Ülesanded

käsitlema –  –  

läbi lappama –  –  

trükkima –  –  

töötlema –  –  

väitma –  –  

välja printima –  –  

ajaleheveerg –  –  

ajaleht –  –  

artikkel –  –  

juhtkiri –  –  

rubriik –  –  

saade –  –  

seisukoht –  –  

teave –  –  

tõlge –  –  

väljaanne –  –  

ülekanne –  –  

ülevaade –  –  

nõme –  –  

ülevaatlik –  –  

Olen sunnitud seisukohta põhjendamapõhjendada.

Olen harjunud infoallikaid kontrollimakontrollida.

Proovin end täpselt väljendamaväljendada.

Tasub probleemi nägemanäha.

Kavatsen silmaringi laiendamalaiendada.

Hakkan spordilehte tellimatellida.

Pean infot hankimahankida.

Armastan tähelepanu äratamaäratada.

Olen nõus ära trükkimatrükkida.

MITU (emakeelne ajakiri)  
PALJU (emakeelne ajakiri)  

MITU (igav artikkel)  
PALJU (igav artikkel)  

MITU (värske uudis)  
PALJU (värske uudis)  

MITU (haruldane fakt)  
PALJU (haruldane fakt)  

MITU (segane intervjuu)  
PALJU (segane intervjuu)  

MITU (arusaamatu seisukoht)  
PALJU (arusaamatu seisukoht) 

MITU (põhjalik ülevaade)  
PALJU (põhjalik ülevaade)  

MITU (lühike sõnum)  
PALJU (lühike sõnum)  

MITU (tuntud ajakirjanik)  
PALJU (tuntud ajakirjanik)  

Ajakirjandusel on olnud palju rolle: ta (informeerima)  ja (harima) , (edastama)  uudiseid ja teateid, (kommenteerima) , (analüüsima)  ja (kritiseerima)  ühiskonnas toimuvat. Ajaleht on lahutanud lugejate meelt. Ajakirjanikud (püüdma) lugejat veenda oma seisukoha õigsuses. Nad (informeerima)  meid toimunud sündmustest. Tihti (panema)  artiklite autorid meid mõtlema elu ja ühiskonnas toimuvate protsesside üle ja (kujundama)  meie seisukohti. Paljud inimesed (tellima)   ajalehti koju ja (lugema)  neid pidevalt. Teised (ostma)  ajalehti kioskist ja (lugema)  neid aeg-ajalt.

kommenteeritav artikkel
Faktivigu oli igas .
Leidsin  mitu ebatäpsust.
Nägin viimase  seisukohtadest arusaamisega palju vaeva.
Ma ei leidnud internetist .
Lisa  ka oma arvamus.

uuriv ajakirjanik
Meedialaagrit külastas mitu .
Leppisin  intervjuu suhtes kokku.
Kavatsen tulevikus  saada.
Ta pani ennast proovile .
Ükski ajaleht ei tule toime ilma .

edastatav raadiosaade
Sagedamini  on muusikaedetabel.
Kommentaare võib  kohta saata telefoni teel.
Ma tunnen isiklikult  juhti.
Mul ei ole rohkem aega  kuulata.
Sain  mitu kasulikku nõuannet.

1. Reporter on oma kirjutise välja printinudprinditud.
   Kirjutis on juba välja printinudprinditud.
2. Kõik telekanalid on seda uudist levitanudlevitatud.
   Telekanalites levitanudlevitatud uudis osutus ekslikuks.
3. Intervjuu peaministriga oli salvestanudsalvestatud eelmisel päeval.
   Toimetaja oli salvestanudsalvestatud intervjuu peaministriga eelmisel päeval.
4. Presidendi kõne on tõlkinudtõlgitud ka vene keelde.
   Selle kõne tõlkinudtõlgitud kirjanik oli väga tuntud.
5. Teadeteagentuur on täna edastanudedastatud juba kaks pommuudist.
   EdastanudEdastatud pommuudis puudutas paljusid inimesi.
6. Käsikiri on toimetanudtoimetatud ja ootab trükkiminekut.
   Kes on seda käsikirja toimetanudtoimetatud?
7. Kas reporter on juba konverentsi juhatajat küsitlenudküsitletud ?
   Üht ja sama inimest on juba korduvalt küsitlenudküsitletud?

