Ülesanded

kiitma –  –  

kordama –  –  

laitma –  –  

nõu pidama –  –  

nõudma –  –  

tuupima –  –  

täitma –  –  

vaidlema –  –  

valdama –  –  

vestlema –  –  

väitlema –  –  

eesmärk –  –  

joonlaud –  –  

hinne –  –  

põhimõte –  –  

teaduskond –  –  

kõrk –  –  

püüdlik –  –  

andekas –  –  

paljumitu püüdlikku õpilast

paljumitu püüdlikke õpilasi

paljumitu rangeid õpetajaid

paljumitu ranget õpetajat

paljumitu karmi otsust

paljumitu karme otsuseid

paljumitu lahkeid lubadusi

paljumitu lahket lubadust

paljumitu olulist nõupidamist

paljumitu olulisi nõupidamisi

paljumitu uut ametikooli

paljumitu uusi ametikoole

paljumitu hädavajalikku eriala

paljumitu hädavajalikke erialasid

paljumitu rasket juhtumit

paljumitu raskeid juhtumeid

paljumitu märkimisväärset saavutust

paljumitu märkimisväärseid saavutusi

kodukirjand
Kes ei ole veel ära andnud?
Kas ma ütlesin, et  kirjutatakse A4 formaadis lehele?
Mul ei ole praegu aega  kirjutada.

sobiv eriala
Mõtle ja vali endale !
Ma ei ole veel leidnud endale .
Kui oled leidnud , siis teata sellest ka mulle.
Kas sa otsid ikka veel endale ?
Ta on õnnetu, sest ei oska endale  valida.
Jätke meelde, et  valitakse paljudeks aastateks.

tähtis koosolek
Direktor kuulutas  avatuks.
Õpilasomavalitsuse liikmed pidasid maha .
Nad pidasid  kaks tundi.
Mis põhjusel kutsutakse kokku nii ?
Ma ei oska nii  korraldada.
Küsimuse arutamiseks peeti kaks .
Kas sa kuulasid ka kontserti, mis toimus enne .

halb hinne
Kas ma saan oma  ära parandada?
Mul ei õnnestunudki  ära parandada.
Sain kontrolltöö eest .
Paranda nii kiiresti kui võimalik oma  ära!
Kahjuks olen sel nädalal saanud mitu .

Maailm meie ümber muutub tohutu (kiirus) . Igapäevaelu iseloomustavad kiired muutused (ühiskond)  ja tehnoloogia pidev areng. Kindlasti ei saa (edaspidine elu)  ainult koolis õpituga hakkama. Oma (teadmised)  ja (oskused)  tuleb kogu aeg värskendada: käia regulaarselt (täiendkoolitused) , hoida ennast kursis eriala (uued saavutused)  , lugeda (erialane kirjandus) , õppida (keeled) , suhelda võimalikult (paljud inimesed) , võtta osa huvialaringide (töö) , reisida jne. Niisugune elukestev õpe sobib igas vanuses (inimesed) .

Elu pakub meile pidevalt (uued väljakutsed) . Selleks et neid ära tunda ja väljakutsed vastu võtta, on vajalik positiivne suhtumine (õppimine) . Kui koolis õpitakse rangelt (riiklik õppekava)  järgi kohustuslikke õppeaineid, siis täiskasvanuna saab ise otsustada, mida, kus ja millal õppida ning missuguseid (enesetäiendamise vormid)  kasutada.

Välisriikidesse õppima ja tööle asumine muutub aasta-aastalt lihtsamaks. Et (vältima)  mujale (õppima)  minemisel halbu üllatusi, on vaja enne sõitu (uurima) , mis keeles õppetöö toimub, mil määral erinevad kultuur, haridussüsteem, elukorraldus, toit, kliima jm sellest, millega ollakse kodumaal harjunud. Kasulik on (rääkima)  noortega, kes on vahetusõpilasena või tudengina antud riigis õppinud. Oluline on endale selgeks (tegema) , milline on sihtmaa viisa- ja elamisloa korraldus. Siin on parim infoallikas vastava maa saatkond või konsulaarosakond. Tuleb (arvestama)  ka seda, et õppimine toimub võõrkeeles. Seetõttu peaks igaüks oma keeleoskust kriitiliselt (hindama) . Muidugi ei saa (välistama)   võimalust, et varem sõnagi antud keelt oskamata suudetakse see endalegi üllatuseks ülikiiresti omandada. On olnud näiteid, kus inimene õpib teises keeles (suhtlema)  isegi poole aastaga. Samuti on soovitav endale varakult (reserveerima)  koht ühiselamus või (üürima)  korter, sest enne õppetöö algust võivad alles (olema)  vaid kõige kallimad toad.  

Ehkki Marko lõpetas kooli seitse aastat tagasi, pole ta siiskiolgugikuigi oma kodukooli unustanud egavõinagu kooliust oma selja taga päriselt kinni löönud. Esiteks juba selle pärast, kuidetehk kool jääb tema koduteele. Teine asjaolu, mismilleksmida teda kooliga otseselt seob, on loomulikult tuttavad õpetajad. Neid on tal palju, agajasest ta oli sattunud „õnnetusse” klassi, kellelkellestkellega vahetati klassijuhatajaid nagu sokke. Ta sai kõigi õpetajatega hästi läbi, entvaidehk mõne õpetajaga on tal siiani eriline suhe jaegavõi ta käib koos endiste klassikaaslastega isegi nende sünnipäevadel. Jõudumööda aitab Marko ka kooli huvitegevusele kaasa. Ta on kaasa löönud nii jõulupidude organiseerimisel kui kaniikaua kuisamal ajal kui näiteringi töö juhendamisel. Koolipäevi meenutab Marko hea sõnaga. Nooremates klassides oli ta vaikne ja rahulik, egaagavõi gümnaasiumiklassides hästi lõbus ja aktiivne. Neil oli lahe kamp kuigiagaja nad tegid kõike koos. Marko kodu oli koolile kõige lähemal, sellepärastsestvõi peaaegu etsestehk elatigi tema juures, niikaua kuiparajasti kuinii et kõige põnevamad ideed ühistegevuseks sündisidki seal.

Hinded olid Markol alati korras. Mõned kolmed tulid küll sisse, kuidjasest gümnaasiumi lõpetas ta neljade-viitega. Ka lõpueksamitega võis rahule jääda, sellepärast etnõnda etselleks et sisseastumiseksamitega Tallinna ülikooli ei tekkinud tal mingeid raskusi. Muidugi sai kooliajal ka pättusi tehtud, näiteks kooli välisterrassil veesõdasid peetud võiehknagu kogu klassiga poppi tehtud, aga otsest pahatahtlikkust nende tegudes polnud.