Peatükk 2.2 (Loodusõpetus 8. kl, 2. osa)

Seente mitmekesisus

Seente mitmekesisus

Mõtle ja arutle!

  1. Mis seen on pildil?
  2. Mille järgi tunned selle seene ära?

Seened on oma ehituselt väga erinevad. Samuti on erinevad nende kasvukohad ja toitumine. Mõned seened on nii väikesed, et neid on võimalik näha ainult mikroskoobiga.

Pärmseened

Väga väikesed seened on pärmseened. Need on kõige lihtsama ehitusega seened. Neid ongi võimalik näha ainult mikroskoobiga. 

Pärmseened põhjustavad soojas ruumis mahla käärimist. Õhuga levivad pärmseente eosed mahla pinnale. Mahlas on palju suhkruid ja mineraalaineid. Need on pärmseenele toiduks ja nad saavad mahlas kiiresti paljunema hakata.

Pärmseened saavad suhkrust eluks vajalikku energiat. Suhkru lagunemisel tekivad süsihappegaas ja alkohol. Seda nimetatakse käärimiseks.

Pärmseened

Pärmseentel on veel üks eriline paljunemisviis.
​Nad punguvad. See tähendab, et pärmiraku külge kasvab uus tütar-rakk.
​​Kui toitu on palju, siis punguvad rakud sageli.

Paljunemise käigus tekib palju süsihappegaasi.
​Seetõttu kasutatakse pärmseeni toiduaine-tööstuses taigna kergitamisel. Pärmseened hakkavad taignas kiiresti paljunema.
​Tekkiv süsihappegaas paisutab tainast ja muudab selle kohevaks.
​Küpsemisel lendub süsihappegaas õhku ja saia sisse jäävad augukesed.

Punguv pärmseen
Vaata videot pärmseene pungumisest.

Mida vajavad pärmseened kasvamiseks?
Vajalikud vahendid: kuivpärmi, suhkrut, sooja vett, 3 klaasi

Töö käik

  1. Võta esimene klaas. Vala sinna pool klaasi sooja vett.
    Sega sisse 1 teelusikatäis pärmi.
    Märgi viltpliiatsiga vedeliku tase klaasis. Jäta seisma.
    Kirjuta juurde silt: KLAAS NR 1. Soe vesi + pärm.
  2. Võta teine klaas. Vala sinna pool klaasi külma vett.
    Sega sisse 1 teelusikatäis pärmi ja 1 teelusikatäis suhkrut. Märgi vedeliku tase klaasis. Jäta seisma.
    Kirjuta juurde silt: KLAAS NR 2. Külm vesi + pärm + suhkur.
  3. V õta kolmas klaas. Vala sinna pool klaasi sooja vett. Sega sisse 1 teelusikatäis suhkrut ja 1 teelusikatäis pärmi. Märgi vedeliku tase klaasis. Jäta seisma.
    Kirjuta juurde silt: KLAAS NR 3. Soe vesi + pärm + suhkur. 
  4. Jälgi, mis juhtub, ja täida vaatluse põhjal tabelid.

Esimene klaas

Aeg

Vedeliku tase

Kirjeldus

10 min

20 min

30 min

Teine klaas

Aeg

Vedeliku tase

Kirjeldus

10 min

20 min

30 min

Kolmas klaas

Aeg

Vedeliku tase

Kirjeldus

10 min

20 min

30 min

Kokkuvõte

  • Kõige kõrgemale tõusis vedeliku tase klaasis number .
  • Vedeliku tase jäi samaks klaasis number .

Järeldus

Pärmseened vajavad paljunemiseks  .

  1. Miks läksid õhupallid õhku täis? 
  2. Miks esimene õhupall ei paisunud?
  3. Miks paisus 4. õhupall kõige suuremaks?
  4. Mis gaas läks õhupallide sisse?
  5. Miks see gaas tekkis?

Soovi korral võid seda katset kodus ise korrata.

Vaata videost katset pärmseente ja õhupallidega.

Pärmseeni kasutatakse toiduaine-tööstuses.
​Pärmseente abil valmistatakse õlut ja veini.
​Samuti kasutatakse neid pagari- ja leivatööstuses taigna kergitamisel.

Miks on saia sees augud?

Hallitusseened ehk hallikud

Vahel lähevad toiduained hallitama. Sageli juhtub seda kilekotti pakitud leiva ja saiaga. Miks nii juhtub?

Hallitus on samuti seen.
​Õhus on alati hallitus-seente eoseid.
​Kui toiduained on niiskes ja soojas keskkonnas, siis hakkabki eosest arenema hallitusseen.

