Peatükk 3.3 (NK I järk)

Teab erakorraliste haigus­seisundite esmaabivõtteid

Teab erakorraliste haigusseisundite tunnuseid ja esmaabivõtteid.

Erakorralised haigusseisundid

Erakorralised haigusseisundid on ohtlikud inimese elule. Sinu kiire tegutsemine võib päästa kellegi elu. Kõikides olukordades on kindlasti vaja helistada 112!

Erakorralised haigusseisundid on järgmised:

  • bronhiaalastma; 
  • allergia;
  • anafülaktiline šokk; 
  • äge kõhuvalu; 
  • krambid (epileptiline staatus); 
  • insult; 
  • valu rinnus (infarkt, neuralgia jt); 
  • hüpo-ja hüperglükeemiline kooma.

Bronhiaalastma 

Bronhiaalastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille erakorralisus avaldub äkki alanud hingamisraskuses. See, mis astmahoo vallandab, on igalühel erinev, tihtipeale on algatajaks näiteks allergiline faktor.

Bronhiaalastmat võib mõnel inimesel algatada mesilase hammustus. Foto: Kaur Nellis

Esmaabi

  • Rahusta!
  • Kannatanu võtab üldjuhul endale sobiva asendi ise.
  • Kui on, siis too kannatanu enda astmaravimid.
  • Ava aken, jahe värske õhk rahustab (kui pole tegemist õietolmuallergiaga).
  • Ravimite puudumisel võid lasta hingata veeauru (kõigil ei aita).
  • Esmase astmahoo korral või kui astmahood ei leevendu helista 112.

Tunnused on järgmised:

  • algab järsku;
  • hingamine raskendatud;
  • raskendatud väljahingamine;
  • köhaärritus (varajane sümptom);
  • lämbumistunne;
  • häälekähedus;
  • raskendatud rääkimine;
  • rahutus seoses lämbumisega;
  • vahel paanikahoog;
  • sundasend (ettepoole kummardunud).

Pea meeles!

Astmat põdev inimene abistab end tavaliselt astmahoogude ajal ise,  kasutades inhalaatorit esimeste tunnuste ilmnemisel.

  • Stabiilne küliliasend.
  • Šokiasend.
  • Kannatanu valib ise asendi.

Anafülaksia

Allergia on organismi immuunsüsteemi liiga tugev vastureaktsioon mingi tegelikult ohutu aine või teguri suhtes. 

Anafülaksia on kiiresti arenev allergiline reaktsioon, kus kannatanu seisund muutub järsult eluohtlikuks.

Kõige sagedastemaks anafülaksiat põhjustavateks aineteks on 

  • toiduained (pähklid, koorikloomad, tsitrusviljad); 
  • ravimid (penitsilliin, aspiriin jt valuvaigistid, osad südameravimid); 
  • herilase- või mesilase nõelamine.
Anafülaksiat võivad tekitada erinevad ravimid. 

Esmaabi on järgmine:

  • põhjusliku allergeeniga kokkupuute lõpetamine;
  • tagada vabad hingamisteed;
  • võimalusel lamav või hingamist toetav asend;
  • rahustamine;
  • kõri (näo)turse korral jahutavad mähised kurgupiirkonda;
  • helistada kohe 112 või transportida haiglasse!

Tunnused on järgmised:

  • kuumatunne;
  • nahapunetus, turse; 
  • tugevnev punetus;
  • sügelus;
  • üle keha paistetus (hästi jälgitav näol, huultel, silmade ümbruses, kõris).

Üldised sümptomid on järgmised:

  • lämbumistunne turse tõttu ülemistes hingamisteedes;
  • hingamisteede turse – lämbumiseoht;
  • teadvusekadu, teadvusehäired;
  • iiveldus, oksendamine (lämbumisoht!);
  • krambid kõhus, kõhulahtisus;
  • šokitunnused.
  • nahapunetus
  • teadvusehäire
  • lämbumisoht
  • kõhulahtisus

Äge kõhuvalu

Äge kõhuvalu tekib haiguse tagajärjel, võib olla ka krooniline. Kõhuvalu tekitavad pimesoolepõletik, sapi- ja neerukoolikud (valusööstud), soolesulgus, äge kõhunäärmepõletik ja ägedad günekoloogilised haigused, põletikud, haavandid, sapi- ja neerukivid.

Esmaabi on järgmine:

  • rahusta kannatanut; 
  • kannatanu võtab endale mugava asendi, vajadusel tuleb teda selles toetada (tihti on selleks jalad kõverdatuna poolistuv asend); 
  • ära anna kannatanule mitte midagi süüa ega juua; 
  • tugeva janu korral niisuta kannatanu huuled märja vati või salvrätiga;
  • helista 112.

Tunnused on järgmised:

  • iiveldus ja oksendamine;
  • pinges/kõva kõht;
  • kõhuvalu;
  • külmatunne;
  • kõhulahtisus;
  • temperatuuri tõus;
  • seedetrakti verejooks (veriroe).

Krambihoog

Krambihooge põhjustavad epilepsia, ajukasvaja, lastel kõrge palavik, peatrauma, insult, mürgistus, hapnikuvaegus, harva ka madal või kõrge veresuhkur jm.

Esmaabi on järgmine:

  • jälgi, et haige ei lööks ennast millegi vastu ära;
  • krambihoo lõppedes taga vabad hingamisteed;
  • stabiilne küliliasend;
  • kata soojalt;
  • esmakordse või pikalt püsiva krambihoo korral helista 112.

