Peatükk 3.5 (Maakaitse käsiraamat)

Kogunemis­punktid

Patrulliv üksus kasutab kogunemispunkte (KP) peamiselt kahel juhul: võitlejate kogumiseks pärast ootamatut kontakti, mis on üksuse lahutanud, või ülesande täitmiseks vajalikuks lahkuminekuks ja taaskogunemiseks. Planeerimisfaasis plaanib pealik nii palju kogunemispunkte kui võimalik ja vajalik.

Teekonnale määratakse kolme liiki KPsid: planeeritud, käigult ja VKP.

Nõuded kõigile KP-dele

  1. Paiknevad eemal teadaolevatest vastase positsioonidest.
  2. Oma võitlejatel on kerge leida ja ära tunda.
  3. Varjatud vaatluse ja otsetule eest.
  4. Piisavalt eemal asustusest, teedest ja ohualadest.
  5. Peavad olema kaitstavad rünnaku vastu, vähemalt lühiajaliselt.

Planeeritud KP-d

Need määratakse tavaliselt teekondade pöördepunktidesse ja kaardilt nähtavate ohualade lähedusse. Planeeritud KPdele antakse ajalised väärtused, kui kaua nad on aktiivsed alates üksuse lahkuminekust. Kuna ootamatu kontakt võib juhtuda rännaku igas etapis, siis tuleb KPdele anda mitu kehtivusaega, mis sõltuvad nende paiknemisest kontakti toimumise suhtes. Näiteks sattudes kontakti, kus üksus pidi jagunema, liiguvad kõik tagasi viimasesse KPsse, kui see on kontaktist kaugemal kui 500 m. Juhul, kui viimane KP on lähemal, tuleb liikuda kohe eelviimasesse, et vältida vastase otsingumeeskondade kätte jäämist.

Vastav KP julgestatakse ja selles oodatakse veel saabumata võitlejaid kokkulepitud aja jooksul, pärast mida liigutakse kokkulepitud ajaks tagasi järgmisse tuldud KPsse, kuni on jõutud kas tagasi alguspunkti, plaanitud patrull-laagri kohani või hoopis otse objekti kogunemispunkti (VKPsse). Olukorras, kus eraldunud võitlejaid ajavad taga vastase patrullid, ei pruugi nad ebapiisava aja või jälitajate tõttu jõuda lähima KPni. Tihti on neil mõttekas liikuda kohe üle-eelmise või isegi kaugema KP poole.

Kui varem on kokku lepitud, et lahknenud üksus liigub igal juhul VKPsse, siis sinna ka minnakse, kui vastase jälitajate maharaputamine on võimalik. Eesmärk on saada lahkuläinud üksus viimse võitlejani uuesti kokku.

Planeeritud KPd teekonnal

KP-d käigult

Eesmine meeskond määrab liikudes käigult KPd iga 100–400 meetri järel vastavalt maastikule ja nähtavusele. Käigult määratud KP on lähim kogunemispunkt kiireks reorg’iks, mis annab pealikule paindlikkust otsuse tegemisel – kas jätkata ülesandega või liikuda viimasesse planeeritud KPsse. Võib juhtuda, et kõik võitlejad suudavad loetud minutite jooksul koguneda. Sel juhul on mõttekam võtta uus liikumissuund ja jätkata ülesandega, mitte kaotada tunde planeeritud KPsse liikumise ja seal ootamisega. Käigult määratud KP hoidmine ei tohiks siiski ületada 10–15 minutit, et mitte anda vastasele võimalust üksuse asukohta ümber piirata.

Alati on mõistlik liikuda koheselt mitte viimasesse, vaid eelviimasesse käigult määratud KPsse, sest viimaseks määratu võis olla liiga lähedal kontakti kohale. Kuna lähedal-kaugel on subjektiivne hinnang, siis on mõistlik hoida üle-eelmise KP reeglit.

Selleks, et käigult KP igale võitlejale meelde jääks, tuleb teha järgmist.

