Katsenõue on täidetud, kui noor on paigaldanud rõhksidet, oskab šokis kannatanut aidata, suudab 3–5 minutit järjest elustamisnukul elustada.
Rõhkside
Väiksemate vigastuste puhul aitab plaaster. Kuid võib juhtuda, et vigastus on suurem ja verd voolab ohtralt. Suure verejooksu peatamiseks plaastrist ei piisa. Iga noorkotkas peab oskama rõhksidet. Rõhksidet kasutatakse suure verejooksu peatamiseks.
Verejooksu peatamiseks rõhksidemega tegutse järgmiselt:
- suru koheselt tugevalt veritsev haav käega kinni, kasutades võimalusel mingit riidetükki või veelgi parem – lase võimaluse korral seda teha kannatanul;
- pane kannatanu lamama;
- tee käepärastest vahenditest haavale rõhkside;
- aseta kannatanu šokiasendisse, kui tema vigastus seda võimaldab;
- luumurru korral ära tõsta jäset, siis tuleb kannatanut võimalikult vähe liigutada.
Pea meeles!
Suure verejooksu korral on kõige tähtsam peatada verejooks!
Ära kuluta aega sidemerullide otsimisele!
Kasuta käepäraseid vahendeid!
Käepärased vahendid on riidetükk, sall, pluus vms.
- otsida sidemerulle
- sulgeda verejooks käepäraste vahenditega
Pane tegevused õigesse järjekorda
- Panen kannatanu lamama.
- Surun tugevalt veritseva haava kinni või palun seda kannatanul teha.
- Panen kannatanu šokiasendisse – vigastatud jäset EI PUUTU!
- Teen kindlaks, kas kannatanul on verejooks.
- Asetan sidemerulli või muu rulli keeratud riideeseme haavale.
- Seon haava tugevalt kinni.
Šokk
Šokk on eluohtlik vereringehäire. Šokki võivad tekitada välimine ja sisemine verejooks, põletus, allergiad, südameinfarkt, insult.
Šoki tunnused on järgmised:
- kahvatu nahk ja külm higi;
- huuled sinakad;
- pulss kiire ja nõrk või aeglane;
- hingamine kiire;
- kannatanu on rahutu;
- võivad tekkida teadvusehäireid.
Esmaabi šoki korral:
- pane kannatanu lamama;
- tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale;
- kata kannatanu soojalt;
- rahusta, vestle temaga;
- ära anna juua – kannatanu võib oksendama hakata.
- Panen kannatanu lamama.
- Panen kannatanu külili.
- Tõstan kannatanu jalad kõrgemale.
- Katan kannatanu soojalt.
- Avan kõik aknad, et kannatanul jaguks õhku.
- Annan juua.
- Ei anna juua.
- Teen kunstlikku hingamist.
- Helistan sõbrale.
- Helistan 112.
Pea meeles!
Kui šokitunnustega kannatanul on hingamisraskused, siis ära suru teda selili asendisse, vaid anna talle sobiv asend –tavaliselt on selleks ettepoole kummarduv istuv asend.
Elustamine
Kõigil võib ette tulla olukord, kus meist sõltub teise inimese elu. See olukord võib tulla koolis, tänaval, kaupluses ja kodus. Kui sul tekib kahtlus, et inimesega on midagi valesti, siis sinu esmane ülesanne on kontrollida tema teadvust. VEREJOOKS SULGEDA!
Teadvuse kontroll
- RÄÄGI kannatanuga!
- RAPUTA kannatanut!
- NÄPISTA kannatanut!
Kui kannatanu ei reageeri häälele, raputamisele, näpistamisele, siis kontrolli hingamist!
Hingamise uurimine
- pööra kannatanu selili;
- painuta kannatanu pea kuklasse: aseta oma käsi kannatanu otsmikule ja teise käega tõsta kannatanu alalõuga ette ja üles;
- vaata, kas kannatanu rindkere liigub;
- katsu käega, asetades käe rinnakorvi alla ülakõhule või rinnakorvi peale;
- kuula, kas ta hingab;
- katsu käega, kas suust-ninast tuleb hingeõhku.
Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis tuleb alustada elustamist! Enne elustamist kontrolli, kas kannatanul on kuskil verejooks. Verejooks tuleb kohe sulgeda.
- Vabastan hingamisteed.
- Teen kunstlikku hingamist koos südamemassaažiga.
- Kontrollin hingamist.
- Peatan verejooksu.
- Kontrollin teadvust.
ELUSTAMISE ABC
Pea meeles!
Kui kannatanu on sulle võõras inimene, siis tee ainult südamemassaaži!
Pea meeles!
Täiskasvanu elustamist alustatakse südamemassaažist! Lapse elustamist alustatakse kunstlikust hingamisest!
Kasutatud allikas: Naiskodukaitse
