Ülesanded

kaebama –  –  

murdma (jalaluu) –  –  

nuuskama (nina) –  –  

piinlema –  –  

põdema –  –  

siduma –  –  

tukkuma –  –  

eluiga –  –  

enesetunne –  –  

jalatald –  –  

puue –  –  

liiges –  –  

luumurd –  –  

muhk –  –  

palavik –  –  

plaaster –  –  

rohi –  –  

selgroog –  –  

side –  –  

süda –  –  

süstal –  –  

tagajärg –  –  

tervishoid –  –  

tõbi –  –  

vatt –  –  

vererõhk –  –  

loid –  –  

pärilik –  –  

sale –  –  

tüse –  –  

(Kraadima)  end!

(Tegema)  külma kompressi!

(Õmblema)  peahaav kinni!

(Jälgima)  enesetunnet!

(Kasutama)  nohutilku!

(Mõõtma)  vererõhku!

(Siduma)  põletushaav kinni!

(Kuristama)  kurku!

(Kandma)  prille!

(Jooma)  ravimteed!

Treeni oma selgseljaselga!
Ta treenis selgseljaselga tugevaks.
Treeni oma selgseljaselga tugevaks!
Jõusaalis treeniti selgseljaselga väga tugevaks.
Ta ei suutnud oma selgseljaselga tugevaks treenida.

Ravi igemepõletikigemepõletikuigemepõletikku välja!
Noormees ravis igemepõletikigemepõletikuigemepõletikku terve kuu.
Lõpuks ravis ta tugeva igemepõletikigemepõletikuigemepõletikku välja.
Kummeliteega ravitakse igemepõletikigemepõletikuigemepõletikku täiesti välja.
Ta ei suutnud igemepõletikigemepõletikuigemepõletikku nädalaga välja ravida.

Pange haavale plaasterplaastriplaastrit peale!
Sellele haavale ei tohi plaasterplaastriplaastrit peale panna!
Kas sa panid haavale plaasterplaastriplaastrit peale?
Marrastusele pannakse antibakteriaalne plaasterplaastriplaastrit peale.
Ma panen haavale kindlasti plaasterplaastriplaastrit peale.

Kui lapsel on nohu, (tulema)  jälgida, et ta (nuuskama)  nina. Selleks, et lapsed (olema)  reipad, (olema)  vaja meeles pidada, et nad (magama)  piisavalt. Et haige inimene (higistama) , (tulema)  juua palju kuuma teed. Küllap ta (olema)  tervem, kui ta end hommikuti (karastama) . Kui kooliõpilased (järgima)  rohkem puhtust, siis ei (nakatuma)  nad nii tihti viirushaigustesse. (Olema)  hea, kui inimesed (võtma)  haiguse ajaks haiguslehe, siis nad ei (nakatama)  kaasinimesi. Ka õpilased (olema)  rahulikumad, kui õpetajad ei (ärrituma)  nii tihti. Enne haiglasse minekut (tulema)  teha erinevad analüüsid. (Olema)  tarvis jälgida, et vigastatu ei (kaotama)  teadvust. Ma (tuulutama)  tubasid sagedamini, kui ma ei (kartma)  tõmbetuult. Kooliarst ei (kraadima)  õpilast, kui õpilane halba enesetunnet ei (kaebama) . Pange soojalt riidesse, et ennast ära ei (külmetama) . Haige (mõõtma)  oma vererõhku ise, kui tal (olema)  vererõhuaparaat. (Olema)  õigem, kui te seda suurt villi kinni ei (plaasterdama) . Ma (tukkuma)  veel tunnikese, kui ei (pidama)  kooli minema.

