtivad nõuded
Te ei tunne .
Kaup vastab täiel määral .
Siin on eksitud paljude vastu.
Firma järgis vaid osaliselt .
Asutuse teenused tuleb vastavalt ümber korraldada.
Arvestage !
Viige oma teenused vastavusse !
Toiduainetööstuses on äärmiselt ranged.
Näidis:
Meie pere kasutab ainult selle firma pakutavaid teenuseid.
pakutavad teenused
Kas te teate selles firmas hindu?
Me tutvusime selles töökojas .
Kuidas rahuldab teid kvaliteet?
Kas te olete tarbinud selles kaubanduskeskuses ?
Paljud ei ole rahul ilusalongis .
6. Kesksõnad (-nud, -tud)
Näidis:
Ostja pretensioon pole ikka veel lahendatud.
Sellele kingitusele ei eriti palju raha.
Nad on nii laadal kui ka turul.
Firma on nii toidu- kui ka tööstuskaupu.
Me oleme restoraniteenindusega alati rahule .
Kahju oli kliendile täies ulatuses.
Kas sa oled alati oma ostutšekid alles ?
Nafta hind maailmaturul on bensiini hinda .
Hinna suhtes on kokku .
Me oleme vahel ebakvaliteetse kauba kauplustele .
Elektroonikamessil on väga keerukaid elektritooteid.
Müügikonsultant on alati elektriseadmete käsitsemist .
7. Infinitiiv ehk tegevusnimi
Tarbija käitumine ostukeskuses
Suurtes ostukeskustes inimesi vaadates jääb mulje, et kui on tuldud seda , siis üldjuhul tühjade kätega ära ei minda. Ja seda vaatamata sellele, et otseselt midagi vaja ei ole. Selline käitumine võib täiesti tavapärane. Näiteks jalanõusid tulnud inimene astub sisse ka teistesse boksidesse ja avastab, et näe, seda asja on ka tarvis endale . Kui mitmekorruselisest kaubakeskusest soovid elektripirni , siis soovitu juurde jõudmiseks tuleb paljudest kutsuvatest kaubariiulitest. Nii kutsuvatest, et ahastus tahab peale . Just selle ahastuse leevendamiseks kutsuvad need kirevad kaubahulgad mõttetult . Ja nii on raske , et enne pirni juurde jõudmist oled tõstnud ostukärru pildiraami, lõhnakuuse, CD-plaadi, ajakirja Kroonika ja jumal teab, mis veel. Kurvastus tabab sind siis, kui hakkad kaupa kotti ja avastad, kui palju selle hulgas on mõttetuid asju. Harv pole ka juhus, kui pirn, mida tulid, on hoopiski ununenud.
8. Käänete kasutamine
Mõistlik tarbimine
Piir mõistliku ja ebamõistliku tarbimise vahel sõltub (see) , kas tarbimisega rahuldatakse (tegelikud) või kunstlikult tekitatud vajadusi. Kui inimene ostab talle vajalikke (asjad) , siis peetakse seda igati (mõistlik) , kui aga ostmine on lihtsalt ajaviitetegevus, siis on see ebamõistlik. Liigse (tarbimine) üritatakse tõsta oma enesehinnangut, tekitada illusioon, et (uued asjad) ostmisega parandatakse oma elukvaliteeti. Nendele (ostud) tõukab võrdlus tuttavate, naabrite ja sugulastega. Mõtteviis on tihti selline, et ka (mina) võiks olla uuem auto, parem korter ja kallim mööbel. Kindlasti on selline suhtumine ebamõistlik, sest nii tekib pidevalt (ülejäägid) , millega ei osata midagi peale hakata. On viimane aeg need väärtushinnangud ümber kujundada ja kasvatada endid (säästlikud tarbijad) , kuna tootmiseks kasutatavad loodusvarad ei ole lõpmatud ja (jäätmed) kogus aina kasvab.
9. Umbisikuline tegumood
Õpilasfirmad
Õpilasfirmade tegutsemine on levinud nii Euroopas kui ka Ameerikas. Ka Eestis (looma) sarnaseid firmasid, kus (arendama) õpilaste algatusvõimet ja oskust probleeme iseseisvalt lahendada. Õpilasfirma programm (ehitama) üles väikefirma tegutsemise põhimõttel. Programmi käigus (omandama) firma juhtimise ja meeskonnatöö oskusi, (püstitama) tootmise ja müügi eesmärgid ning (prognoosima) võimalik kasum. Aktsionäri või juhina (osalema) otsuste vastuvõtmises, (valima) toode või teenus ja (töötama) välja äriplaan. Selle tööga (teenima) palka õpilasfirma töötajatele, müüjatele ja juhtidele. Kogu tegevuse vältel (pidama) finantsarvestust ja firma tegevuse lõpetamisel (koostama) aastaaruanne. Eesti koolides loodud firmades (tegelema) pehmete mänguasjade valmistamise, logoga pastapliiatsite ja kruuside väljaandmise, mahlapakkidest rahakottide valmistamise ning märkidele info ja piltide trükkimisega. Oma töid (käima) müümas õpilasfirmade laatadel ja muudel üritustel. Igal aastal (korraldama) õpilasfirmadevahelisi võistlusi, kus (tutvustama) oma toodangut, (näitama) toote esitlemise oskusi ja (selgitama) välja, kui hästi on õpilasfirmade liikmed omandanud ettevõtluse põhitõed. Õpilasfirma töö (lõpetama) kooliaasta lõppedes.
