1. Sõnade põhivormid
Näidis:
hindama hinnata hindan
hulkuma – –
kahtlema – –
kiitma – –
leppima – –
lugu pidama – –
maha jätma – –
nutma – –
ohkama – –
petma – –
reetma – –
sekkuma – –
suhtlema – –
taipama – –
teesklema – –
tüütama – –
vältima – –
vihkama – –
2. Käänete kasutamine
Näidis: andestama (kellele? kellega? kellest?) kellele? | väimees väimehele, ämm ämmale, poeg pojale | |
harjuma (kellele? kellega? kellest?) | äi , minia , seltskond | |
hindama (kellele? kelle? keda?) | vanemad , naaber , nõuandjad | |
kahtlema (milles? millesse? millest?) | otsused , seisukohad , teod | |
pettuma (kellesse? kelles? kellest?) | väimees , õpetajad , klassikaaslane | |
kasutama (mida? millega? kelleta?) | erinevad vahendid , nõuanded , info | |
hoiduma (millesse? millest? milles?) | alusetu süüdistus , solvangud , pinged | |
3. Infinitiiv ehk tegevusnimi
On harjunud vanemate arvamusega.
On kahju südamesõbrast.
Püüa alusetutest süüdistustest.
Kiirustas mehest .
Pole põhjust rikkaid sugulasi.
Hakkab andeka ettevõtjaga.
Küll ta hakkab tehtut .
Ei luba minu kannatust.
On suuteline igaüht.
Õnnestus leskmeest.
Jäämegi armastust.
Soovitan iseennast.
4. Umbisikuline tegumood
Näidis: pöörduma kelle poole? | psühholoog pöördutakse psühholoogi poole, naaber pöördutakse naabri poole | |||
hoolitsema kelle eest? | vanurid , tütar | |||
norima kelle kallal? | eakaaslased , mees | |||
otsustama mille järgi? | välimus , iseloom | |||
kaebama kelle peale? | lapsed , väimees | |||
kannatama mille pärast? | solvangud , tülid | |||
kannatama mille all? | perevägivald , unetus | |||
huvi tundma kelle/mille vastu? | inimene , põhimõtted | |||
vaidlema mille üle? | iga asi , erinevad seisukohad | |||
naerma kelle/mille üle? | poeg , vead | |||
vihastama kelle peale? | väimees , naabrinaine | |||
5. Tegusõna
Näidis:
Päike (ärritab/ärritub) silmi. Ta (ärritab/ärritub) kiiresti.
Päike ärritab silmi. Ta ärritub kiiresti.
Ta elas üle raske õnnetuse, aga tema tervis juba . Ta läks Pärnusse oma tervist mind. Mul on soov õppimisele. Ma luuletuse sõbrale. Ma ootamatust ettepanekust. Tema ettepanek mind. Ma tahan oma mõtet. Meie jutt hilise ööni. Inimesed raskusi ületades. Eluraskused inimest. Ma olukorrast väljapääsu. Igast olukorrast väljapääs. Loodetavasti sa minu peale. Mind pole vaja . Sõber minu ettepanekuga. Psühholoog õpilasi.
6. Käskiv kõneviis
Näidis:
Palun (andestama) solvang!
Palun andestage solvang!
Poisid, (hindama) sõprust!
Tüdrukud, (kasvatama) iseloomu!
Ärge (hirmutama) väikesi lapsi!
Ära (karistama) minu südamesõpra!
Ärge (naeruvääristama) teismelisi!
Ärge (häirima) öist vaikust!
(Olema) taktitundelisemad!
Ametnikud, (tunnistama) oma vigu!
Ärge (toppima) nina võõrastesse asjadesse!
Ära (tuletama) meelde vanu asju!
Ärge (süüdistama) iseennast!
7. Väljendtegusõnad
läbi mõelda, juurde mõtlema, mõtle järele, ümber mõelda
Enne kui tahad teisele inimesele halvasti öelda, !
Kaks päeva enne abiellumist pole kombeks .
Hirmunud lapsevanemad kipuvad probleeme .
Enne suhete katkestamist tuleb poolt- ja vastuargumendid .
ilma jätta, maha jätma, järele jätta, ära jätma
Miks ta tahab mind toetusest ja lähedusest ?
Rahamurede pärast oli noorpaar sunnitud pulmareisi .
Keerulise iseloomuga inimesel on tujutsemist raske .
Pideva näägutamise pärast oli naine valmis meest.