Me hoolitseme selle , et meie füüsis ja psüühika püsiksid heas vormis. Paljud teevad oma tervise harrastus­sporti. Kui me tahame ennast hästi tunda ja korralikult treenida, siis tuleb mõelda ka tervisliku söömise . Tervisliku toitumise nurgakiviks peetakse näljatunde vältimist. Nälja  langeb inimese organismis veresuhkru tase. Selle tulemusel hakkab inimene kiiresti väsima, tema enesetunne, keskendumis- ja otsustusvõime langevad. Spordisaalis hakkavad tühja kõhuga inimesel nälga tundma ka lihased, aja langeb sportlase treeninguvõime, aeglustub organismi taastumine ja areng.

Selleks et vältida näljatunnet, tuleb süüa regulaarselt. Kindlasti ei tohiks  jätta hommikusööki. Kerge toit – klaas mahla, puuviljad ja jogurt – sobivad  hommikust trenni. Tugevam toit, näiteks puder ja leib, aga treeningut. Päevase trenni ajal pole soovitav süüa vahetult trenni. Probleemide vältimiseks treeningu peaks magu olema piisavalt tühi. Süsivesikuterikas toit paar tundi päevast trenni hoiab veresuhkru organismis õigel tasemel. Just süsivesikute piisavale kogusele organismis jõuabki inimene korralikult treenida ja oma jõuvarusid taastada. Teada on ka see, et intensiivse treeningu kaotab organism palju vedelikku. Treeningupäeval peaks jooma kaks korda rohkem kui muidu. Norm võiks olla  kaks liitrit vedelikku päevas.

Pikkade, niiskete ja külmade sügisilmade (saabuma)  tekib oht haigestuda erinevatesse viirusnakkustesse. Kõige suurem võimalus nakatuda on suurtes kollektiivides, koolides, lasteaedades, aga ka ühistranspordis. Oma organismi pidevalt (karastama)  on haigestumise oht väiksem. Haigusnähtude (ilmnema) , enesetunde (kehvenema)  ja haigeks (jääma)  tuleb kodusele režiimile jääda, perearstiga nõu pidada ning haigusleht võtta, et kaasinimeste nakatamisest hoiduda. Mõnikord võib inimene näiliselt terveneda, aga väljaravimata haigusega tööle (minema)  ja püstijalu (põdema)  võivad tekkida tüsistused. Kodus voodis (olema) , meega teed (jooma) , regulaarselt rohtu (võtma) , küüslauku (sööma)  ja eluruume korralikult (tuulutama)  võib loota kiiremale paranemisele. Palaviku (alanema)  pole rohuvõtmist mõtet jätkata. Enesetunde (paranema)  ei ole aga soovitav tööle või kooli kiirustada.

Hästi nägemiseks tuleb paljudel inimestel kandmakanda prille või kontaktläätsi. Kui inimene ei soovi läätsi mingil põhjusel kandmakanda, saab ühe lahendusena kasutamakasutada moodsa laserkirurgia võimalusi. Laseriga tehtav silmalõikus on üks võimalus nägemist korrigeeridakorrigeerima. Sportlased on näiteks sageli sunnitud pöördumapöörduda silmaoperatsiooni asjus arsti poole, sellepärast et prillid või kontaktläätsed võivad neid sportimisel segamasegada. Ka mereakadeemias õppijad kiirustavad juba esimesel kursusel oma nägemist laseri abil parandamaparandada. Mõnikord aga ilmnevad sellised silmahaigused, kus arst ei ole suuteline abivajajaid aitamaaidata. Enne laserlõikust on tarvis patsiendile uuringuid tegematehaja kindlaks määramamäärata, missugust meetodit eelistamaeelistada, et tüsistusi vältimavältida. Operatsiooni ennast ei tarvitse kartmakarta, sest see kestab kummagi silma puhul vaid viis minutit. Nägemise paranemist ei tasu kohe lootmaloota, nägemine hakkab paranemaparaneda vähehaaval ja tasapisi. Laserlõikusele võivad tulematulla nii nooremad kui ka vanemad inimesed, aga noortel annab lühinägelikkuse korrigeerimine parema tulemuse ning hea nägemine võib püsida pikemalt.