Loomad
Paljud linnud ja imetajad koguvad oma keha sisse talveks rasva. Nahaalune rasv hoiab keha soojana. Talvel, kui on vähe toitu, kasutatakse seda rasva energia saamiseks. Üks võimalus rasva kogumiseks on marjade söömine.
Teder, metsis ja laanepüü ei lenda talveks soojemale maale, neile jätkub ka talvel toitu.
Laanepüüd ja tedred söövad talvel lehtpuude pungi ja urbi.
Ka metsis sööb urbi, kuigi ta peamiseks talviseks toiduks on männiokkad.
Arvame, et metsis, laanepüü ja teder on KODUN sugulased, sest
Meie arvamus oli , sest
Miks teder, metsis ja laanepüü ei lenda talveks soojemale maale?
Mida koguvad loomad suvel ja sügisel oma kehasse, et oleks kergem talv üle elada?
Ränne või talveuni
Need linnud ja imetajad, kes talvel meie loodusest piisavalt toitu ei leia, koguvad suve jooksul naha alla rasva. Rasvavaruga jaksavad loomad pikale rännakule minna. Lõuna poole rändavad peamiselt need loomad, kes toituvad putukatest. Nad lahkuvad, sest talvel on raske putukaid leida. Ka paljud suured linnud lahkuvad, sest ei suuda talvel leida piisavalt toitu.
Need linnud, kes ära lendavad, on rändlinnud.
Need, kes talve oma suvise pesapaiga lähedal veedavad, on paigalinnud
Need nahkhiired, kes talveks ära ei lenda, talvituvad meil keldrites, puuõõntes ja koobastes.
Talvituvaid nahkhiiri ei tohi häirida. Kui nad keset talve üles ärkavad, siis ei suuda nad enam talveunne jääda ja surevad.
Kõik meie nahkhiired on looduskaitse all.
Kõigil talveund magavatel loomadel on talveks keha sisse väga palju rasva varutud. Seda pikkamööda kasutades elavad nad kevadeni.
Talveune ajal hingavad loomad aeglaselt ja nende kehatemperatuur on madal. See aitab energiat kokku hoida, et kogutud rasvavarust piisaks keni, kuni loodusest leiab jälle küllalt toitu.
