Vesi looduses
Looduses on väga palju vett.
Seda on igal pool - meredes, jääliustikes, jõgedes, järvedes, soodes, pilvedes, õhus, kõiges elusas ja maa sees.
Maa sees olevat vett nimetatakse põhjaveeks.
Muu vesi on pinnavesi.
Vaata gloobust või maailma kaarti. Suure osa Maa pinnast katavad ookeanid ja mered.
Enamik Maal olevast veest on soolane.
Kui kujutame kogu Maa veevaru õunana, siis on magevett sellest vaid väga õhuke viil.
Kui jagame selle õhukese viilu kolmeks, siis näitab üks osa viilust magevett, mida me saame kasutada. Ülejäänud vesi paikneb jääliustikes. Sealt ei saa seda kätte.
Puhast vett peab hoidma.
Joogivesi
Eestis juuakse tavaliselt järve või jõe vett, mis ära puhastatakse,
ja maa seest puurkaevu abil torudesse pumbatud põhjavett.
Katseta, kas liiv puhastab vett. Vaja on:
- suurem klaas
- lehter
- kohvifilter
- pestud liiv
- vesi, milles on kohvipaks
Pane lehter klaasi. Lehtrisse pane kohvifilter ja puhas liiv.
Oletan, et liivast läbi imbunud vesi on
Vala kohvipuruga vesi läbi liiva klaasi. Kirjelda, mis juhtus.
Kas sinu oletus oli õige või väär?
Vee ringlus
Põhjavesi tekib, kui sademed läbivad maasse imbudes liiva ja mulla.
Sademetes olev tahm, tolm ja muu mustus jäävad mulla või liiva ülemistesse kihtidesse. Põhjavesi on puhas.
Mõnes kohas tuleb põhjavesi maapinnale.
Sellist kohta nimetatakse allikaks.
Kui allikast tuleb palju vett või on allikaid mitu, siis voolab vesi ojana maapinna madalamaid kohti mööda eemale. Kui ojja suubuvad teised ojad, muutub oja laiemaks ja voolab jõena edasi. Jõgi suubub kas teise jõkke, järve või merre. Merest aurab õhku palju vett.
