Peatükk 6.8 (Maakaitse käsiraamat)

Julgestamine

Julgestamine

Julgestamine (security) on määratud objekti, maa-ala, liikumistee või isikute kaitsmine vaenulike mõjutuste eest.

Julgestusülesandeid teostatakse kehtiva korra alusel:

  1. tsiviiljõustruktuuride, kohaliku omavalitsuse ja tsiviilisikute toetuseks peamiselt järgmistes tegevustes:
    • olulise taristu valve ja kaitse;
    • toetus politsei kontrollpunktides;
    • politsei toetamine objektide tagasihõivamisel korrarikkujate käest ja korrarikkujate kinnipidamisel;
    • päästeteenistuse julgestamine nende ülesannete täitmisel;
    • sõjapõgenike ja neid abistava personali kaitse;
    • sõjapõgenike ja sõjavangide laagrite valve ja neis korra tagamine;
    • muud tegevused, mis on tsiviilühiskonna ja korra tagamiseks olulised ja millega tsiviilstruktuurid ise üksi toime ei tule.
  2. oma üksuste, kaitseväe üksuste ja liitlaste toetuseks olulise taristu ja turvaalade valvel ja kaitsel, ettevalmistatud positsioonide, välistaapide, varustusteede ja oluliste liikuvate seadmete ning maabumisalade – nii merelt kui õhust – julgestamisel.

Julgestusülesandeid on peamiselt kolme liiki

  1. Objekti julgestamine:
    • püsivad objektid – oluline hoone, tehnorajatis või nende kompleks, nt sadam, lennuväli, veepuhastusjaam, varude ladu jne;
    • liikuv seade, sõiduk või kolonn – nt liikuv radaripost, olulise varustuse vedu jms;
    • ajutised objektid – välistaabid, põgenike ja sõjavangide vahelaagrid, tagala ajutised tugipunktid, varustuse vahelaod jms.
  2. Ala julgestamine:
    • taktikaliselt oluline maa-ala järgnevateks ülesanneteks, nt kaitseväe või liitlaste varu- ja vahetuspositsioonid;
    • taktikalist eelist andvad maastikukohad, nagu sillad, kõrgendikud jms;
    • sõbralike dessantide, õhuvisete ja maabumiste alad.
  3. Teekonna julgestamine:
    • üksikliikumise julgestamine, nt sõbraliku üksuse konvoi jaoks teekonna reke ja võtmekohtade hõivamine, võttes vastaselt võimaluse liikumist mõjutada;
    • liikumistee pikaajaline julgestamine, nt kindla varustustee püsiv kontrollimine ja võtmekohtade hoidmine, et vältida varitsusi ja muid vaenulikke akte teel sagedasti liikuvate sõbralike konvoide vastu.

NB! Üks julgestamise liike on ka oluliste isikute kaitse (isikukaitse), kuid seda valdkonda ei käsitleta käesolevas materjalis.

Iga liiki julgestamisülesannetes saab kasutada nelja peamist tegutsemismeetodit:

  1. jälgimine,
  2. valve,
  3. kaitse,
  4. vasturünnak.

Julgestamise meetodid ja tehnikad

1) Objekti jälgimist kasutatakse enamasti siis, kui objekt on vähem tähtis või kui suurele alale on hajutatud palju objekte ja oma jõududest ei piisa iga üksiku objekti alaliseks julgestamiseks. Jälgimise eesmärk on märgata ja takistada ettevalmistusi paikse objekti (hoone, tehnorajatis või nende kompleks) kahjustamiseks või ründamiseks, tõrjuda nõrga vastase rünnakuid, informeerida õigeaegselt ülekaalukate jõudude rünnakust, et kaasata reserve.

Tehnikad: objekte jälgitakse pikema aja jooksul, tehes ebareeglipäraseid patrullkäike, paigaldades varjatud vaatlusposte, signaalmiine ja rajakaameraid ning korraldades ka lühiajalisi liikluse kontrollpunkte (vt peatükki 6.10. „Kontroll-läbilaskepunktid“). Tegevusviise kombineeritakse omavahel, hoidudes tekitamast tegevusmustrit. Allüksus paigutatakse harilikult ühele jälgitavatest objektidest (reeglina kõige olulisemale).

Sellise meetodiga tagatakse, et vastane ei tea kunagi, kas jälgitav objekt on parasjagu vaatluse all või kas on sinna oodata patrulli. See on vastase seisukohalt isegi ebasoodsam olukord kui igal objektil alaliselt paiknev nõrk kaitseallüksus. Väikest allüksust või meeskonda kindlal objektil on lihtsam rünnata kui tulla toime näiliselt täiesti ebakorrapäraselt küllalt laial alal ringi liikuvate patrullidega ja vasturünnakuüksusega, mis võib ilmuda välja ootamatult.

Jälgimismeetodil suudab allüksus julgestada tunduvalt rohkem objekte, kui neil alalisi meeskondi hoides. Kui arvestame ühe objekti kaitseks vajalikuks allüksuseks ühe jalaväejao, suudab üks jalaväerühm katta kolme objekti. Jälgimismeetodit kasutades aga katab rühm 5–10 objekti.

Paiknedes ise ühel neist, tagab rühm selle tugevama kaitse, samal ajal on tal ülesandest vabade jagude ja meeskondadega ka esmane reserv intsidentide lahendamiseks kogu oma vastutusalal. Tugevam reserv tuleb jälgimismeetodi puhul hoida kompanii tasemel. Kõigi tasandite reservid peavad olema mobiilsed ja valmis reageerima ükskõik millises vastutusala punktis.

