Kallas
Veekogude kaldad on elupaigaks neile loomadele, kes otsivad osa oma toidust veest. Samuti nendele, kelle järglased arenevad vees.
Kallastel kasvavad tavaliselt kõrged taimed, nagu pilliroog, hundinui või kollane võhumõõk. Sanglepad, remmelgad ja põõsana kasvavad pajud pakuvad pesapaiku.
Saarmas elab vee ääres. Ta sööb väikesi kalu, vahel ka konni ja hiiri. Tema elupaik jõe kaldal on mitme kilomeetri suurune.
Kui ala oleks väiksem, sööks ta selles kohas liiga palju. Kalu seal enam poleks, sest nad ei saaks paljuneda.
Ka inimestel pole mõistlik liiga palju kalu püüda. Tark kalamees laseb kõige suuremad kalad vette tagasi. Suur kala annab palju järglasi. Siis saab ka järgmistel aastatel kala.
Inimene pole ainuke, kes oskab tiiki teha. Ka kobras oskab oja üles paisutada.
Kobras varub talvetoiduks puude oksi. Kobrastel on teravad hambad. Nad närivad puutüve läbi, et oksi kätte saada.
Et oksad ei kuivaks, säilitab ta neid vees. Ta ehitab ojale tammi. Selle taha kogunevasse vette paigutab ta talvevaru.
Kopra pesa on kalda sees või oksakuhilas. Turvalisuse jaoks on sissepääs pessa vee all. Ta paisutab ka seepärast tammiga vett, et sissepääs ei jääks kuivale.
Kobraste üleujutatud aladel puud surevad. Samas loob ta uusi elupaiku veekogudes elavatele loomadele.
- Mis loom teeb tiike?
- Kuidas kobras puid langetab?
- Miks kobras puid langetab?
- Mis kahjustub üleujutuste tõttu?
- Kes peale kobraste saavad üleujutustest kasu?
- hundinui
- porgand
- harilik kellukas
- paju
- kollane võhumõõk
- härjasilm
- pilliroog
- sinilill
- vesiroos
