1. Sõnade põhivormid
Näidis:
aitama aidata aitan
algama – –
hülgama – –
kaduma – –
käitlema – –
muutma – –
pühkima – –
ringlema – –
sundima – –
tootma – –
töötlema – –
vedama – –
välja surema – –
vältima – –
ilmateade – –
kliima – –
kõrb – –
künklik – –
laht – –
lärm – –
maavärin – –
manner – –
meede – –
meri – –
mürk – –
nõuanne – –
pank – –
põud – –
praht – –
reovesi – –
tuisk – –
niiske – –
2. Tegusõna
Keskkond .
Tööstus keskkonda.
Tehased keskkonda.
Keskkond üha kiiremini.
Riideesemete taaskasutus .
Moeloojad riiete taaskasutamist.
Heitgaaside hulk õhus .
Autode tootjad püüavad heitgaaside hulka.
Me püüame vähem olmeprahti.
Olmepraht igas peres.
Loodusjõud inimese tegevust.
Loodusjõud põllumajandusele hävitavalt.
Keskkonnauuringud järgmisel aastal.
Teadlased keskkonnauuringu konverentsiga.
Jää poolustel järjest kiiremini.
Päike kipub jääd .
3. Käänete kasutamine (osastav)
Näidis: uuriksime (maavärina teke) maavärina teket, (üleujutuste piirkonnad) üleujutuste piirkondi.
väldiks reostus , plastikpakendid
jälgiksime reeglid , eeskirjad , juhendid
ei ladustaks autorehvid , patareid , jäätmed
käitleksid ohtlikud jäätmed , värvid
eelistaksime tervislik toit , säästupirnid , ökotooted
ei risustaks ümbruskond , metsaalune
ei kasutaks õhuvärskendaja , kemikaalid
kui sajaks lumi , rahe , vihm , lörts
4. Lõpetatud / lõpetamata tegevus
Töölised hakkavad kaldapealset haljastama. |
|
Nad haljastasid kaldapealse eelmisel aastal. |
|
Ta vedas prahi prügimäele. |
|
Ma hakkan täna prahti vedama. |
|
Meie peres viib vanapaberit ära vanaisa. |
|
Nad viisid vanapaberi prügikonteinerisse. |
|
Parandasin suitsuanduri ära. |
|
Ta parandas suitsuandurit. |
|
Pikki aastaid on tsemenditehas õhku saastanud. |
|
Avarii tehases on ka õhu saastanud. |
|
Me teame, kes järvevee reostas. |
|
Tehas võib hakata vett reostama. |
|
5. Määrsõnad
Näidis:
ohtlik mürk – mõjub ohtlikult
haruldane taim – lõhnab
pidev müra – lärmab
loodussõbralik keskkond – käitub
aktiivne suhtumine – suhtub
edukas programm – tarbib
asjalik looduskaitsepäev – räägib
pikaajaline põud – kestab
kasulik abinõu – tegutseb
mõistlik otsus – lahendab
riiklik kava – mõtleb
6. Käänete kasutamine (osastav)
Näidis:
MITU (suur oht) suurt ohtu
PALJU (suur oht) suuri ohte
MITU (tugev torm)
PALJU (tugev torm)
MITU (pikk põuaperiood)
PALJU (pikk põuaperiood)
MITU (õudne üleujutus)
PALJU (õudne üleujutus)
MITU (vihmane suvi)
PALJU (vihmane suvi)
MITU (selgeveeline allikas)
PALJU (selgeveeline allikas)
MITU (veerikas kosk)
PALJU (veerikas kosk)
MITU (kõrge juga)
PALJU (kõrge juga)
MITU (saastatud koht)
PALJU (saastatud koht)
MITU (haruldane puu)
PALJU (haruldane puu)
MITU (kuivendatud soo)
PALJU (kuivendatud soo)
MITU (unikaalne koobas)
PALJU (unikaalne koobas)
7. Kesksõnad (-v, -tav)
Näidis: reostama | uudis reostavast tehasest, uudis reostatavast veekogust | |||
risustama | teade randa seltskonnast, teade mererannast | |||
ohustama | artikkel loodust firmast, artikkel loomaliigist | |||
tarbima | diagramm energiat ühiskonnast, diagramm toodetest | |||
uurima | info paikkonnast, info maavarasid teadlase kohta | |||
säästma | teave programmist, teave elektrienergiast | |||
vaatlema | film metsloomi bioloogist, film looduskaitsealast | |||
maksma | andmed töötasust, andmed palka firmast | |||
karistama | teated tegudest, teated politseinikest |
8. Tegusõna (des-vorm)
Väike poiss ulatus prügikonteineri kaant avama ainult (hüppama) .