Jälgimismeetodi edu tagab tõhus koostöö kohaliku elanikkonnaga. Varjatult võitleva vastase tegevuse kohta info kogumisel on võtmeroll tsiviilpolitseil ja kohalikel elanikel, sest just neil on eeldusi märgata kahtlasi ringiliikuvaid isikuid, gruppe või muud ebatavalist tegevust.

Jälgimismeetod seab küllalt kõrgeid nõudmisi ka allüksuse juhile. Tema ülesandeks on korraldada rühma tegevus nii, et objektid oleksid tõepoolest kontrolli all ja isikkoosseis oleks ka pikaajalise ülesande korral optimaalselt koormatud.

2) Valve on paikse objekti turvameetmete loomine või olemasolevate meetmete täiendamine eesmärgiga tõkestada objekti kahjustamist võimaliku vaenuliku tegevusega, seejuures tagades, et objektil jätkuks tavapärane tegevus. Valvet rakendatakse, kui objektile on oodata varjatud kriminaalseid ründeid (sissemurdmised, vargused) või nurjetegevusi objekti rivist väljaviimiseks (laengute paigaldamine, süütamised, lõhkumised jms), kuid suurem rünne objekti hõivamiseks ei ole tõenäoline. See võimaldab objekti valveks kasutada väiksemat koosseisu, kui on vaja objekti kaitse puhul.

Valve võib toimuda objektil juba tegutsevale valveteenistusele lisatugevduse toomisega (turvaettevõte või teine allüksus) või objekti tervikuna enda valve alla võttes. Rahu- ja kriisiajal juhib olulise objekti valvet reeglina politsei. Valve korraldatakse perimeetriliselt, sh vältides nn pimedaid alasid, mis võimaldaksid varjatud sisseimbumist objektile.

Tehnikad: ka ühe objekti valves on mõistlik kasutada erinevaid ja mitterutiinseid tehnikaid nagu jälgimise korral, nii loome paremat eelhoiatust omadele ja tekitame heidutust võimalikule ründe kavandajale.

Vältimaks kõrvaliste isikute sattumist objektile, tuleb üles seada tõhus sissepääsu kontrollsüsteem, rakendades sisenemiskohtades kontroll-läbilaskepunkte (vt peatükki 6.10. „Kontroll-läbilaskepunktid“). Vajadusel suletakse kõik vähem olulised sissepääsud, et suunata liikumised läbi ühe kontrollitud punkti.

Reservüksus (vasturünnakugrupp) on praktiline hoida võimalusel objekti läheduses, kuid väljaspool seda ja varjatuna. Kui seda ei ole võimalik või mõistlik teha, siis tuleb leida võimalus reservüksuse väljumiseks objektilt teise (varjatud) väljapääsu kaudu kui peamine sisse- ja väljapääs. See võimaldab reservi kasutada haarajana, varitsejana või vasturünnakuüksusena vaenuliku grupi vastu, kes otsustab objekti rünnata.

3) Kaitse on objekti kindlustamine tõenäolise planeeritud ja objekti kahjustava ründe vastu, et hoida objekt enda valduses ja eesmärgipäraselt toimivana kästud ajani või ründaja neutraliseerimiseni.

Kaitstav objekt võib olla taristu või liikuv vahend. Oluline taristu püütakse hoida kontrolli all ja käigus nii kaua, kui see on praktiline ja võimalik.

Liikuva objekti kaitsel tehakse kõik selleks, et rünnaku korral viia objekt kiiresti välja otsese ohu piirkonnast.

Objektikaitset teostava allüksuse suurus sõltub objekti mõõtmetest ja kaitsmise keerukusest.

Taristu ja võtmemaastiku kaitse tehnikad: samad, mis jälgimise ja valve puhul, kuid lisandub kaitsepositsioonide rajamine ja valmistumine arvatavaks lahinguks. Kaitsepositsioonid peavad olema piisavalt ette nihutatud objekti toimimise seisukohast elutähtsatest osadest, et tulevahetus ründajaga ei kahjustaks objekti toimimist. Kaitsepositsioonidel peavad olema omavahel ristuvad tulesektorid, et tagada rünnaku tõrjumine kogu perimeetri ulatuses.

Vahetu rünnakuohu korral tuleb olla valmis blokeerima sissepääsud nii, et see takistaks ka rasketehnika läbitungimist. Objektil töötaval tsiviilpersonalil on vahetu ohu tingimustes õigus lahkuda.

Kohustuslik on omada sisemist reservüksust kohaliku vasturünnaku teostamiseks võimalikul läbimurdel ja alati, kui võimalik, ka välimist vasturünnakugruppi, et üllatada ründavat vastast otsustaval hetkel kas tiivalt või tagant.

4) Vasturünnak on agressiivne lähikontakti astumine vastasega, kes on objekti või võtmemaastikku kaitsva allüksusega tulekontaktis või valmistub selleks, samuti vastase poolt osaliselt või täielikult hõivatud objekti või võtmemaastiku tagasivõtmiseks.

Vasturünnak peab võimalusel vastast üllatama. Vasturünnakut teostav allüksus (reeglina reservüksus) kasutab võimalusel kiirrünnaku tehnikat ja võtab arvesse oma teiste allüksuste suhtes ohutuid tulesektoreid. Vasturünnak peab olema kiire, agressiivne ja otsustav, et purustada vastase sidusus ning tekitada paanika tema rivistuses, mis võimaldab ta hävitada või põgenema sundida.

