Loomade vajadused. Toit ja õhk

Loomade vajadused

Loomad vajavad toitu, hapnikku, vett, varjupaika ja liikumiseks ruumi.

Loomad ei saa endale taimede moodi ise toitu teha. Nemad söövad kas taimi, teisi loomi või nii taimi kui loomi.

Toiduahel

Härjasilm valmistab päikeseenergia jõul toitained, millest saavad energiat ka taimtoidulised ja loomtoidulised loomad.

Pea meeles! Toiduahel algab alati taimest, sest loomad ei suuda ise endale toitaineid luua. Ära inimest toiduahelasse paiguta. Inimene ei kuulu looduslikku toiduahelasse.

Õhus on mitmeid aineid. Üheks neist on hapnik. Nii taimed kui loomad hingavad taimede poolt toodetud hapnikku. Ilma taimedeta ei saa loomad elada. Siis poleks neil ei toitu ega hapnikku.

Madu sööb väga harva, sest tal pole tarvis kulutada energiat enda soojendamiseks. Tema keha on soe siis, kui ilm on soe. Seepärast soojendab ta end võimalusel päikese käes.

Rästik unistab toidust. Ta sõi viimati nädal tagasi.
Lohista ruutudesse tähed nii, et saad loomade nimed, keda rästik sööb. Iga nimi algab hallilt ruudult. Vali loomad ülal olevalt pildilt. 
Pildil on loomi liiaga.
  • I
  • S
  • A
  • L
  • R
  • H
  • O
  • U
  • K
  • N

Kes pildil olevatest loomadest võivad hoopis ise rästiku ära süüa? Kirjuta need lünkadesse:

1. 

2. 

3. 

Tihased

Tihased ja teised väikesed linnud peavad palju sööma, sest lendamiseks ja oma keha soojana hoidmiseks kulub palju energiat.

Rasvatihane

Rasvatihasel on tavaliselt umbes kümme poega.

Rasvatihane toidab poegi kaks nädalat ehk päeva.

Päevas toob rasvatihane poegadele toiduks umbes 500 putukat.

Rasvatihane ei lenda talveks soojemale maale. Ta sööb talvel hea meelega seemneid ja rasva, näiteks pekki.

Pea meeles! Kui oled alustanud lindude toitmist, siis tuleb seda teha kevadeni. Linnud harjuvad maja juures söömas käima ja võivad hukkuda, kui nad seal enam toitu ei leia.