Puhast vett (jooma) on inimene terve.
Looduse vajadusi (tundma õppima) hoiad ja kaitsed seda rohkem.
Põua ajal metsas lõket (süütama) võib tekkida tulekahju.
(Sööma) põhiliselt eestimaist toitu, toetad sellega kohalikke põllumehi.
Metsarüüstajaid (nägema) tuleb nendest teatada metsavahile.
Looduskahjustusi (hindama) jääb isegi keskkonnainspektsioon hätta.
Looduses prahti (maha jätma) rikume seadust.
Looduses lärmi (tegema) häirime me lindude ja loomade elu.
Paljude loomaliikide (kaduma) jääb meie loodus vaesemaks.
Punast raamatut koostatakse Eestis (algama) 1979. aastast.
Vanapaberit (ümber töötlema) kasutame materjali otstarbekalt.
(Vältima) õhu saastamist heitgaasidega, vähendame kasvuhooneefekti.
Laagrist (lahkuma) tuleb veenduda, et lõkketuli on kustunud.
9. Tegusõna
Sõnad:
vabandama • tarbima • viima • tunnistama • korjama • abistama • põletama • likvideerima • vastama • saatma
Nad on metsa istutamas ja käbisid .
Kas sa oled näinud teda prügi sorteerimas ja taarat automaati ?
Me oleme kuulnud teda keskkonnakonverentsil esinemas ja küsimustele .
Noored aktivistid käisid maavärina tagajärgi likvideerimas ja ohvreid .
Ta on loobunud suitsetamast ja alkoholi .
Tuleb hoiduda lõket tegemast ja kulu .
Seaduse rikkuja lakkas end õigustamast ja ka .
Ta keeldus trahvi maksmast ja süüd
Päästeamet tuli kulutuld kustutamast ja metsapõlengut .
Keskkonnaminister saabus külalisi vastu võtmast ja neid lennujaama .
10. Tegusõna käändelised vormid (jaatus, eitus)
Näidis:
Vesi on (reostatud) reostamata.
Õhk on (saastatud) .
Haljastus on (lõpetatud) .
Puud on maha (raiutud) .
Territoorium on (piiratud) .
Roomajate elupaigad on (ohustatud) .
Lõkkepuud on (korjamata) .
Putukate elukeskkond on (kahjustamata) .
Maavarad on (kasutamata) .
Prügi on (ladustamata) .
Park on (haljastamata) .
Muru on (niitmata) .
12. Käänete kasutamine (nim, om, os)
Keskkonnakaitse
Looduskaitseorganisatsioonid võtavad kaitse alla haruldasi puid, (taime- ja loomaliigid) ning (kaunid maastikuvormid) . Me kõneleme looduse kui terviku hoiust ja keskkonnakaitsest. Kui tahame ise ellu jääda, peame hoidma iga (merelaht) , (allikas) , (kõrgustik) , (niit) , (luht) . Riik peab kasutama loodusvarasid mõistlikult, säästvalt ja targalt. Keskkonnaministeerium võtab vastu (erinevad seadused) . Need reguleerivad käitumist maastikukaitsealadel. Looduskaitseseltsid toetavad (roheliste liikumine) . Keskkonnaspetsialistid suunavad (looduskaitsealane tegevus) , juhendavad (praktiline looduskaitsetöö) , korraldavad (looduskaitsealased seminarid) . Keskkonnaalased seadused sunnivad ettevõtteid puhastama (reovesi) . Need reguleerivad ka süsihappegaasi (sisaldus) õhus. Räpina paberivabrik töötleb (vanapaber) . Keskkonnasõbralik ühiskond toodab (elektrienergia) mitte ainult põlevkivist, vaid kasutab ka (tuule- ja päikeseenergia) . Loodussõbrad ei käi looduses ainult lõbutsemas. Nad on keskkonnateadlikumad ning tarbivad (korduvkasutatavad tooted) ja väldivad ökomärgistuseta (kaup) . Ostude tegemisel peavad need inimesed silmas, kui palju (elekter) või (kütus) kulub nende toodete peale.