  1. KPks valitakse maastikukoht, mis on selgelt eristuv ja meeldejääv.
  2. Eesliikuv meeskond annab selge käemärgi ja osutuse KP täpsele kohale ning iga võitleja veendub, et tema taga liikuv võitleja sai märgist aru ja dubleerib seda edasi.
  3. Parim viis, kui on piisavalt aega, on teha mõnekümnesekundiline julgestuspeatus KP asukohas, et kõik saaksid asukoha ja ümbritsevad orientiirid paremini meelde jätta.
  • Alati on mõistlik liikuda kohe viimasesse käigult määratud KP-sse.
  • Planeeritud KP-del on ainult üks kehtivusaeg.
  • Käigult KP-le valitakse selgelt eristuv maastikukoht.
  • Olukorras, kus eraldunud võitlejaid ajavad taga vastase patrullid, tasub neil liikuda kohe üle-eelmise või isegi kaugema KP poole.
  • Käigult määratud KP hoidmine on keskmiselt mõnekümneminutiline.

Viimane kogunemispunkt (VKP)

VKP on plaanitud peatuspaik viimasteks ettevalmistusteks ja ülesandel mittevajaliku varustuse hoiustamiseks sihtmärgi läheduses. VKP planeerimisel tuleb arvestada samade nõuetega, nagu kõigi KPde valikul. Kaugus sihtmärgist sõltub maastiku eripärast, kuid jääb soovitatavalt vahemikku 200–400 m (pimedas vähem, valges rohkem). VKP peab igal juhul asuma väljaspool nägemis- ja kuulmiskaugust sihtmärgialast, et varjata vastase eest patrulli peatuspaika ja samas vähendada eksimise võimalust ülesandelt tagasi tulles.

a. Peamised tegevused VKPs

  1. rekke teostamine sihtmärgil enne ülesande sooritamist;
  2. viimaste ettevalmistuste läbiviimine enne ülesande sooritamist objektil, näiteks maskeeringu täiendamine, lõhkamiskomplektide ettevalmistamine, seljakottide paigutamine, et need tagasi tulles kiirelt üles võtta, kinnisidumis- ja esmaabikomplektide ettevalmistamine, relvade ja laskemoona ettevalmistamine jne;
  3. ülesandeks mittetarviliku varustuse ja võitlejate hoidmine;
  4. võitlejate kogunemine ja kiire reorg’i tegemine pärast naasmist sihtmärgilt;
  5. esialgse informatsiooni jagamine pärast ülesande täitmist (kui aeg lubab).

b. Jao VKP hõivamise tehnika

  1. Jagu teeb rebasehaagi ja seejärel julgestuspeatuse plaanitud VKP asukohas, järgneb asukoha sobivuse kontroll (PVKH) ja kaardikontroll.
  2. Jaopealik teeb vastavalt vajadusele ala kontrolli lähiümbruses koos julgestajaga ja annab KOP5 meeskonnapealikele, kõik teised on lühikeses julgestuspeatuses.
  3. Jaopealik otsustab VKP sobivuse, meeskonnapealikud juhendavad võitlejad lahingupaaride kaupa positsioonidele (6–10–2), jagu läheb pikka peatusesse, meeskonnapealikud kontrollivad laskesektorite ristumist ja kogunevad keskele jaopealiku juurde edasisteks juhisteks.
Jao VKP