Sooritusnõuded julgestusülesannetes maakaitseallüksustele

  1. Meeskond (3–4 võitlejat):
    • objekti julgestamisel läbilaskepunkti, kuni kahe vaatlusposti või kuni kahe kaitsepositsiooni mehitamine;
    • mobiilsed julgestuspatrullid teedel kuni 10 km ulatuses;
    • ühe liikluskontrollpunkti (LKP) ülesseadmine.
  2. Maakaitsejagu (10–12 võitlejat):
    • ühe paikse või ajutise objekti julgestamine lühiajaliselt (kuni 12 h);
    • kuni 3 mobiilse objekti julgestamine rännakul ja peatustel;
    • kuni 15 sõidukiga kolonni saatmine;
    • ühe väiksema ala (kuni 50 km²) jälgimine;
    • ühe väiksema võtmemaastiku (kuni 1 km²) julgestamine;
    • kuni 4 võtmemaastiku ajutine julgestamine teekonna julgestamisel;
    • mobiilsete julgestuspatrullide teostamine teedel kuni 30 km ulatuses;
    • kuni kahe LKP mehitamine;
    • ühe kontroll-läbilaskepunkti (KLP) mehitamine lühiajaliselt (kuni 12 h).
  3. Maakaitserühm (32–40 võitlejat):
    • kuni 3 paikse või ajutise objekti julgestamine lühiajaliselt, 1 objekti julgestamine pikaajaliselt (üle 12 h);
    • kuni 10 mobiilse objekti julgestamine rännakul ja peatustel;
    • ühe välistaabi julgestamine;
    • kuni 50 sõidukiga kolonni saatmine;
    • ühe suurema võtmemaastiku (kuni 150 km²) jälgimine;
    • kuni 3 väiksema (kuni 1 km²) või ühe keskmise (kuni 5 km²) võtmemaastiku julgestamine;
    • kuni 12 võtmemaastiku ajutine julgestamine teekonna julgestamisel;
    • mobiilsete julgestuspatrullide teostamine teedel kuni 90 km ulatuses;
    • kuni 6 LKP mehitamine;
    • kuni 2 KLP mehitamine pikaajaliselt.

Objekti julgestamine

Objektiks on tavaliselt oluline taristu või mobiilne seade (kriitilise tähtsusega objekt – KriTO).

Taristu on püsivalt maapinnaga ühendatud ja seda ei saa tervikuna liigutada. Selles või selle territooriumil täidetakse reeglina mingit olulist ülesannet, mida on tarvis kaitsta vaenulike rünnakute eest. Objekt võib täita sõjalist või ka tsiviilülesannet. Objekt võib olla üksikrajatis või rajatiste kompleks.

Sellised olulised taristud on näiteks lennuväljad koos teenindusseadmetega, sadamad, elektrijaamad, laod, vanglad, evakuatsioonilaagrid, telekommunikatsioonirajatised jne.

Otsus taristu määramisest KriTOks, selle kaitseastmest ja kestusest tehakse tavaliselt maakaitseringkonnas või kõrgemal pool. Erandjuhtudel võib allüksus iseseisvalt julgestada rajatise kohaliku omavalitsuse või jõustruktuuride palvel, kui olukord nõuab kohest tegutsemist võimaliku vahetu kahju ärahoidmiseks ja ei ole aega oodata kõrgemalt kinnitust.

Mobiilne objekt on liikuv ja ajutiselt peatuv sõiduk, mis kannab olulist seadet, varustust või isikuid. Mobiilne objekt võib koosneda ka mitmest sõidukist (kolonn). Mobiilne objekt võib täita nii sõjalist kui tsiviilülesannet.

Tavapärased julgestust vajavad mobiilsed objektid on liikuvad juhtimis- ja tagalapunktid, mobiilsed radarid, sõidukitel sidereleejaamad, varustuse veod, sõjavangide veod, evakueeritute veod jne. Ka need objektid määratakse reeglina kõrgemalt poolt, kuid kehtib ka mõistlikkuse hindamise põhimõte, kui allüksusele esitatakse koostööpalve, mida ei ole võimalik kiiresti kõrgema staabiga kooskõlastada. Kohapealne allüksus toetab tsiviilvõime alati, kui see on võimalik ja kui ei teki konflikti teiste olulisemate ülesannetega. Allüksus informeerib kõrgemat juhtkonda olukorrast esimesel võimalusel.