8. Sõnavormide kasutamine
heldeks, heldelt, helde | Ta on muutunud . Ta jagas kõigile naeratusi. | |||
arg, araks, aralt | Ta ei soovi muutuda . Ta alustas oma juttu . | |||
julgest, julgeks, julgelt | Ta hindas oma käitumist . Ta astus raskustele vastu. | |||
leebeks, leebelt, leebet | Abielu on teinud ta . Ta oskab isegi keelata . | |||
arukas, arukaks, arukalt | Õpetajad peavad teda ka . Poiss käitus . | |||
rumalaks, rumalalt, rumalana | Seda tüli võib pidada . Ta vastas küsimusele . | |||
häbelikuks, häbelikku, häbelikult | Tema silmad muudavad näo . Ta hoidus noormehe selja taha. | |||
kannatlikuks, kannatlikuna, kannatlikult | Ka lapsed peavad teda õpetajaks. Ta seletas reeglit . | |||
jonnakaks, jonnakalt, jonnakas | Ta on viimasel ajal muutunud . Ta vaikis . | |||
10. Umbisikuline tegumood
Suhted
Demokraatlikud ehk võrdõiguslikud suhted on sellised, kus valitseb arusaamine ja üksteisemõistmine. Nende suhete puhul (austama) iseseisvat otsustamist, (hindama) avameelsust, (toetama) iseseisvate otsuste tegemist, (eelistama) koostöövõimet, (jagama) üksteisele positiivseid hinnanguid, (usaldama) üksteist, (arutama) erimeelsusi ja (leidma) kompromisslahendusi. Samuti (lahendama) erimeelsusi kompromisse otsides. Äärmuslike demokraatlike suhete puhul (rõhutama) kõikelubavust ja piiramatut vabadust.
Autoritaarsete suhete puhul (alluma) vastuvaidlematult autoritaarsele isikule, (täitma) tema soove ja korraldusi. Kehtestatud reeglite ignoreerimise puhul (kasutama) hirmu tekitavaid vahendeid, (karistama) alluvat tihti nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Selliste suhete puhul (rõhutama) alluvust ja (tekitama) inimeses pidevat ärritustunnet ja (pidurdama) mõningal määral ka tema loomingulist potentsiaali.
11. Käänete kasutamine
Klient ja teenindaja
Kui lähete (sisseostud) tegema, püüdke olla hea klient. Kunagi oli populaarne ütlus, et klient on kuningas. Selle käibefraasi järgi võiks nagu arvata, et (klient) on õigus olla ebaviisakas: ülbitseda, mõnitada ja karjuda, aga teenindaja peaks (sama aeg) kõik solvangud välja kannatama ning klienti ikkagi viisakalt teenindama. Viimasel ajal aga räägitakse aina rohkem kliendi ja teenindaja (koostöö) . Nad peaksid olema võrdväärsed partnerid ning ka suhtlema ühel ja samal (tasand) , otsima vastastikku (sobivad lahendused) . Muidugi peab teenindaja klienti märkama, teretama ning andma märku, et on valmis temaga (suhtlus) alustama. Teenindus ei lõpe hetkega, kui inimene on ostu teinud, vaid alles siis, kui ostja (pood) välja astub. Enne seda tuleb aga (tema) ostu eest tänada ja kindlasti ka tagasi kutsuda. Kui aga juhtub, et klient ei saa (teenindus) rahule jääda, võiks oma pahameelt häält tõstmata väärikalt ja viisakalt edastada. Niimoodi jõuab kliendi rahulolematus kindlasti paremini (adressaat) . Nagu lähisuhetes, nii saame ka ametlikus suhtlemises (konfliktid) vältida ainult sel juhul, kui suudame olla vastastikku lugupidavad ja viisakad.
12. Käänete kasutamine (osastav)
Lähedane inimene
Me vajame (inimesed) enda ümber. Eks me kõik otsime (kaaslane) : neiu noormeest, noormees neiut, naine meest, mees naist. Oleme rõõmsad, kui oleme leidnud (sõber) või (sõbranna) . Meil on vajadus kuulata nende (jutt) , tunda nende (puudutused) , oodata neilt (mõistmine) ja (armastus) .
Kui tihti me aga ütleme isale-emale, sõbrale-sõbrannale, kui tähtsad nad meile on? Kui tihti me läheme nende juurde ja lihtsalt kallistame (nemad) ? Kas meil on olnud piisavalt aega (kallid inimesed) ära kuulata ja neid toetada? Vist mitte eriti sageli. Aeg-ajalt juhtub (seegi) , et vihastame nende peale ja arvame, et nad ei saa meist aru ning süüdistavad (meie) ebaõiglaselt. Ja siis solvume nii, et virutame enda järelt (uks) pauguga kinni ja katkestame mõneks ajaks igasugused suhted. Selge, et isegi kõige lähedasemate inimeste vahel tuleb aeg-ajalt ette (halvastiütlemised) , (pahandused) ja (möödarääkimised) . Et konflikt ei süveneks, ärge piinake (ise) ! Võtke (julgus) kokku, rääkige (asjad) selgeks, vabandage lähedase ees ja leppige ära.
