Ülevaade Eesti riiklikust korraldusest
Eesti riikliku korralduse alus on põhiseaduse esimene paragrahv: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.
Hääleõiguslikud Eesti kodanikud valivad oma esindajad Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogudesse neljaks aastaks. Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel võivad lisaks kodanikele osaleda ka vastaval maa-alal püsivalt elavad isikud. Riigikogusse võib kandideerida vähemalt 21-aastane ja kohaliku omavalitsuse volikogusse vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.
Kohalik omavalitsus
- Valla- ja linnavalitsus – kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan
- Valla- ja linnavolikogu
- otsustab kohaliku elu küsimusi,
- kinnitab valla või linna eelarve
- määrab ametisse valla- või linnavalitsuse
Seadusandlik võim
- Riigikogu – 101-liikmeline rahvaesindus
- võtab vastu seadusi
- kinnitab riigieelarve
- ratifitseerib välislepingud
- kinnitab riigipea esitatud kõrgemate ametiisikute kandidatuurid
- kontrollib täidesaatvat võimu
- korraldab rahvahääletusi
Täidesaatev võim
- Vabariigi Valitsus – viib ellu sise- ja välispoliitikat
- Valitsuse poliitikat aitavad ellu viia ametiasutused, Kaitsevägi ja korrakaitsejõud
Kohtuvõim
- Maa- ja halduskohus
- Ringkonnakohus
- Riigikogus e põhiseaduslik järelevalve
Vabariigi President
- President on Eesti riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitakse 5 aastaks. Presidendi valib Riigikogu 2/3 häälteenamusega. Kui Riigikogu sellega kahe päeva jooksul toime ei tule, siis valib presidendi valimiskogu, mis koosneb Riigikogust ja kohalike omavalitsuste esindajatest.
Sõltumatud institutsioonid
- Õiguskantsler – õigusjärelevalve
- Riigikontroll – riigivarade järelevalve
- Eesti Pank – raharingluse korraldamine
Arutlemiseks
- Iseloomusta ülevaate ja põhiseaduse põhjal Eesti riikliku korralduse toimimist ning võimuinstitutsioonide omavahelisi suhteid.
- Kas Eesti valitsemissüsteem vajaks muutusi? Milliseid?
Institutsioonide usaldusväärsus
Turu-uuringute AS-i institutsioonide usaldusväärsuse uuringust (sügis 2019) selgus, et kõige rohkem usaldavad Eesti elanikud poliitilistest institutsioonidest kohalikke omavalitsusi (71%), kuid kasvanud on usaldus ka riigikogule ja peaministrile. Näiteks kui kevadel 2018 usaldas parlamenti 49% ja mitteusaldajaid oli 41%, siis 2019. a sügisel oli usaldajaid 58% ja mitteusaldajaid 32%. Peaministrit usaldas 58%, mis oli tõusnud 2019. a kevade 53%-ga võrreldes. Valitsuse usaldusväärsust hinnatakse peaministri omast veidi madalamalt, seda usaldab 53% ja ei usalda 35%. Presidenti usaldas 66% Eesti inimestest. Presidendi institutsiooni usaldusväärsus ei ole viimase kahe ja poole aasta jooksul väga palju muutunud.
Kõikidest institutsioonidest pälvivad suurima usalduse päästeteenistused (96%), millele järgneb politsei (89%), kaitsevägi (80%) ja kaitseliit (76%).
Refereeritud: Kõige usaldatum poliitiline institutsioon on kohalikud omavalitsused. Uudised.err.ee, 19.02.2020.Arutlemiseks
- Mis sa arvad, millest võib sõltuda rahva usaldus poliitiliste institutsioonide (valitsus, president, parlament jne) vastu?
- Millega võib põhjendada eestlaste kõrget usaldust päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti vastu?
Edasiseks uurimiseks ja lugemiseks
- Eesti NATO Ühing: www.eata.ee
- Eesti Vabariigi põhiseadus
- Advig Kiris jt. Õigusõpetus. Külim: Tallinn, 2007.
- Kodaniku käsiraamat. Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus: Tallinn, 2008.
- Toomas Kiho jt. Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn, 2007.
- Andrus Kivirähk. Vargamäe vanad ja noored. Eesti Päevaleht: Tallinn, 2003.
- Mihkel Mutt. Rahvusvaheline mees. Elf: Tallinn, 1994.
- Kohalik omavalitsus Eestis. Siseministeerium: Tallinn, 2008.
- Raivo Aunap. Eesti atlas. Avita: Tallinn, 2007.
- Eesti Vabariigi õigusaktid, Riigi Teataja: www.riigiteataja.ee
- Riigikogu: www.riigikogu.ee
- Valitsus: www.valitsus.ee
- President: www.president.ee
- Eesti Statistikaamet: www.stat.ee