c. Rühma VKP hõivamise tehnika

  1. Rühm teeb julgestuspeatuse ca 100–300 m enne plaanitud VKP asukohta ja teostab VKP asukoha rekke, et kinnitada selle asukoha sobivust.
  2. VKP rekkegrupp koguneb rühmapealiku juurde ja valmistab ennast ette VKP rekkeks; teised jaopealikud ja meeskonnapealikud kohendavad vastavalt ringkaitset. Rühma VKP rekkegruppi kuuluvad (9 võitlejat):
    • rühmapealik ja sidemees (liiguvad pärast reket tagasi julgestuspeatusesse),
    • kolmanda jao pealik ja üks võitleja esimesest jaost (jäävad positsioonile kell 6),
    • kolm kuulipilduri abi (jäävad nurkadesse 6–10–2),
    • üks lahingupaar kolmandast jaost (jääb rebasehaaki julgestama).
      NB! Kõik, kes VKP rekkegrupist jäävad rekke käigus VKP julgestusse, võtavad kaasa kogu oma varustuse, sest nemad enam julgestuspeatusesse tagasi ei tule.
  3. Enne rekkele väljumist annab pealik korraldused ootamatusteks (KOP5).
  4. Rekkegrupp väljub julgestuspeatusest VKP asukoha suunas, tehes 90° pöörde ehk rebasehaagi enne plaanitud VKP alasse saabumist. Sinna jäetakse kolmanda jao lahingupaar julgestama (KOP5). Tavaliselt on selle julgestuspaari ülesande aeg 30 minutit kogu üksuse VKPsse liikumisest, pärast mida nad liiguvad samuti VKPsse ja võtavad sisse oma kohad ringkaitses.
  5. Ülejäänud üksus läheb lühikeselt julgestuspeatuselt üle pikka peatusesse ja hakkab lahingupaariliste kaupa tegema ettevalmistusi eesoleva ülesande täitmiseks (julgestus 50/50).
  6. VKP rekkegrupp teeb liikumisel aeg-ajalt PVKH peatusi, et veenduda ümbruse ohutuses.
  7. Jõudes planeeritud VKP asukohani, teostab rekkegrupp kogu VKP ala rekke, et veenduda selle sobivuses terve üksuse paigutamiseks. Rühma VKP korral on soovitatav selleks kasutada „siksakitehnikat“ (vaata joonist) või kammida ala läbi ahelikus. VKP ala rekke alguses paigutab rühmapealik teise jao kuulipilduri abi asukohta 6, kus ta on orientiiriks rekkegrupile. (8) 
Rühma VKP
  1. Rekke käigus paigutab pealik teised kuulipildurite abid VKP nurkadesse 2 (esimese jao kuulipilduri abi) ja 10 (kolmanda jao kuulipilduri abi) julgestusse ja hiljem saabuvatele jagudele orientiirideks ning annab neile KOP5.
  2. Ülejäänud rekkegrupp liigub tuldud teed tagasi läbi asukoha 6. Sinna jäävad lisaks teise jao kuulipilduri abile kolmanda jao pealik ja võitleja esimesest jaost. Rühmapealik annab KOP5 asukoha 6 julgestajatele ja liigub üksuse juurde, möödudes rebasehaagi julgestusmeeskonnast (äratundmissignaalid, olukorra kontroll).
  3. Jõudes üksusega nägemiskontakti, vahetavad pealik ja üksus äratundmissignaale. Rühmapealiku abi tõstab üksuse pikast peatusest lühikesse.
  4. Rühmapealik annab märguande liikumiseks. Jaod liiguvad välja järjekorras 1–2–3, jaopealik kõige ees (kolmanda jao korral üks meeskonnapealikest), siis kuulipildur ja ülejäänud jagu nii, nagu nad hakkavad paiknema VKPs, et vältida ristliikumisi.
  5. Rühmapealiku abi asub väljumispunkti ja loeb kõik võitlejad välja.
  6. Rühmapealik juhib üksuse VKPsse, möödudes rebasehaagi julgestusest (äratundmissignaal, olukorra kontroll).
  7. VKP alasse sisenetakse kellatabeli asukohast 6 (äratundmissignaal sealse julgestajaga; olukorra kontroll) ja sealt toimub hargnemine allüksuste kaupa.
  8. VKP rekkel käinud esimese jao võitleja juhib esimese jao küljele 2–10, liikudes kõigepealt 6–2 ja sealt suunas 10. Kuulipildurite abid asukohtades 2 ja 10 annavad märku, kui näevad/kuulevad, et jagu hakkab kõrvale kalduma (päeval kerge heli või liigutusega; öösel suunatud punase valgusega). Võitlejad liiguvad piisavate vahemaadega, et paigale jäädes oleksid nad võimalikult lähedal oma positsioonile VKPs. Jõudes asukohta 2, läheb esimese jao kuulipildur oma abi juurde ja paigutab relva positsioonile, ülejäänud jagu jätkab liikumist.
  9. Teise jao kuulipildur jääb asukohta 6; ülejäänud jagu järgneb esimesele ja peatub joonel 6–2.
  10. Kolmanda jao juhib joonele 6–10 jaopealik, kes ootas oma jagu asukohas 6.
  11. Kui kõik on oma kohtadel, minnakse põlvelt laskeasendisse ja tehakse PVKH 3–5 minutit.
  12. Rühmapealiku abi kontrollib VKP ringkaitset ja kohendab koos jaopealikega positsioone ning tulesektoreid vastavalt vajadusele (VKPs on võitlejad lahingupaaridena).