13. Infinitiiv ehk tegevusnimi
Et inimene saaks loodust , tuleb seda kõigepealt . ei tohiks sedagi, et loodus elab suurepäraselt ka ilma inimeseta. Peab meeles , et igaühel meist on õigus Eestimaa looduse ilust. Seadus lubab enda tarbeks marju, seeni, lilli, ravimtaimi ja muid loodusande. Eramaalt korjamiseks tuleb omaniku luba. Inimestel on õigus ka veekogude kallastel. Omanik ei tohi neid alasid puhkajatele . Ilma maavaldajalt luba küsimata pole eramaal lubatud päikeseloojangust päikesetõusuni . Kaitsealadel peab inimene kindlate reeglite järgi. Ta ei tohi igal pool, kus tahab, vaid selleks ette nähtud radadel. Looduses viibides on vaja vaikselt, lärmita. Raadio oleks kasulik koju , võiks loodushäälte kuulamist. Loodusande on soovitatav ainult nii palju, kui jõuad . Looduses liikudes on mõnus linde ja loomi . Oluline on , et pärast metsas peetud piknikku tuleb enda järelt : prügi tuleb kaasa , paberid võib ka lõkkes ära . On väga palju asju ja aineid, mida on keelatud loodusesse . Need peab alati selleks ette nähtud kohtadesse. Samuti on taunitav lemmikloomi metsa või veekogu äärde kaasa , kui neid ei hoita rihma otsas. Loomi oleks otstarbekas viia selleks ette nähtud kohtadesse. Kõigil on kohustus , et loodus on meie ühine vara. Alati tuleb vajadusest loodust ja .
14. Käänete kasutamine
Loodushoid
Elav loodus eksisteerib ainult sel juhul, kui tal on piisavalt (puhas muld) , reostamata (pinnas) ja saastamata (õhk) . Kui ühte (nemad) pole, siis elav loodus hukkub. Nii ka inimene. Inimese eluks on vaja, et tal oleks piisavalt (täisväärtuslik toit) , (puhas vesi) ja (hapnik) . Üle poole (inimesed) elab suurlinnades, kus on palju (autod) , (vabrikud) , (tehased) , mis paiskavad õhku (mürgised heitgaasid) . Samas on linnades vähe (rohelised pargid) ja (metsatukad) . Inimesed on seetõttu tihti haiged, põevad (kroonilised haigused) , kannatavad (stress) ja (unepuudus) all. Selleks et inimene ei hukkuks ja elaks kaua, tuleks mõelda, kuidas (loodus) hoida. Viimasel ajal on hakatud (see) rohkem mõtlema. Linnadesse istutatakse (puud) ja (põõsad) , kontrollitakse (autod) korrasolekut, viiakse läbi suurpuhastust (majad) ja (tänavad) ümbruses. Inimesed on hakanud rohkem viima kogumiskohtadesse (ohtlikud jäätmed) , (aegunud ravimid) , (tühjad patareid) , (vanad värvid ja lakid) ning (muud ülejäägid) . Kevadine suurpuhastus on muutunud (traditsioon) . Loodus ja inimene on haprad. Neid (mõlemad) on vaja hoida.
15. Kesksõnad
Elukeskkonna kaitsmine
Loodus on meie kalleim vara. Elukeskkonna kaitsmiseks on palju ära (tegema) . Veekogude äärde (viima) teed on tõkkepuudega (sulgema) , metsaalused ja rannad eeskujulikult (hooldama) , rannaniidud korralikult (niitma) . Kuid leidub veel palju (saastama) piirkondi, mis on (muutuma) loomadele ja lindudele elamiskõlbmatuks. On piirkondi, kus on (hävitama) palju loomaliike ja (kahjustama) suurel hulgal taimi. On (esinema) juhtumeid, kui isegi loodusparkides (voolama) jõed on (reostama) . On (tabama) loata metsa (raiuma) inimesi ja keelatud ajal (küttima) jahimehi. (Kaitsma) piirkondadele osutab riik igakülgset abi. Looduskaitsealadel (tegutsema) inimesi jälgivad inspektorid. Loodusele kahju (tekitama) inimestele on riik (kehtestama) küllaltki suured trahvid. Mõnikord on süüdlased ka üles (leidma) ja neid siis (trahvima) , aga see pole looduskaitseprobleeme lõplikult (lahendama) . Õnneks on keskkonna kaitsmisega (tegelema) asutusi, koole ja eraisikuid viimasel ajal juurde (tulema) . On meeldiv, et looduse mitmekesisust (austama) inimeste arv kasvab kiiresti.