10. Mitmuse osastav
Elektroonikaosakonnas on suur valik (arvutid) , (tolmuimejad) , (rösterid) , (mikrolaineahjud) , (pesumasinad) , (mikserid) , (föönid) , (pardlid) , (akulaadijad) , (kõrvaklapid) .
Elektritarvete osakonnas müüakse (elektrilised tööriistad) , (elektritrellid) , (lülitid) , (elektriradiaatorid) , (ventilaatorid) , (laualambid) , (elektripirnid) , (pistikud) , (pikendusjuhtmed) .
Aiatööriistade osakonnast võib osta (labidad) , (rehad) , (aiakäärid) , (ämbrid) , (kastmisvoolikud) , (kastekannud) , (kõplad) , (töökindad) , (lillepotid) .
Tööriistade osakonnast on võimalik osta (kruvikeerajad) , (haamrid) , (näpitstangid) , (mutrivõtmed) , (naelad) , (kirved) , (saed) , (mõõdulindid) , (noad) .
Jalanõudeosakonnas müüakse (kingad) , (saapad) , (sussid) , (tossud) , (spordijalatsid) , (kummikud) , (plätud) , (kingakreemid) , (sisetallad) , (saapaharjad) .
Valmisriieteosakonnas on suur valik (hommikumantlid) , (palitud) , (kampsunid) , (teksased) , (seelikud) , (kleidid) , (vööd) , (ülikonnad) , (kostüümid) , (vestid) .
Majatarveteosakonnas müüakse (toidunõud) , (taldrikud) , (alustassid) , (vaagnad) , (kruusid) , (salatikausid) , (suhkrutoosid) , (kandikud) , (küünlad) , (pesupulgad) , (potid) , (pannid) .
Spordiosakonnast võib osta (suusad) , (rulluisud) , (rulad) , (pallid) , (sulgpallireketid) , (spordiriided) , (käimiskepid) , (kiivrid) , (küünarnuki- ja põlvekaitsmed) , (jalgrattad) .
Toiduosakonnas müüakse (mahlad) , (küpsised) , (jäätised) , (puuviljad) , (kompotid) , (hoidised) , (kuivained) , (maitseained) , (maiustused) , (konservid) .
Kosmeetikaosakonnas on suur valik (huulepulgad) , (ripsmetušid) , (puudrid) , (küüneviilid) , (lõhnaõlid) , (higipulgad) , (deodorandid) , (juukselakid) , (šampoonid) , (kätekreemid) .
11. Käänete kasutamine (nim, om, os)
Reklaam
Firmad ja muud asutused teevad oma kaubale (reklaam) . Nad maksavad ajalehtedele, raadiole või televisioonile selle eest, et võimalikult palju inimesi loeks ja näeks nende (kiitvad tekstid ja pildid) . Võitluses ostjate pärast teevad nad kõik selleks, et inimestelt (raha) kätte saada. Kas olete jälginud (see) , kuidas reklaam (teie) mõjutab? Naeratavad müüjad ja maheda helitaustaga hästilõhnavad poed ning „Sa väärid (parim) ”-stiilis reklaamid mõjutavad nõrgema iseloomuga (inimesed) tegema (ostud) , millega pole hiljem midagi peale hakata. Reklaamiga tekitatakse inimestes (alaväärsustunne) . Reklaam püüab sisendada inimestele (tunne) , et kui sa ei osta (see) või (teine asi) , siis polegi sa täisväärtuslik inimene. Raadios kuulutab tähtis ja tuntud isik, et ta on (mingisugune toode) kasutanud ja soovitab ka sul (see toode) kasutada. Kellele siis ei meeldiks olla tuntud ja tähtis? Ja kiirustabki inimene poodi ja muretseb endale (samasugune toode) . Ajalehereklaam teatab, et ainult need inimesed on edukad, kes sõidavad ainult teatud marki autodega. Kui tahate ka edukas olla, ostke endale sama marki (auto) ! Ja ostabki inimene (viimased sendid) kokku kraapides liisinguga (reklaamitav auto) . Teleriekraanilt vaatab vastu hea välimusega mees või naine ning kiidab, et tänu reklaamitavale näokreemile, juuksevahule või pardlile on ta saavutanud (selline hiilgav välimus) . Ostke (samad asjad) ja teid ootab paari nädala pärast samasugune imekaunis nooruslik välimus! Kes ei tahaks (kena välimus) ? Ja jooksebki igati nägusa välimusega neiu või noormees poodi ja nõuab endale (samasugune toode) , (mis) teleris reklaamiti. Reklaamitootjate eesmärgiks on, et lugeja, kuulaja või vaataja samastaks (ise) reklaamitava objektiga. Kahjuks aga ei tähenda vaimukas või naljakas reklaam enamasti (hea kaup) , (kvaliteetne teenus) või (nauditav kultuuriüritus) , kuigi kasutab (sellised sõnad) nagu „parim, mugavaim, odavaim, moodsaim” või siis iseloomustab (kaup) või (teenus) sõnadega „suurepärane, võrratu, muinasjutuline, stiilne, eriti soodne pakkumine, ekstraklassi kuuluv” jms. Harvad pole juhtumid, kui reklaam on lausa eksitav, sest see esitab (ebaõiged andmed) . Reklaamitootjad püüavad ära kasutada inimeste (kergeusklikkus) . Isegi kainelt mõtlevad inimesed unustavad tihti (tõsiasi) , et reklaam mõjutab alateadlikult (igaüks) meist.