d. Tegevused VKPs (nii jagu kui rühm)

  1. Kui VKP julgestus on tagatud, liiguvad VKP keskele patrullipealiku juurde määratud võitlejad (sihtmärgi rekkegrupp) ja alustavad rekkeks ettevalmistusi. Kui ettevalmistused on tehtud, paigutavad nad oma seljakotid VKP keskele vastavalt seljakotiplaanile. Rekkegrupi liikmed teevad üksteise relvastuse, maskeerituse ja varustuse kontrolli.

    ​​Seljakotid tuleb paigutada VKP keskele meeskondade, jagude või ülesandegruppide kaupa. Seljakotid paigutatakse rivis tihedalt üksteise vastu, rihmadega objekti suunas. See võimaldab kiire eemaldumise korral võitlejal seljakotirivist käigult möödudes haarata käega rihmast ja koti hooga selga tõmmata. Seljakottide rivide vahele tuleb jätta piisav vahemaa läbiliikumiseks. Kiire väljaliikumise korral ei ole oluline, kelle seljakott oma grupist kaasa haaratakse; ca 1 km pärast planeeritud julgestuspeatuses reorg’i tehes saab varustuse õigeks vahetada.
  2. Jaopealikud või meeskonnapealikud kohendavad positsioone, et katta augud rekkegrupi võitlejate kohtadel. Seejärel läheb ülejäänud üksus üle lühikesest peatusest pikka. Üks lahingupaariline julgestab, teine võtab seljakoti seljast ja läheb lamades laskeasendisse.
  3. Patrullipealik väljastab korraldused ootamatusteks (KOP5) sihtmärgi rekke ajaks vastutavaks jäävale meeskonnapealikule või rühmapealiku abile ja sihtmärgi rekkegrupp liigub rekkele.

    ​​NB!
    Väljumine ja hiljem uuesti sisenemine on soovitatav teha kellatabeli asukohas 12. Nii saab selged juhised ka lahingupaar, kes selles asukohas julgestab. Patrullipealik kordab nendega üle äratundmissignaalid kaugel ja lähedal.
  4. Pealik koos rekkegrupiga väljub VKPst. VKP vastutav loeb kõik väljujad üle.
  5. VKP vastutav annab kõigile edasi viimase KOP5 ja alustab üksuse ettevalmistusi eesseisvaks ülesandeks (maskeeringu täiendamine, relvastuse ettevalmistus ja vajadusel hooldus/õlitamine, seljakottidest ülesandeks tarvilike vahendite võtmine ja valmispanek, seljakottide paigutamine VKP keskele vastavalt seljakotiplaanile jms).

