1. Sõnade põhivormid
Näidis:
säästma säästa säästan
sulgema – –
euro – –
münt – –
pank – –
teave – –
sent – –
väljavõte – –
soodne – –
tülikas – –
2. Arvsõnad
Läksin (22 euro) panka, et seda rubladeks vahetada.
Võitsin loteriiga (22 euro) .
Lepingu sõlmimiseks piisas (22 euro) .
Mul ei ole tavaliselt rahakotis üle (22 euro) .
Ma ei tea, mitu dollarit vastab (22 euro) .
Mul on pangakaardil alla (1000 dollar) .
Välisreisiks kulub ligikaudu (1000 dollar) .
Kinnisvara soetamiseks ei jätkunud (1000 dollar) .
Tema kursustel osalemine sõltub (1000 dollar) .
Tal ei ole kahjuks (1000 dollar) .
4. Käänete kasutamine
liitutakse (millega? millesse? millele?) (kommertspank) , (pensionifond) , (tütarettevõte) , (arendusprogramm)
kasutatakse (millega? mida? mille?) (krediitkaart) , (pangateenus) , (telleri nõuanne) , (õppelaen)
küsitakse nõu (kellel? kellele? kellelt?) (teller) , (juhatuse liige) , (müügijuht) , (klienditeenindaja)
tuntakse huvi (millega? mille eest? mille vastu?) (pangateenus) , (soodustused) , (pangakaart) , (laenutagatis)
mõjutatakse (millele? mida? mille peale?) (intressimäär) , (väljaminek) , (sissetulek) , (tulud)
vajatakse (milles? mille? mida?) (leping) , (tagatis) , (käendus) , (eluasemelaen)
sularaha saadakse (kus? kust? kuhu?) (pank) , (pangakontor) , (kassa) , (sularahaautomaat)
juhinduma (millest? millega? millesse?) (eeskirjad) , (seadus) , (laenuleping) , (laenutingimused)
nõustama (keda? kellesse? kellele?) (klient) , (noored) , (lepingupartner)
6. Tegusõna käändelised vormid (jaatus, eitus)
Mis on tehtud? Mis on tegemata?
Näidis:
Arve on (makstud) maksmata.
Sularaha on (kulutatud) .
Kasutuslimiit on (määramata) .
Järelmaks on (tasumata) .
Maksekorraldus on (edastatud) .
Internetipangaga on (liitutud) .
Liisinguleping on (sõlmimata) .
Projekt on (rahastatud) .
Maksekorraldus on (täitmata) .
Tehing on (tegemata) .
PIN-kood on (sisestamata) .
Tagasimakse tähtaeg on (pikendatud) .
7. Käskiv kõneviis
Näidis:
Mõistlikult tarbima. Tarbige mõistlikult!
Käendajat otsima.
Võlga tagasi nõudma.
Sularahas tasuma.
Laenusummat tagasi maksma.
Andke käsk mitmuse eitavas vormis.
Näidis:
Raha laenama. Ärge laenake raha!
Õppelaenu kulutama.
Rahasummat üle kandma.
Loobuma telleri teenustest.
Tehingut sõlmima.
8. Nud-kesksõna (eitus)
Näidis:
Pank andis korralduse. Pank ei andnud korraldust.
Nad sõlmisid lepingu. Nad ei .
Tal peab olema varaline tagatis. Tal ei .
Ta tegi sissetulekute ja väljaminekute arvestuse. Ta ei .
Ta tellis rahvusvahelise üliõpilaskaardi. Ta ei .
Ta sai maksekorralduse. Ta ei .
Ta avas pangas arve. Ta ei .
Isa vormistas püsikorralduse. Isa ei .
Ta taotles väikelaenu. Ta ei .
Ta võttis pangas järjekorranumbri. Ta ei .
Pank tagas arvete turvalisuse. Pank ei .
Ma sain pangakonto väljavõtte. Ma ei .
Ma leidsin laenu võtmiseks käendaja. Ma ei .
Ta esitas pangas isikut tõendava dokumendi. Ta ei .
Ta sai pangast sooduspakkumise. Ta ei .
10. Kaassõnad
Uue pangahoone on advokaadibüroo.
Riigipank hoolitseb selle , et raha väärtus püsiks.
Tänapäeval on vajadus ka internetipanga .
Internetipangast saab vaadata, kui palju hetkel konto raha on.
Tänu internetipangale võid rahaasju ajada kodus laua lahkumata.
Internetipanga teenuste kuuluvad ka e-teenused.
Internetipanga teenuste valige endale meelepärane.
Tudengikaardi on võimalik võtta arvelduskrediiti.
Pärast lepingu sõlmimist saate telleri pangakaardi.
Kontrolli alati pärast kaarditehingut, kas panid kaardi rahakoti .
Sularahaautomaadi seistes jälgi, et keegi PIN-koodi sisestamist ei näeks.
Kui tudeng on õppelaenu saanud, peaks ta kõigepealt õppemaksu ära maksma.