Järjest rohkem lapsi leevendab oma kooli- ja koduprobleeme arvutiekraani ees vägivaldsetes mängudes vastaseid hävitades.
 leevendavad lapsed oma isiklikke probleeme?
 iseloomuga on tihti arvutimängud?

Paljude laste emotsionaalsed vajadused on rahuldamata, nad ei koge piisavalt vanemate või sõprade kiitust ega tähelepanu.
 vajadused on lastel tihti rahuldamata?
 lapsed ei koge?

Siis nad sukelduvadki ebareaalsesse arvutimaailma ning saavad sealt eduelamusi. Selle tulemusena vajadus tunnustuse järele üha kasvab ning nii tekibki arvutist pikapeale sõltuvus.
 ebaedu kogenud lapsed sukelduvad?
 tekib arvutisõltuvus?

Tavaline arvutimäng või suhtlusäppides lobisemine muutub sõltuvuseks siis, kui laps unustab oma kohustused. Mõned sõltuvuses lapsed ei käi koolis, jätavad kodutööd tegemata, neil pole sõpru, paljud muutuvad vägivaldseks. Nad ei suuda netist lahkuda isegi ööseks. Arvutisõltuvus on tõsine probleem, see mõjutab lapsi nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
 muutub arvuti taga olemine probleemiks?
 võib juhtuda arvutisõltuvuses oleva lapsega
 võib nimetada arvutisõltlaseks?

Ühiskonnas eksisteerivat vägivalda seostatakse just selle vägivallaga, mida inimesed näevad  telekanalite. Vägivalla  keerlevad sündmused esmajoones teleuudistes, raadiosaadetes, kriminaalkroonikates, politseiuudistes ja filmides. Oht tekib just selle , et noored võivad ja saavad vaadata valimatult kõike, mis parasjagu ekraanile paisatakse. Noor ei pruugi nähtut tõlgendada saate tegijate , vaid teeb sootuks omad järeldused. Poisid püüavad samastuda superkangelastega ja siis üksteise  nende tegevust matkida. Tihti lüüakse mängu  kedagi pähe – nagu filmis – ega anta endale tagajärgedest aru. See saab toimuda just seetõttu, et vanemad on päevade  hõivatud ega saa ekraanil toimuvat lastega arutada ja selle  selgitusi jagada. Noorte reageering vägivallale sõltub eelkõige pere sisekliimast ja kasvatusest. Kui istutakse teleri  ja vaadatakse vägivalda liiga palju, siis võib see tekitada arusaama, et nii ongi normaalne.

Erinevate uuringute  võib järeldada, et tundidepikkune telerivaatamine mõjub halvasti tervisele, samuti vähendab õppeedukust. Ka võivad seeläbi inimesed üksteisest eemalduda ning sukelduda tehismaailma.

Meedialaagris (õpetatakse) õpetati lastele, kuidas head koolilehte teha. Loengutel (räägitakse)  teooriast, ajakirjanduse žanritest, intervjueerimisest, eetikast ja paljust muust. Peale selle (saadakse)  aimu ajalehe küljendamisest, fotondusest jm. Loengutel kuuldut (kasutatakse)  kohe praktikas. Ajalehe väljaandmine (mõeldakse)  algusest lõpuni läbi. Kursustel (tehakse)  valmis lood, millest hiljem (pannakse)  kokku ajaleht. Selleks (valitakse)  ajalehe toimetus: vanemtoimetaja, vastutavad toimetajad, reporterid, korrektorid, tõlkijad, kujundajad, küljendajad ja programmeerijad. Paremate lugude autoreid (peetakse)  meeles meenetega.