    ​​NB! Kõigi nende toimingute ajal on vähemalt 50% üksusest ringkaitses ehk üks lahingupaariline toimetab ja teine julgestab. Ettevalmistavad võitlejad teevad tarvilikke toiminguid positsioonide joonest tagapool.
  6. Üksus on valmisolekus ülesandele liikumiseks sihtmärgi rekkegrupi tagasitulekul; kõik, kelle ettevalmistused on lõpetatud, julgestavad oma positsioonidel VKPd.
  7. Sihtmärgi rekkegrupp, saabudes tagasi VKP juurde, vahetab julgestusega äratundmismärguandeid ja siseneb VKPsse (VKP vastutav loeb nad sisse) või, kui aega on vähe, annab patrullipealik juba eemalt märguande üksuse väljaliikumiseks ülesande lähtekohtadele.
  8. VKP vastutav annab märguande liikumiseks, loeb kõik väljuvad võitlejad VKPst välja ja kannab patrullipealikule ette.
  9. Üksus liigub VKPst välja plaanitud järjekorras vastavalt ülesande nõuetele, et vähendada tarbetuid ristliikumisi ja ajakulu.
  10. Naastes ülesandelt tuleb tihti, eriti pärast lahingupatrulli, liikuda ülesande alast ja ka VKPst kiiresti eemale. Kui tarvis, teeb üksus kiire reorg’i ja liigub välja vähemalt 1 km eemale planeeritud KPsse põhjalikumaks reorg’iks, vahetuks tagasisideks (VTS) ja edasi planeeritud tegevuse jätkamiseks. Rekkeülesande korral võib üksus VKPs uuesti ringkaitse võtta ja kogutud luureandmete jaotamise teha.
  11. VKP vastutav peab pidevalt arvestust läbi VKP liikunud võitlejate üle, et keegi kadunuks ei jääks (eriti suur risk on pimedal ajal ja kurnatuse olukorras). Samuti kontrollib ta enne lahkumist, et VKP alasse ei jääks maha varustust, prahti ega muid jälgi üksuse paiknemisest.

    ​​NB!
    Reeglina toimub nii rännak, reke kui ka kõigi tegevuste kooskõlastamine raadiovaikuses. Raadioside võetakse kasutusele vaid lahingupatrulli käigus kontakti alates või ootamatu kontakti korral vastasega.

e. VKP reeglid

Söömine ja tule tegemine on rangelt keelatud, et mitte reeta oma üksuse lähedust vastasele. Kõik liikumised tuleb teha madalalt ja vaikselt, ei mingeid helisid ega lahtise valguse kasutamist. Olukorras, kui VKP satub rünnaku alla, tuleb tegutseda vastavalt hädaolukorra plaanile, mis peab sisalduma pealiku ootamatuste plaanis KOP5 (vt peatükki 2.4. „Korraldused ootamatuste puhul“).

Iga väljumine ja taassisenemine VKPsse tehakse ühest kindlast punktist (soovitatavalt asukohast 12), et vältida julgestajate teadmatust, mis võiks naasvatele gruppidele põhjustada ohtlikke olukordi.

Rühma VKPsse tuleb jätta valveks ja julgestuseks vähemalt lahingupaar. Jao VKP võib jätta ka valveta, kuid varustus tuleb piisavalt hästi maskeerida. Jagu peab oma varustuse pärast siiski kiirelt üles leidma.

NB! Tavaliselt paigaldatakse kuulipildujad kolmnurkse VKP tippudesse (6–2–10) ja vastavalt eelistusele kas suunaga tippudest välja või risttulena oma jao ette. Mõlemal moodusel on omad eelised ja miinused. Meetodi otsustab patrullipealik.

VKPst väljuvate rekkegruppide koosseisude ja ülesandele minevate allüksuste väljumisjärjekorda vaata põhiülesannete peatükist.

Kokkuvõte

  • Planeeritud KP-d määratakse tavaliselt teekondade pöördepunktidesse ja kaardilt nähtavate ohualade lähedusse.
  • Käigult KP-ks valitakse maastikukoht, mis on selgelt eristuv ja meeldejääv.
  • Viimane kogunemispunkt (VKP) on plaanitud peatuspaik viimasteks ettevalmistusteks ja ülesandel mittevajaliku varustuse hoiustamiseks sihtmärgi läheduses (200–400 m).
  • VKP-s on söömine ja tule tegemine rangelt keelatud.
Palun oota