Tunnused on järgmised:

  • jäik kangestus ja teadvuse kadu; 
  • tõmblused jäsemetes ja/või näos; 
  • hingamine võib olla korrapäratu; 
  • teadvuse taastudes on patsient segaduses, ei orienteeru ajas ja ruumis, võib tunda peavalu ning soovi magada. 
Peale krambihoogu keera kannatanu stabiilsesse küliliasendisse.

Kui inimesel on krambihoog, siis

– tuleb teda kinni hoida, et ta pead kuskile ära ei lööks.

– tuleb panna midagi kõva (näiteks puupulk) hammaste vahele, et ta keelde ei hammustaks.

Tugev valu rinnus

Tugevat valu rinnus võivad põhjustada erinevad haigusseisundid. Esmaabis on oluline hinnata, kas tegemist võib olla eluohtliku seisundiga ning reageerida õigeaegselt.

Valu tekib eelkõige füüsilise või psüühilise koormuse tõttu, mis rahuolekus taandub. Valuhoo teket soodustavad külm ilm, vastutuul, rohke söömine, psüühiline pinge, töötamine ülestõstetud kätega. Hirm suurendab valu.

Tugevat valu rinnas võib tekitada füüsiline ülekoormus. 

Esmaabi on järgmine: 

  • lõpetada kehaline pingutus;
  • pane kannatanu pikali (hingamisraskuse korral poolistuvasse, toetatud asendisse);
  • ​kui valu ei taandu puhates (või nitroglütseriini mõjul), siis helista 112!

Tunnused on järgmised

  • rinnaku ja südame piirkonna valu või rõhuv pigistus;
  • ängistustunne (tekib järsku) – valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde;
  • valu võib kiirata vasakusse õlga ja kätte, vasaku abaluu alla, harvem kaela, alalõuga, paremale rindkeresse või kätte, ka ülakõhtu;
  • kannatanu võib kaevata ka iiveldust, nõrkust ja pearinglust.

 – Tugev valu rinnus tähendab alati, et inimesel on infarkt.

 – Tugevat valu rinnus võib põhjustada suur füüsiline koormus.

 – Kui valu rahulolekus taandub, siis tuleb kahtlustada infarkti.

Insult

Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ega toitaineid. 

Üldjuhul ei teki insult ühe päevaga, vaid sellel on hoiatavad eelnähud: pearinglus, tasakaalu- ja nägemishäired, käe-/jäsemenõrkus, iiveldus.

Esmaabi on järgmine:

  • helista kohe 112;
  • kata soojalt;
  • rahusta;
  • kannatanule sobiv, vajadusel toetatud asend.

Tunnused on järgmised:

  • nägemishäire;
  • mingi kehaosa või ühe kehapoole halvatus;
  • näolihaste toonuse langus: näoilme muutub, suunurk vajub alla, huuletoonusest mõjutatuna ninaalune vajub alla;
  • jäsemete nõrkus;
  • kõnehäired;
  • äkki tekkiv tugev peavalu;
  • tasakaalu- ja mäluhäired;
  • krambid, iiveldus;
  • seedetegevuse häired;
  • ebaadekvaatsus;
  • ebaloomulik käitumine, segasus.
Insuldi üks tunnuseid on nägemishäire. 

Infarkt

Südamelihase infarkt on äkki tekkiv haigus, mille põhjustab tavaliselt ühe veresoone või selle haru sulgus.

Esmaabi on järgmine:

  • lõpetada koheselt kehaline pingutus;
  • ära luba kanntanul oma jalul liikuda;
  • pane kannatanu pikali, hingamisraskuse korral poolistuvasse, toetatud asendisse;
  • helista kohe 112.

Tunnused on järgmised:

  • intensiivne kauapüsiv valu rinnus, mis ei vaibu rahulikus olekus;
  • kannatanul tekib surmahirm;
  • nõrkustunne; 
  • teadvusehäire, teadvusekaotus;
  • iiveldus, oksendamine;
  • šokitunnused (higistamine, kahvatus, huulte ja ninaotsa, kõrvalestade sinakus);
  • hingamisraskus;
  • võib esineda segasust.

Diabeet

Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. 

Hüpoglükeemia on eriline seisund, mille põhjustab liiga madal veresuhkrutase. Väga kiiresti võib areneda hüpoglükeemiline kooma ehk teadvusetus, mis eluohtlikkuse tõttu võib nõuda meditsiinilist abi. 

Esmaabi on järgmine:

  • tuleb kohe süüa–juua kergesti imenduvaid süsivesikuid (kui puudub allergia, siis sobib hästi mesi, šokolaad; keele alla suhkur); 
  • keera abivajaja küljele;
  • helista 112, kui seisund ei parane!

Hüpoglükeemia tunnused on järgmised:

  • ootamatult ilmunud nõrkus; 
  • higistamine; 
  • käte- või seesmine värin; 
  • pearinglus; 
  • kahvatus; 
  • rahutus, hirm; 
  • südamekloppimine;
  • näljatunne; 
  • nägemisehäire;
  • segasus.
  • Küliliasend.
  • Annan midagi magusat.
  • Kõne häirekeskusesse.

Kasutatud allikad: NaiskodukaitseTervishoiu akadeemia

Palun oota