Kõigepealt areneb seeneniidistik. Seda me alati ei näegi.
​Silmaga nähtav hallitus on juba hallitusseene viljakeha.
​Vahel on näha hallitusel musti täppe. Need täpid on seene eosed.
​Kui me nüüd hallitust liigutame, satuvad eosed uuesti õhku.
​Nii saab hallitusseen levida ühelt toiduainelt teisele.

Hallitusseened võivad rikkuda ka raamatuid, riideid ja nahkesemeid. Hallitusseened võivad kasvama hakata ka niisketes ruumides.

Looduses on hallitusseeni palju. Neid leidub taimejäänustel ja mullas.

Hallitusseene eosed

Hallitusseente kasvatamine
Vajalikud vahendid: paar viilu leiba või saia, kilekott

Töö käik

  1. Niisuta ühte leivaviilu veega. Pane leib kilekotti ja sulge kott tihedalt. Aseta leib kotiga sooja kohta.
  2. Aseta teine leivaviil alustassile ja pane samuti sooja kohta.
  3. Jälgi ja kirjuta, mis juhtub kummagi leivaviiluga, kui möödunud on
    • 1 päev: 
    • 2 päeva: 
    • 3 päeva: 
    • 4 päeva: 
  4. Mitmendal päeval tekkis hallitus? 
  5. Mis juhtus alustassil oleva leivaga? 

Kübarseened

Kübar-seened on kõige tuntumad seened.
​Need kasvavad metsades, aga sageli leidub neid ka parkides ja aedades.

Kübarseente viljakeha koosneb kübarast ja seenejalast.
​Kübara alumisel poolel asuvad eoslehekesed (pilvikutel) või torukesed (puravikel). Neis arenevad eosed.

Osal liikidel on seenejala ümber rõngas ehk loor ja jala alaosas tupp. Nii rõngas kui ka tupp on seeneliigi määramisel olulised.

Viljakehad arenevad tavaliselt augustis või septembris.
​Viljakehade arenguks on vaja palju vett. Seetõttu tasub metsa seenele minna pärast vihmasadusid.
​Enamiku seente viljakehade kasvuaeg on lühike, vaid kaks kuni seitse päeva. Kukeseened aga võivad kasvada mitu nädalat.

Kõige rohkem söögiseeni leidub metsas alates juuli lõpust kuni öökülmade saabumiseni. Külm peatab seeneniidistiku arengu ja uusi viljakehasid siis enam ei teki.

Eestis kasvab umbes 400 söödavat seeneliiki.
​Enamik söögiseeni on kübarseened. Osa neist, näiteks puravikud ja kukeseened, on söödavad värskelt.
​Teine osa seeni, näiteks riisikad, vajavad enne söömist kupatamist.

Ka mürgiseid seeni on meie metsades palju.
​Valge ja roheline kärbseseen on surmavalt mürgised.
​Mürgistel kärbseseentel on nii rõngasloor kui ka tupp jala alusel. Nende seente mürk ei kao isegi keetmisel.

Eestis on olnud juhuseid, kui inimesed on korjanud šampinjonide asemel valgeid kärbseseeni. Seetõttu tuleb õppida neid seeni eristama.
​Vaata jooniselt, kuidas neid seeni eristada.

  1. Arušampinjoni eoslehekesed on värvi.
    Valge kärbseseene eoslehekesed on .
  2. Arušampinjonil .
    Valgel kärbseseenel.
  3. Arušampinjonil on  jalg.
    Valge kärbseseene jalg on
    .

Kas tunned neid seeni?

Söödavad värskelt

Harilik kivipuravik
Haavapuravik
Kukeseen
Kuuseriisikas
Kollane pilvik
Kuhikmürkel

Toorelt mürgine, kupatatult söödav

Männiriisikas
Kaseriisikas
Kollariisikas

Mürgised seened

Valge kärbseseen
Roheline kärbseseen
Punane kärbseseen
Punakas narmasnutt
        • kollane pilvik
        • valge kärbse­seen
        • haava­puravik
        • männi­­riisikas
        • kase­riisikas
        • punane kärbse­seen
        • kuke­seen
        • kolla­­riisikas
        • kuuse­riisikas
        • punakas narmas­nutt
        NB! Metsast võib korjata ainult seeni, mida kindlasti tuntakse.
        1. Seened saavad toitaineid teistelt organismidelt.  
        2. Enamik hallitusseeni eritavad mürgiseid aineid.
          Hallitanud toitu ei tohi süüa. 
        3. Pärmseened on kõige lihtsama ehitusega seened. 
        4. Kübarseened koosnevad juurtest, varrest ja kübarast. 
        5. Seened paljunevad seemnetega. 

        Tööleht

        Lisatud failid
        Palun oota