16. Kaassõnad
Ekskursioon Lahemaa rahvusparki
Kaassõnad:
kohta • tänu • vastu • mööda • järgi/põhjal • poolest • näol • kaupa • jooksul
Lahemaa rahvuspark pakub huvilistele mitmesuguse pikkusega loodus- ja kultuuriloolisi matku. Rahvuspargiga võib tutvuda iseseisvalt. Külastuskeskuse infopunktist on huvilistel võimalus saada teavet rahvuspargi vaatamisväärsuste , osta Lahemaa kaarte. Nende on lihtne looduspargis liikuda. Loodusradasid tähistavad ka märgistused puudel ning mitmesugused viidad, neile ei saa rajal ära eksida. Mõnusam on aga matkata giidi juhendamisel. Suurt huvi tuntakse Käsmu poolsaare . See on üks ilusamaid Lahemaa rahvuspargi territooriumil asuvaid rannakülasid. Jalutades mereranda, annab giid paari tunni matkajatele teadmisi poolsaare ajaloost, kohalikust eluolust ning rahvuspargis kehtivatest käitumisreeglitest. Matkajad saavad teada, millal sai küla alguse ja kuidas see on aastasadade arenenud. Küla hiilgeajad olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Siis ehitati siin laevu, sõideti merd, ehitati merekool ja majakas. Käsmu rand on rändrahnurikkaim koht Euroopas. Giid annab matkajatele nõu kõige ilusam leitud kivike taskusse pista, kõige suurem aga visata õnnekivihunnikusse ja soovida oma salasoov. Loodetavasti see soov ka täitub. Õnnekivihunnik on tuntud ka selle , et esimese kivi pani sellesse kunagi väga ammu üks Rootsi kuningas. Pärast väsitavat matka võib sisse astuda Käsmu meremuuseumi. Muuseumi juhataja on meil tegemist väga asjatundliku inimesega. Ta võib tundide jutustada Käsmu legendaarsetest laevakaptenitest, salakaubaveost, piirivalve tööst, aga ka merest kui looduse osast. Ta ei jäta mainimata, et Käsmule kuulub ka üks maailmarekord. Siin elanud sajast perekonnast on võrsunud 62 laevakaptenit. Muuseumi juhataja jutustuse tekib igal kuulajal silme ette elav pilt Käsmust kui äärmiselt rikkast loodus- ja kultuuriloolisest paigast.
17. Käänete kasutamine (kohakäänded)
Matk rabasse
Seltskond loodushuvilisi noori on teel (looduskaitseala) . Seekord viib huvi neid (raba) ja (soo) . Nad on jõudnud just (mets) välja. Ees ootab neid tõus (mägi) ja seejärel laskumine (org) . Poole päeva jooksul olid loodushuvilised näinud mõndagi: (jõgi) kukkunud prügikonteinerit, (järv) sõitnud traktorit, (tiik) vedelevat roostetanud jalgratast. Nähtust otsustatakse teatada (kohalik omavalitsus) . Millegipärast oli (õhk) tõusnud ka helikopter, küllap kontrollitakse, kas (ümbruskond) pole süttinud mõnd metsatulekahju. Erksavärviline silt mitme teeraja (ristmik) osutas (eramaa) . (Üks teerada) kohtutigi maavaldajaga. Ta tutvustas end noortele ja seletas, kuidas leida tee (telkimisplats) , missuguse prahi võib jätta (prügikast) , missugune aga tuleb (lõke) ära põletada ja mis (seljakotid) linna tagasi viia. Ta lubas ka oma (maad) jäävast (allikas) vett võtta. Mees lubas hiljem tulla (laagriplats) , et juhatada matkajad mööda kõige ohutumat teed (raba) . Pärast kevadist üleujutust pole paljud teed (raba) nähtavad ja sellepärast kukuvad inimesed tihti (vesi) ja (porimülkad) . Maavaldaja lubas matkajatel (soo) ja (raba) jõhvikaid korjata. Juba ammu lume alt välja sulanud (mättad) on jõhvikad ikka veel maitsvad. Maavaldaja on ise suur loodushuviline, sellepärast sulandus ta õhtul lõkke ääres ülejäänud (seltskond) . Mees oli kaasa võtnud huvitavaid loodusfotosid. Nendelt nägime, kuidas talvel oli nii palju lund sadanud, et võis otse (katus) (lumehang) hüpata, kuidas rebasekutsikad põgenevad (liivakivikoobas) , kuidas konnad talvituvad tema (kartulikelder) .