a. Taristu või taristukompleksi julgestamise planeerimise võtmekohad

  1. Plaanitavad julgestusmeetmed ei tohi takistada objekti sihipärast tegevust.
  2. Valitud julgestusmeetod (jälgimine, valve, kaitse, vasturünnak) peab vastama ohuhinnangule.
  3. Allüksuse suurus, relvastus ja varustus peab vastama valitud julgestusmeetodi teostatavusele, võttes arvesse julgestusülesande kestust (toit, lahinguvarud, puhkus).
  4. Valitud meetod peab ära hoidma vaenulikud rünnakud ja kõrvaliste isikute pääsu objektile.
  5. Julgestusplaani tuleb kaasata kõik saadaolevad ja mõistlikult kasutatavad vahendid (kohalik videovalvesüsteem, sensorid, turvamehed jne).
  6. Saabudes objektile, on vajalikud tegevused tähtsuse järjekorras järgmised (vastavalt plaanitule):
    • tee julgestuspeatus objekti läheduses varjatud kohas ülevaatega objektile (VKP);
    • vaatle objekti, et veenduda lähenemise ohutuses;
    • saada välja reke sissepääsu kontrollimiseks, taga neile tuletoetus võimaliku vaenuliku kontakti puhuks;
    • rekkegrupp kontrollib objekti ohutuse ja teeb pealikule ettekande;
    • vii allüksus objektile;
    • loo ajutine ringkaitse perimeetril;
    • saada välja lähenemisteede reke (vaatluspostid ja/või rekkepatrullid);
    • kohtu objekti omanikuga/vastutajaga, tutvusta ennast ja oma ülesannet, küsi teavet objekti ning seal kehtivate julgestussüsteemide ja -protseduuride kohta;
    • inspekteeri kogu objekt ja tuvasta haavatavad kohad;
    • täienda hinnangut ohtude (ka objektist lähtuvate) ja vastase võimalike tegevuskavade kohta ning võta neid arvesse riskide maandamiseks edasisel planeerimisel;
    • kinnita/määra hoonete ja oluliste positsioonide numbrid või nimed kiireks orienteerumiseks;
    • kinnita/määra valvepostide (sh kontroll-läbilaskepunktide) asukohad, relvastus, vaatlussektorid ja häiremeetodid;
    • kinnita/määra kaitsepositsioonid, relvastus, vaatlussektorid ja tulealustusjoon;
    • kinnita/määra juhtimispunkt (JuPu);
    • kinnita/määra vasturünnakugrupi asukoht ja rünnakusuunad;
    • kinnita/määra puhke- ja hooldusala;
    • loo sideühendused valvepostide, vasturünnakuala ja puhkealaga;
    • sulge liigsed ligipääsud ja täienda perimeetrit takistustega (tõkked, lõiketraat jms);
    • tugevda kaitsepositsioone ja puhasta tulesektoreid, kus vaja;
    • täienda turvasüsteeme (signaalmiinid, sensorid, rajakaamerad jne);
    • kooskõlasta oma plaan naaberüksustega (kui on);
    • kinnita/määra kaudtule sihtmärgid tõenäolistel rünnakusuundadel (kui kasutusel);
    • korralda objektisisene kontrollpatrull (marsruut, kontrollitavad uksed, tõkked jms);
    • kinnita/määra vahetuspositsioonid ülekaaluka rünnaku vastu, valmista ette varjatud liikumisteed nende vahel liikumiseks;
    • määra ja valmista varjendid kaudtule vastu nii oma võitlejatele kui objektil töötavatele tsiviilisikutele;
    • määra ja valmista ette haavatute kogumispunkt,
    • määra varjatud evakuatsiooniteekond eemal vastase võimalikest rünnakusuundadest;
    • planeeri evakuatsiooni kord (signaalid, katteüksus ja selle positsioonid, inimeste ülelugemine kogunemiskohas, tundlike seadmete/materjali hävitamine, tsiviilpersonali ja oluliste seadmete/materjali kaasavõtmine);
    • määra võitlejad ja meetmed tundlike seadmete/materjali hävitamiseks või kaasavõtmiseks;
    • määra kogunemispunktid kiire evakuatsiooni tarvis nii objektil kui eemal;
    • anna juhised objektil töötavatele inimestele tegevusteks ohu ja evakuatsiooni korral;
    • määra lisalaskemoona, toidu- ja veepunkt;
    • koosta valve-, reservi- ja puhkegraafik;
    • koosta tulekaardid kõigi positsioonide kohta ja lõpeta objekti kaitseplaan;
    • harjuta tegutsemist erinevates situatsioonides valges ja pimedas (sh evakuatsiooni tsiviilisikutega, kuid nii, et ei paljasta plaani võimalikule välisele vaatlusele);
    • täiusta valveposte, kaitsepositsioone ja turvasüsteeme;
    • anna kogu allüksusele täiendatud käsk, sh täpsustatud jõukasutusreeglid ja objektile lubatud isikute ning masinate nimekiri;
    • kanna ette kõrgemale, et olete julgestusülesandeks valmis;
    • tee järelevalvet plaani toimimise üle.
  7. Evakueerudes rünnaku all objektilt veendu, et:
    • kõik inimesed (võitlejad ja tsiviilisikud) on kogunenud määratud kohta ja loetud;
    • haavatud on kaasas;
    • kaasavõetavad seadmed/materjal on kaasas;
    • laengud mahajäetavate seadmete/materjali küljes on aktiveeritud;
    • katteüksus hoiab evakuatsiooniteekonna vaba vastase mõjutustest. 
    • Vajadusel korralda katteüksusele toetus kontaktist lahtirebimiseks.

Kanna ette kõrgemale evakuatsiooniplaani alustamisest ja lõpetamisest. Kutsu kaudtuli mahajäetud objektile (kui planeeritud ja kasutusel).