Laenuvõtjate pea on kadunud intresside tõstmise hirm.
Õppelaenu võetakse mõnikord ka järelmaksukohustusi.
Kingitud või kogutud raha võib oma konto panka panna.
Vanavanemad lisavad sageli omalt lapse pangakontole raha.
Pangatöötajad näitasid ennast klientidega suheldes väga heast .
Kauplustes ostu eest tasudes tuleb tšekile kirjutada.
11. Infinitiiv ehk tegevusnimi
Pangalaen
Paljud tudengid on sunnitud panga poole, et õppelaenu. Nad pole muidu suutelised õppimise, õppevahendite ega ühiselamu eest . Ka ei soovi paljud õpingute ajal tööle . Nad püüavad tööleminekut edasi nii kauaks kui võimalik ja ennast täielikult õppimisele .
Rahamure leevendamiseks kutsuvadki pangad noori õppimisega seotud kulutusi laenurahaga . Nad on valmis õppelaenu . Ainus laen, mille puhul ei pea laenuvõtjal igakuist sissetulekut , on riigi tagatisega õppelaen. Õppelaenu saavad need, kes õpivad meie vabariigis või välisriigis täiskoormusega. Õppuril peab panga poole pöördumisel kaks täisealist Eesti Vabariigi kodanikku või Eestis alalise elamisloa alusel elavat isikut, kes on nõus teda . Ka võib õppelaenu tagatiseks Eestis asuvat kinnisvara. Et õppelaenul on võrdlemisi pikk tagastamise tähtaeg, siis soovivad paljud just seda õpingute rahastamise moodust . Laenu hakatakse tagasi alles pärast õpingute lõpetamist siis, kui on õnnestunud ka töökoht . Väike- või kodulaenu tasub osalise õppekoormusega õppuritel ja vabakuulajatel.
12. Infinitiiv ehk tegevusnimi
Lahtiste uste päev
Eesti Pank kutsub külastajaid lahtiste uste päevast . Ürituse eesmärk on külalistele rahamaailmast praktilist teavet , aga ka meelelahutust . Iseseisvussaalis saab loengut teemal „Laenamise riskid. Kuidas end ?”. Eesti Panga spetsialistid õpetavad erinevaid riske ning selgitavad, mida raha laenamisel .
Lahtiste uste päeval võib ka keskpanga tööruume ja sularaha sorteerimise kassat. Samuti on võimalus koos giidiga keskpanga huvitava arhitektuuriga ajaloolises hoones. Sellel üritusel kutsutakse inimesi mündikoti väärtust ja viktoriinis. On huvitav lähemalt rahatähe turvaelementidega ning näitusega „Eesti raha margast euroni”. Lapsi meelitatakse selleks ajaks mängunurka , ja võistlustes . Kui külastaja soovib end Eesti Panga muuseumis koos tuntud inimeste vahakujudega , siis saab ta ka seda . Samuti tasub näitust „Loodus maailma müntidel”.
13. Sõnavormide kasutamine
Pangakaart
Pangakaart on muutunud meie elus igapäevaseks asjaks. Pangakaardi kasutamise suurenemine on tingitud kasvavast võimalusest (tegema) sellega erinevaid makseid. Lapsed iseseisvuvad varakult ja sellepärast on ka (nemad) hakatud pangakaarti järjest rohkem muretsema. Lastekaardi kasutamise (otsus) teevad vanemad, aga kaarti kasutab laps ise. Kaardi (avamine) saab lapsevanem valida limiidi, kui suurt summat võib laps kasutada päevas, nädalas või kuus nii sularaha väljavõtmisel kui ka kaupluses (kaart) tasumisel. Samuti on vanematel oma (pangakood) võimalik lapse rahakasutamist jälgida. Laste pangakaart (muutma) ka lapsevanema elu mugavamaks. Tihti ei ole rahakotis piisavalt sularaha andmaks (lapsed) järgmiseks päevaks sõidupileti- või toiduraha. Kui kodus on internet, saab lapse pangakaardile kohe (tegema) vajaliku summa ülekande. Laps aga saab oma lastekaardiga ise raha (sularahaautomaat) välja võtta. Viimasel ajal on populaarsust (koguma) mobiilimakse, kus vanem saab ülekande teha mobiili abil.
Kaardi kättesaamisega kaasneb ka palju (praktilised õpetused) . Lapsele (seletama) arusaadavalt kaardi kasutamise võimalusi, kuidas (hoidma) PIN-koodi ja kaardi turvalisust. Samas õpib laps mõistma nüüdisaegse panganduse süsteemi ja harjub oma raha (liikumine) jälgima ka virtuaalsel kujul. Nii ei saa ka (laps) tekkida illusiooni, et aparaadi seest saab (raha) muudkui juurde võtta.
Laste pangakaart annab turvatunde nii vanematele kui ka lastele, sest tänu kontol (olema) rahale ei pea laps sularaha kaasas kandma.