13. Tegusõna (-mas, -mast, -mata)
Sõbrapäev
sellest, et valentini- ehk sõbrapäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades, on 14. veebruar muutunud küllaltki populaarseks ka Eesti noorte hulgas.
Noortekeskus korraldas sõbrapäevapeo, millest võttis osa hulk noori. Üks peoline meenutas õhtut niimoodi: „Käisin koos sõpradega noortekeskuses sõbrapäeva. Enamik seltskonnast ei keeldunud peole , ainult Leena ja Vitali loobusid . Ka minu südamesõber Aleksander jättis põhjusel . Õhtu jooksul nägime bände , paljusid noori oma sõpru , nendele punaste südametega sõbrapäevakaarte, neidusid ja noormehi Valentini ja Valentina konkursist, sõbrapäeva plakatit . Õhtu ei möödunud ka ilma sõbrapaela punumist. Muidugi ei jäetud oma sümpaatiale amor-postiga kirjakest ja talle armastust .”
14. Kaassõnad
Iseseisvaks kasvamine
Kaassõnad:
järele • paika • juurde • näol • põhjal • mööda • tõttu • jaoks • vahel • koos • asemel • kaupa
Iseseisev olla ja ise otsuseid teha on laste täiesti loomulik olukord. Soovile privaatsuse osutab kinnine uks ja oma tuppa sulgumine. Mõnikord võtab iseseisvuspüüd ka mässu ilme. Eriti juhtub seda siis, kui last päevade liiga tugevalt kontrollitakse ja ei arvestata tema eakohaseid vajadusi. Ta tahab veeta aega oma sõpradega ja olla mõnikord ka omaette. Noorukid püüavad sageli teha iseseisvaid otsuseid, kuigi elukogemuste vähesuse osutuvad need tihti valeks.
Iseseisvaks kasvatakse koos vanematega. Üksteise mõistmiseks ja heade suhete arendamiseks laste ja vanemate on vaja palju kannatust, armastust ja usaldust. Vanemad peaksid teadma, kuidas häid suhteid säilitada. Näiteks võiksid vanemad lubada lapsel sõbrad enda külla kutsuda. Vanemad võiksid ka märgata, millal lapsel on tahtmine teiega rääkida – siis laske tal rääkida ja kuulake hoolega ning räägitu aidake lapsel tema mure lahendada. Kui me jääme oma nõuannetega hiljaks, siis võivad tekkida probleemid, millest on võimatu vaadata. Kui laps käitub oodatu vastupidi, tuleks kehtestada reeglite piirid, sõlmida kindlad kokkulepped. Ei maksa loota, et laps on selgeltnägija ja taipab, mida vanemad heaks või halvaks peavad. Lapsevanematel tuleks end selgelt ja arusaadavalt väljendada ja reeglid panna.
15. Infinitiiv ehk tegevusnimi
Õpilastevahelised suhted
Ideaalset näidet üksmeelsest ja lõpuni positiivsete suhetega klassist on vist üsna raske . Nooremates klassides armastavad õpilased ennast kahte rühma – poisid ja tüdrukud, kellest hiljem hakkavad välja mitmed grupid, kus on sarnased huvid ja väärtushinnangud. Hoolimata sellest võib ette , et isegi need tüdrukud, kes olid kogu aeg ninapidi koos, kipuvad eri arvamuste ja käitumisega rühmadeks. Ühes tüdrukute grupis võivad „halvad” ja teises „head”. Suuri tülisid nende vahel tavaliselt ei ole, kuigi pidevalt püütakse üksteist taga ja ei kiirustata näkku, mida mõeldakse. Ka poisid ei tarvitse eriti üksmeelsed. Tagasihoidlikumaid poisse on kerge teiste poolt eemale ning suhted võivad vastuoluliseks. Tagasihoidlikke lapsi ei olda nõus ühistegevustesse ja liidrid pole nende arvamusega harjunud . Just seetõttu võivad mõned lapsed kinniseks ja endassetõmbunuks. Paljudes klassides on kõige suurem probleem see, et ei peeta vajalikuks teiste põhimõtteid. Pole harjutud oma mõtteid nii, et sellest suurt tüli ei tekiks.
Omavahelised tülid võivad ka kadedusest. Näiteks, kui keegi klassist on hea hinde saanud, on ta kohe nohik, aga kui õpetajale meeldib kedagi , hakatakse seda õpilast pugejaks. Kui aga kellelgi läheb halvasti, kipuvad ülejäänud . Klassi omavahelisi suhteid võivad ka vanemate sotsiaalne staatus ja rahalised võimalused. Jõukamate vanemate lapsed eelistavad firmariideid, neil on lihtne raha , kuid vähemkindlustatud ei saa endale kõike seda . Mõnikord hakatakse neile isegi näpuga ja neid . Ei tohi , et oleks ilus inimestes siiski nende sisemist ilu!