Näide objekti julgestamise ülesehitusest

b. Mobiilse objekti julgestuse planeerimise võtmekohad

  1. Planeeritavad julgestusmeetmed ei tohi takistada objekti sihipärast tegevust.
  2. Julgestajatel peavad olema sõiduvahendid, mille liikumiskiirus peab vastama mobiilse objekti liikumiskiirusele.
  3. Allüksuse suurus, relvastus ja varustus (laskemoon, joogivesi, toit, kütus jms) peab vastama ohuhinnangule ja ülesande eeldatavale kestusele/distantsile.
  4. Saabudes objekti juurde esmakordselt või võttes objekti julgestamise üle, on vajalikud tegevused tähtsuse järjekorras järgmised:
    • loo ajutine ringkaitse perimeetril;
    • kohtu objekti omanikuga/vastutajaga, tutvusta ennast ja oma ülesannet; küsi teavet objekti enda ja kehtivate julgestusprotseduuride ning side ühilduvuse kohta;
    • inspekteeri objekt, tutvu selle tehniliste ja põhitegevust tagavate andmetega (ajaline valmisolek liikumiseks hädaolukorras, liikumiskiirus, maastikuläbivus, kaitstusaste, müratase, pimedas liikumise võime, meeskonna suurus ja võime rünnaku all tegutseda);
    • tuvasta objekti kõige kriitilised ja haavatavad kohad ja kas on vahendeid nende tugevdamiseks;
    • täienda hinnangut ohtude (ka objektist lähtuvate) ja vastase võimalike tegevuskavade kohta ning võta neid arvesse riskide maandamiseks edasisel planeerimise
    • kogu teavet objekti kästud või plaanitud peatuste või teekondade kohta;
    • veendu, et plaanitud peatuskohtades on vähemalt kaks erisuunalist eemaldumisteed;
    • planeeri julgestus peatustes:
      • ringkaitse kaugus ja suunad objektist,
      • lähikaitse objekti juures (sisemine julgestus),
      • eelpostid nägemis- ja kuulmisulatusest kaugemal (välimine julgestus),
      • rekkepatrull eelpostide vahel võimalikes ohusuundades,
      • eemaldumisteed peatuspaigast (vähemalt 2 teed alast välja eri suundades);
    • planeeri julgestus liikumisel:
      • põhi- ja varuteekonnad,
      • teekonnareke,
      • saatemasinate kaugused,
      • liikumiskiirused,
      • tulede kasutamine,
      • puhkepeatused,
      • taasvarustamine,
      • tegevused eksimise ja lahknemise korral;
        NB! Teekonna planeerimisel tuleb võimalusel vältida suuri lagedaid alasid (puudub varjumisvõimalus õhuründe eest) ja ka asustatud alasid (vastane saab ennast peita ja rünnata rahva seast, oht tekitada tsiviilkahjusid).
    • planeeri tegevused kontakti ja ootamatuste korral:
      • varitsusse sattumine,
      • peatusel rünnaku alla sattumine,
      • ootamatu kohtumine vastasega,
      • vastase õhuvahend,
      • tsiviilisikute sattumine peatuspaika,
      • kannatanute käsitlemine,
      • oma masina rike või hävimine,
    • kogunemispunktid ja signaalid lahkumineku korral;
    • kooskõlasta plaanid objekti omanikuga/vastutajaga, vajadusel muuda – eesmärk on objekti toimuva põhitegevuse jätkumine;
    • määra eelüksus teekonna- ja peatuspaiga rekkeks (3–5 minutit eespool);
    • määra eesmine julgestusmasin;
    • määra tagumine julgestusmasin;
    • määra külgjulgestusmasinad (kui on võimalus);
    • määra vasturünnakugrupp/reserv;
    • anna juhised peatuspaiga rekkeks, esmaseks julgestamiseks ja teiste masinate juhendamiseks nende peatuspaikadesse;
    • anna juhised sõidukite maskeerimiseks ja hädaolukorras peatusest väljaliikumiseks;
    • määra koodsõna ja anna juhised kiirevakuatsiooniks (rakett teel, vastase üksus alas);
    • planeeri ja kooskõlasta objekti kasutuskõlbmatuks muutumisel või vastase kätte langemise ohu korral meeskonna evakuatsioon ja objekti hävitamine;
    • anna käsk ja harjuta plaane täiskoosseisus.
Näide üksiku mobiilse objekti saatmisest
Näide objekti julgestamisest peatusel

c. Sõidukite kolonni saatmise erisused

  1. Suurimad riskid on kolonni äraeksimine ja sõidukite purunemine. Tuleb plaanida kiire varude või isikute ümberlaadimine ja liikumisvõimetu sõiduki pukseerimine (kui otstarbekas). Mida suuremad on masinate vahed kolonnis, seda suurem on lahknemise ja eksimise risk.
  2. Kolonnid vajavad keerulistes kohtades teejuhatust, eriti kui masinate vahed on suuremad või liikumine toimub pimedal ajal.
  3. Tiheda kasutusega teede ristmikel ja asulates võib vaja olla liikluse reguleerimist ehk teiste sõidusuundade peatamist, kuni konvoi on läbi sõitnud. Selleks on mõistlik määrata üks täiendav eesjulgestusmasin – kaks masinat blokeerivad vaheldumisi teisi suundi, samal ajal kui üks saab jätkata eesjulgestusena kolonni ees.
  4. Kolonn tuleb järjestada peaks, põhiosaks ja sabaks. Kõige väärtuslikum/kaitstavam on põhiosas. Julgestuse pealik võib enda paigutada masina põhiossa. Katkisi masinaid pukseerima plaanitud masinad liiguvad sabas, et vältida ristliikumisi.
  5. Võimalusel tuleks määrata muudest ülesannetest vaba grupp vajalike vahetuste, jooksva kolonni kontrolli ja ründe korral vasturünnaku üksuseks.
  6. Nii saatemasinad kui võimalusel ka masinad kolonnis peavad olema sideühenduses ja vahetama infot võimaliku mahajäämise või segaduse korral. Saateüksuse pealik reguleerib rännaku tempot, peatusi ja juhib ootamatutes olukordades tegutsemist.
    NB! Kui kolonni sooritava allüksuse ja julgestust tegeva allüksuse side ei ühildu, tuleb anda lisaraadiojaamad ajutiseks kasutamiseks teisele – side saadetava ja saatja vahel on ülesande õnnestumise seisukohast oluline.
  7. Kutsungiteks peaksid olema masinatele antud järjestuse numbrid ja saatemasinatel nende positsiooni tähised (pealik, reke, pea, vasak/parem, saba jne), et anda juba kutsungiga teistele arusaam, kus infot andev allüksus asub.
  8. Kanna ette:
    • suunamuutmised,
    • pööramised,
    • reastumised,
    • mahasõidud,
    • kõrvalteelt peateele sõidud,
    • möödasõidud,
    • ülekäigukohtadel jalakäijad,
    • kõrvalteedelt pealesõitu tegevad või ootavad sõidukid,
    • kiirendusradadelt tulevad sõidukid,
    • tee ääres peatunud või parkinud sõidukid,
    • maanteel vastutulevad kahtlased sõidukid,
    • teesulud, blokeeringud,
    • ümbersõidud,
    • varuteekonnale liikumine,
    • varitsuse kahtlus,
    • vaenulikud kontaktid,
    • olukorra lahenedes lõpptulem ja omade seis.
Näide kolonni saatmisest