Meedialaagrisse (tullakse)  koos õpetajatega. Neile (peetakse)  eraldi loenguid, näiteks reklaamist ja lehe rahastamisest. Laagrisse (kutsutakse)  ka külalisi. Vestlusringis (arutletakse)  ajakirjanduseetika üle. (Saadakse)  tuttavaks ajalehtede peatoimetajate ja telediktoritega. (Uuritakse) , kuidas nad on saavutanud kontakti kuulajate ja lugejatega, ning (õpitakse)  head diktsiooni ja väljendusoskust. (Küsitakse) , milline erinevus on diktori ja saatejuhi rollil. Laagris (antakse)  ka nõu, kuidas kirjutada uudiseid.

Koolileht on heaks proovikiviks neile, kes näevad oma tulevikku ajakirjanduses. Ka need, kes ei soovi ajakirjandusega edasi tegelemategeleda, õpivad meediat hindamahinnata. Osa noori võib aga just koolilehte tehes selgusele jõudmajõuda, et see pole tema ala. Mõnikord liitutakse koolilehe toimetusega selleks, et ennast näitamanäidata ja jäädvustamajäädvustada või koguni, et kirjandusõpetajalt paremaid hindeid saamasaada. Eelkõige on aga koolilehe tegemise juures võimalus omandadaomandama oskusi ja kogemusi. Kool on ühiskonna minimudel – järelikult saab ajalehes kajastamakajastada seda, mis on aktuaalne, tekitab probleeme ja pakub huvi paljudele. Nii on ajalehes võimalik kirjutadakirjutama hariduspoliitikast, spordist, hindamise vajalikkusest ja muudest nii õpilasi kui ka laiemat lugejaskonda puudutavatest küsimustest. Sageli tuleb sellistes artiklites kajastamakajastada ka koolielu negatiivseid külgi. Probleemid õpetajatega on kerged tekkimatekkida siis, kui koolilehe artiklid on kirjutatud lahmivalt ja ühepoolselt. Et õpetajate ja juhtkonna hukkamõistu ja konflikte vältimavältida, peaksid autorid õppima oma seisukohti argumenteerimaargumenteerida ja kirjutiste sisu eest vastutamavastutada. Juhul, kui seda aga ei suudeta tegemateha, oleks mõistlik kirjutamisest sootuks loobumaloobuda.

Me kuulame (raadio)  või loeme (ajakirjandus)  meeleldi intervjuusid. Eriti siis, kui ajakirjanik on leidnud huvitava inimese, (kes)  intervjuu teha, ja välja (mõtlema)  küsimused, mis võiksid paljusid huvitada. Kui teile tehakse ettepanek olla intervjueeritava (roll) , peaksite reporterilt eelnevalt teada saama, mis eesmärgiga ta teid küsitleb ja kus intervjuu (avaldama) . Võiksite eelnevalt paluda (tema)  ka esitatavad põhiküsimused. Siis on teil aega vastused põhjalikumalt ja argumenteeritumalt läbi (mõtlema) .

Eriti tähtis on läbimõeldus (kriitiline arvamus)  või (hinnang)  puhul. Peale põhiküsimuste võib reporter esitada teile kas lisa- või (täpsustavad küsimused) . Kui küsimus polnud (teie)  arusaadav, paluge seda korrata või esitage ise täpsustav vastuküsimus. Ebamugavad küsimused võib aga (vastama)  jätta. Paluge kindlasti teie poolt antud intervjuu enne (meedia)  avaldamist läbi kuulata või lugeda. Muidu võib juhtuda, et teie olete küll (probleem)  põhjalikult rääkinud, meedia aga lühendab (mingi põhjus)  teksti või esitab teie poolt öeldu lihtsustatud kujul. Tähtis on üle vaadata, kas intervjueerija mõistis (teie)  üheselt ja õigesti. Sellega välistate võimaluse, et teie mõtted võiksid (massimeedia)  jõuda moonutatult või ebatäpselt.