Köster teeb suured silmad kui ta kirikust välja tulles nii palju endisi koolipoisse näeb kirikuõues seisvat. Muu seas on Toots ka ühe endise kooliõe „kinni püüdnud” ja ajab viimasega Kiire põrnitsemisest hoolimata elavalt juttu. Raja peretütar ei tee nagu kiuste rätsepmeistrist midagi välja ennemini saab Kuslap aeg-ajalt lahke pilgu osaliseks kui kolm korda õnnetu punapea.
Köster teretab kõiki lahkesti raputab kaua Tootsi kui haruldase võõra kätt ja kutsub noori inimesi silmapilguks „enda poole”. Kutse võetakse vastu kogu seltskond liigub kuulsa Paunvere koolimaja poole kusjuures köster Tootsi käe alt kinni hoiab ja mõisavalitseja käe- käigust üht kui teist teada soovib. Nende kõrval sammub Raja peretütar Tootsi ladusatele seletustele naeratades. Näib nagu oleksid vihasemadki vaenlased üksteisega kokku leppinud ja otsekui suudleksid hiired kassiga. Kuid mida liigutavam on pilt kolmest eelminejast seda veidram on see kolmest järelkäijast. Imelik astub Tootsi selja taga ja vaatab naerataval muigel koolivenna naljakat kuube aeg-ajalt Tiuksu poole julgustavat pilku heites. Viimasele on julgustamist hädasti tarvis sest see võõrsileminek ei näi kõhnale mehikesele sugugi meeldivat ta sammub aralt ja kõheldes otsekui aru pidades kas minna või mitte. Väga tänulik oleks ta Imelikule kui see talle luba annaks kirikuõue tagasi minna ja kojusõiduni vankril istuda. Kõige järel „hiilib” Kiir jalgteelt kõrvale kaldudes ja puude ning põõsaste vahelt nähtavasti kõige kõveramat teed koolimaja poole otsides. Ta läheb teistega ühes ja ei lähe ei lähe aga läheb siiski.
(Oskar Luts)