d. Sõjavangide saatmise erisused

  1. Sõjavangide veo saatmisel, kui neile ei ole määratud oma valvemeeskonda, tuleb saatemeeskonnal tagada ka nende valve põgenemise takistamiseks.
  2. Vangide valvurid peavad alati olema paaris.
  3. Veo ajal peavad vangid olema käideldud ja julgestatud nii, et nad ei näeks, kuhu nad viiakse, ega saaks plaanida või üritada põgenemist.
  4. Peatuste ajal tuleb neile anda vett ja võimaldada väikeste gruppide kaupa kergendada ihuhädasid.
  5. Vastavalt olukorrale ja juhtkonna hinnangule võib sõjavange vedavad masinad märgistada tähisega POW, mis rahvusvahelise sõjaõiguse järgi peaks neile tagama kaitse oma üksuste rünnakute eest.

e. Evakueeritute saatmise erisused

  1. Paigalda võimalusel evakueerituid vedavatesse masinatesse saatjad, kui neid ei ole eraldi määratud. Need saatjad rahustavad inimesi ja juhendavad neid tekkivais olukordades. Saatja peab inimesed enne puhkepeatusest liikuma hakkamist alati üle lugema, et keegi maha ei jääks.
  2. Anna inimestele ülevaade teekonnast, peatustest ja tegutsemisest hädaolukordades (saatjad võivad anda juhised masinates).
  3. Plaani puhkepeatusi varjumist ja privaatsust (ihuhädade kergendamiseks) võimaldavates kohtades.
  4. Kui inimestel pole kaasas piisavalt joogivett, siis plaani veevarude täiendamine teekonnal.
  5. Ole valmis eraldama, siduma ja eraldi valve all transportima agressiivseid, korda rikkuvaid või paanikat õhutavaid isikuid.
  6. Käitu evakueeritavatega sõbralikult ja rahulikult.

f. Tegevused eriolukordades

Vaata peatükki 3.2.5. „Transpordivahendite kasutamine“.

g. Ajutine objekt

Ajutise objekti, nagu välistaabi, põgenike või sõjavangide vahelaagri, tagala ajutise tugipunkti, varustuse vahelao jms julgestamine järgib samu põhimõtteid, mis püsiva objekti julgestamine. Erinevused seisnevad selles, et enne objekti alasse saabumist peab eelgrupp teostama põhjalikuma rekke ja ala julgestama, enne kui objekt sinna saabub. Samuti on tihti tarvis kombineerida tegevused mobiilse julgestusega (staabimasinad, varude masinad jne).

Ajutise objekti evakueerimisel hädaolukorras (vaenulik rünnak või selle vahetu oht) jääb osa julgestusüksusest katma objekti evakuatsiooni seni, kuni masinad ja isikud on vaenuliku tuletegevuse ulatusest väljas.

  • vaatluspost
  • patrull
  • juhtimispunkt
  • reservüksus
  • puhkeala

Ala julgestamine

Maakaitseüksuse ülesandeks võib olla olulise maa-ala julgestamine eesmärgiga saada eelhoiatus vastase lähenemise kohta või hoida vastane ja kõrvalised isikud sellest maa-alast eemal. Selliseid maa-alasid nimetatakse võtmemaastikeks.

Võtmemaastik on tavaliselt:

  1. kaitseväe või liitlaste varu- või vahetuspositsioonid ja tagalaalad, plaanitud logistilise veo jaotusala (ilma kolonni enda julgestusülesandeta);
  2. taktikalist eelist andvad maastikukohad, mille valdaja kontrollib teisest poolest oluliselt paremini ümbritsevat olukorda, nagu sillad või kõrgendikud, millelt tuletegevus piirab liikumisi olulises ulatuses;
  3. sõbralike õhu- ja meredessantide maandumis- ja maabumisalad; varude õhuvisete heitealad.

Võtmemaastikud

Need võivad olla suured või väikesed, lühiajalised või pikaajalised. Võtmemaastiku julgestamismeetod sõltub julgestava allüksuse suurusest. Täielikku julgestust saab tagada vaid sellise maa-ala üle, mille kogu perimeetri suudab allüksus katta pideva vaatluse ja kaitsega. Pikaajalise võtmemaastiku korral tähendab see ka võitlejate puhkamise korraldamist ilma perimeetri üle kontrolli kaotamata. Võtmemaastiku julgestamisel kasutatakse saadaolevaid tehnilisi valveseadmeid, mis tõstavad julgeoleku astet ja vähendavad võitlejate koormust.

Suurem maa-ala

Suuremat maa-ala ei saa tavaliselt täielikult julgestada. Üksus saab, sõltuvalt oma suurusest, luua vaatlus- ja kaitsepositsioonid vastase tõenäolistele lähenemissuundadele. Siiski on oht, et vastane või korrarikkujad imbuvad sisse vaatlusega katmata suunast. Seetõttu tuleb ka iga maa-ala julgestamisele läheneda mitmekihilisest perimeetrist nagu objekti julgestamisel. Suurte maa-alade julgestamine on tihti võimalik peamiselt patrulle kasutades ja patrullide käigus perioodiliselt olulisi kohti kontrollides.

Tavavägede varu- ja vahetuspositsioonid on maa-alad, mis on kas plaanis kasutusele võtta või juba selleks ette valmistatud, kuid mehitamata. Julgestust on neile aladele tarvis selleks, et sisseimbunud vastane positsioone ei hõivaks ega mineeriks, mis teeks nende kasutuselevõtu lahinguolukorras keeruliseks. Samas kui tavaväed on ise eespool või küljel kogu oma jõuga vastasega lahingutes, ei pruugi neil olla piisavalt reservi ise neid positsioone valvata.

Lisaks positsioonide julgestamisele tegeleb julgestav üksus pidevalt ka rekkega ja on valmis positsioone vähemalt lühiajaliselt kaitsma. Igal juhul peab julgestusüksusel olema hea sideühendus positsioonide omanikuga, et hoida teda informeerituna positsioonide seisukorrast. On mõistlik ühiselt planeerida tavavägede reservüksuse appitulek ülekaaluka vastase rünnaku puhul, et positsioonid säilitada. Julgestusüksus teeb kõik endast oleneva, et hoida kõige kriitilisemaid positsioone kuni abi saabumiseni.

Tavaüksused võivad jätta oma pioneeriüksused positsioone täiustama või vajada kohalikust masinapargist abi ekskavaatorite ja muu tehnika näol. Maakaitseüksused saavad aidata kontakte luua ja samas peavad tagama sellisele tööjõule ka julgestuse.

Allüksus rajab oma puhke- ja lähikaitseala kõige olulisemale positsioonile ning saadab sellest välja valveposte ja patrulle, tagades samas oma puhkamise ja taasvarustamise. Ülesanne võib kesta päevi.

Väiksemad võtmekohad

Näiteks sillad, olulised liiklussõlmed, taktikalist eelist andvad kõrgendikud või hooned, julgestatakse kas avalikult või varjatult. Sillad julgestatakse reeglina avalikult, rajades kontroll-läbipääsupunkte või olles valmis silda ja selle ümbrust kaitsma vaenuliku ülevõtmise või mineerimise eest.

Liiklussõlmed julgestatakse samuti enamasti avalikult. Võib kasutada liikluse kontrollläbipääsupunkte (KLP), kuid ka lihtsalt valmisolekuüksust vaenuliku rünnaku tõrjumiseks omade üksuste läbimisel. Meetod sõltub ülesande eesmärgist.

Kõrgendikud ja hooned, mis omavad taktikalist väärtust lähituleviku lahingutes (olulised vaatlus- või kattetulepositsioonid), julgestatakse enamasti varjatult. Eesmärk on võtmekohta hõivata püüdvat vastast varitseda ja tõrjuda. Varjatud julgestamisel võib allüksus seada võtmemaastikule või selle lähedusse üles patrull-laagri.

Võtmemaastike julgestamisel kehtib enamik samu planeerimisaluseid, mis paikse objekti kaitsel. Allüksus peab olema organiseeritud lähikaitseks, kaugemaks rekkeks ja vaatluseks ning vasturünnakugrupiks. Olukorras, kus vastane ründab kas avalikku või varjatud julgestusgruppi, peab vasturünnakuüksus olema valmis ründajat selja tagant või tiivalt üllatama.

Mere- ja õhudessantide maabumisalad

Tavaliselt saadab dessanti sooritav üksus ette oma rekke- ja julgestusmeeskonna. Ala eest vastutav maakaitseüksus toetab julgestuses vastavalt nende juhistele, olles samas nõuandjaks vastase olukorra ja maastiku eripära küsimustes. Dessanti sooritava üksuse rekkegrupp võib olla juba varem riiki saabunud ja saabuda alasse maad mööda. Maakaitseüksus peab saama kinnituse, et alasse saabuv rekkegrupp on omad, mitte vastase spioonid. Vastavad tunnused ja signaalid peavad allüksusele olema antud kõrgemast staabist.

Harvadel juhtudel võib maakaitseallüksusel tarvis olla iseseisvalt julgestada ja ka märgistada dessandi maabumisala. Igal juhul peavad protseduurid olema selgelt kooskõlastatud enne operatsiooni toimumist. Kõrgem staap või liitlased võivad vajada nõuannet, kus on piirkonnas sobiva suuruse ja pinnaga maabumisala.

Sõja olukord

Sõja olukorras võivad liitlased teha meie võitlejate taasvarustamiseks ja ka elanike kannatuste leevendamiseks varude õhuviskeid. Need on tavaliselt langevarjudega konteinerid, mis heidetakse lennukilt reeglina pimedal ajal ja madalalt kõrguselt. Kogu operatsioon peab olema hoolikalt kooskõlastatud. Viskeala julgestamine saadetise vastuvõtuks ja varude väljaveoks peab olema allüksuse enda korraldatud. Kehtivad samasugused põhimõtted, nagu ala julgestamisel – üks grupp märgistab viskeplatsi ja on valmis lähikaitseks, rekkegrupp katab kaugemal võimalikud lähenemissuunad ja kolmas grupp on valmis vasturünnakuks, et võita aega visatud varude laadimiseks masinatele ja oma teiste allüksuste eemaldumiseks.

Nii dessandi kui viskealade julgestus seatakse sisse varjatult. Kohe, kui dessant või konteinerid on saabunud, liigutakse aega viitmata alast välja vähemalt kilomeetri kaugusele varjatud alasse, kus tehakse vajalik reorg või saadetud varude inventuur ja ümberjagamine. Alati tuleb arvestada, et vastane on tõenäoliselt tuvastanud just toimunud operatsiooni koha ja iseloomu ning saadab kellegi olukorda tuvastama.

NB! Nii dessandi kui õhuvisete korral tuleb maha jätta puhas ala – maha ei tohi jääda mingeid asju ega jälgi, mis reedaks toimunud operatsiooni. Vastavate alade nõuete ja märgistuste kohta vaata lähemalt peatükki 8.11 „Õhusaadetiste ja dessantide vastuvõtmine“.

Teekonna julgestamine

Teekonnajulgestuse eesmärk on tagada omade üksuste ohutu liikumine maakaitseallüksuse vastutusalas. Liikumine võib toimuda läbi ala (nt üksuste või varude liikumine tavalahingute piirkonda kaugemal) või alal määratud punkti (tavavägede järgmised positsioonid jms). Teekonna julgestamine toimub siis, kui konvoil või liikuval üksusel on oma saatemeeskond, kes julgestab vahetult kolonni, kuid olukorra tõttu on vaja ulatuslikumat julgestust kogu teekonna ulatuses, et vältida üllatusi konvoi vastu. Lisaks välise ohu tõrjumisele peab julgestusmeeskond tagama ka tsiviilisikute ohutuse liikluse reguleerimisega kolonni läbisõidu ajaks.

  1. Teekonna julgestamise esimene etapp on teekonnareke (vt peatükki 6.3.7. „Teekonnareke“). Rekke eesmärk on tuvastada võimalikud riskikohad plaanitud teekonnal, leida varuteekonnad ootamatuste korral ning veenduda teekatte, sildade, truupide ja muude kitsaskohtade korrasolekus ja kandevõimes. Teekonna planeerimisel tuleb võimalusel vältida suuri lagedaid alasid (puudub varjumisvõimalus õhuründe eest) ja ka asustatud alasid (vastane saab ennast peita ja rünnata rahva seast, oht tekitada tsiviilkahjusid).
  2. Teekonda saab julgestada kolme meetodiga:
    1. võtmekohtade mehitamisega kogu teekonna ulatuses enne kolonni saabumist;
    2. kolonni vahetu saatmisega eespool kolonni enda eeljulgestust, külgnevatel teedel ja tagapool kolonni tagajulgestust (teine liikuv julgeolekuperimeeter);
    3. kaht eelnevat kombineerides – tehakse nii võtmekohtade julgestamine kui kolonni saatmine välimises perimeetris.
  3. Meetodi valiku määrab olukord vastutusalas, kasutada olev inimjõud ja oma sõidukite olukord. Igal juhul peaks julgestav üksus hoidma valmisolekus ja kolonni läheduses liikuvat vasturünnakugruppi, et reageerida kiirelt võimalikule üllatusrünnakule konvoi vastu.
  4. Võtmekohad on maastikukohad, mis oleksid soodsad vastase varitsuse ülesseadmiseks, sillad-truubid, mida on võimalik mineerida ja muud „pudelikaelad“, kus vastane võib peatada kolonni liikumise.

Kokkuvõte

  • Julgestamine on määratud objekti, maa-ala, liikumistee või isikute kaitsmine vaenulike mõjutuste eest.
  • Neli peamist julgestamise tegutsemisemeetodit on jälgimine, valve, kaitse, vasturünnak.
  • Objektiks on tavaliselt oluline taristu (näiteks lennuväljad koos teenindusseadmetega, sadamad, elektrijaamad, laod, vanglad, evakuatsioonilaagrid, telekommunikatsioonirajatised jne) või mobiilne objekt (näiteks liikuvad juhtimis- ja tagalapunktid, mobiilsed radarid, sõidukitel sidereleejaamad, varustuse veod, sõjavangide veod, evakueeritute veod jne).
  • Ajutine objekt on näiteks välistaap, põgenike või sõjavangide vahelaager, tagala ajutine tugipunkt, varustuse vaheladu jms.
  • Olulisi julgestamist vajavaid maa-alasid nimetatakse võtmemaastikeks (näiteks tagalaalad, plaanitud logistilise veo jaotusala, sillad ja kõrgendikud, sõbralike õhu- ja meredessantide maandumis- ja maabumisalad).
  • Nii võtmemaastike kui ka paikse objekti kaitsel peab allüksus olema organiseeritud lähikaitseks, kaugemaks rekkeks ja vaatluseks ning vasturünnakugrupiks.
  • Teekonnajulgestuse eesmärk on tagada omade üksuste ohutu liikumine (läbi ala või alal määratud punkti) maakaitseallüksuse vastutusalas.
Palun oota