Muistend
Tänapäeval seletame loodusnähtusi teaduse abil, kuid vanasti räägiti nende selgituseks erinevaid lugusid. Kui muinasjutte mõeldi välja ajaviiteks ja meelelahutuseks, siis muistenditega seletas vanarahvas enda jaoks maailma. Muinasjuttu vestes teadis jutustaja, et räägib väljamõeldud lugu, muistendi puhul aga uskus, et edastab tõestisündinut.
Kuidas muistendid maailma seletavad?
Näiteid
- Ühe eesti muistendi järgi tekkinud Päike, Kuu ja tähed sellest, et uudishimulik rätsep koos naise ja lastega lõikas taevasse augud.
- Kuna nakkushaiguste levimise põhjustest ei teatud vanasti veel midagi, kujutati muistendites ränka haigust külast külla rändava mehena, kes suudab looma või eseme kuju võtta.
Muinasjutu sündmused toimuvad ebamäärasel ajal („ükskord ammu-ammu“) ja kuskil kaugel, nimetus kohas („seitsme maa ja mere taga“), kuid muistendid on enamjaolt seotud kindla koha või ajaga. Eesti muistendid on seotud mingi küla või kirikuga, suure puu või kiviga, järve, mäe või jõega Eestis.
Nagu muinasjuttudes, nii kohtame ka muistendites üleloomulikke olendeid. Ühed muistendid räägivad sellest, mis põhjusel kuhugi mägi, järv või rahn on tekkinud, teistes puutume kokku peidetud varanduste, libahuntide, pisuhändade, krattide ja hiidudega. Levinud muistendikangelased on Kalevipoeg, Suur Tõll ja Vanapagan, kes suudavad kahlata läbi mere, heita tohutuid kivimürakaid ja kanda raskeid koormaid. Nende tegude tulemuseks ongi mäed ja järved.
Seleta
Seletage pinginaabriga kordamööda, kes on need tegelased:
Linnalegend ehk tänapäeva muistend
Praegusel ajal niisuguseid muistendeid nagu vanasti enam ei looda. See-eest tunneme moodsa aja muistendeid – kuulujutte ja linnalegende.
Tänapäeval elab enamik inimesi linnas, seetõttu räägivad tänapäeva muistendid ehk linnalegendid peamiselt sellest, millest fantaseerivad ja mida kardavad linnainimesed (nagu näiteks jutud kõikvõimalikest jubedadatest kurjategijatest, ohtlikest hullumeelsetest, maavälistest olenditest).
Tüüpiline tänapäeva muistend algab nii: „Keegi rääkis, et…“ või „Ühel olla juhtunud nii, et…“ Seda, kes rääkis või kellel juhtus, ei tea ka jutustaja ise, kuid ometi räägib ta jutu edasi heas usus, et see on tõsi.
- Tänapäeval levivad tihti multifilmidena või autorite uute versioonidena.
- Räägib hea ja kurja võitlusest, aga lõpeb tavaliselt hea võiduga.
- Tüüpiline algus: „Keegi rääkis, et... “.
- Räägib inimeste hirmudest, lõpeb tihti halvasti.
- Algab umbes nii: „Kord elas seitsme maa ja mere taga...“.
- Tänapäeval levivad uued rahvapärased jutud, mis kõnelevad uutest uskumustest ja hirmudest.
Linnalegendid | |
Pajatus, naljand, anekdoot
Pajatus on lihtne ja lühike jutt, mille aluseks on kindla isikuga, tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus. Iga uus päev võib anda piiramatult ainet pajatuste sünniks. Sinagi kuuled peaaegu iga päev sõprade pajatusi ja pajatad ka ise neile.
Naljand on lühike naljakas, enamasti üllatusliku lõpuga looke. Naljandites naeruvääristatakse mõisnikke, kirikuõpetajaid ning laisku, rumalaid, ihnsaid, ahneid, hooplevaid inimesi, aga tehakse ka lihtsalt nalja ning jagatakse elutarkust.
Praeguse aja naljandid on varasematega võrreldes napisõnalisemad ja neid nimetatakse anekdootideks. Anekdoot on lühike, vaimukas ning üllatava lõpuga naljalugu. Tänapäeval räägitakse koolilastegi hulgas Juku ja blondiini nalju ning anekdoote, kus võrreldakse eestlasi, venelasi ja sakslasi.
Naljategemiseks ei olegi palju sõnu vaja
Valik anekdoote
A
„Juku, kas su koeral kirpe ka on?“
„On ikka!“
„Aga millega sa neid ravid?“
„Ei millegagi – nad on ju terved nagu purikad!“
B
Õpetaja: „Kas sõna „püksid“ on ainsuses või mitmuses?“
Juku: „Altpoolt mitmuses, ülevalt poolt ainsuses!“
C
Juku tuleb koolist koju ja ütleb isale: „Issi, ma aitasin vanatädikese üle tee!“
Isa kiidab Jukut ja annab talle selle eest kommi.
Teisel päeval tuleb Juku koolist koos ühe sõbraga. Juku ütleb, et nad olid jälle ühe vanatädikese üle tee aidanud.
Isa kiidab poisse ja annab kummalegi kommi.
Kolmandal päeval tuleb Juku terve klassiga koolist koju ja ütleb: „Issi, me aitasime vanatädikese üle tee!“
„Tublid! Aga miks teid nii palju on?“ imestab isa.
„Aga ta ei tahtnud üle tee minna!“ teatab Juku.
- tavaliselt üllatusliku lõpuga
- huvitav lugu igapäevaelust
- jutustab kellestki, keda kuulaja ja jutustaja teab
- ülejäänutega võrreldes tänapäeval kõige levinum
- teeb nalja, aga jagab ka elutarkust
- lühidavõitu ja humoorikas lugu
- lühike ja naljakas lugu
Mõisted
- Muistend on rahvajutt, millega vanarahvas seletas, miks on maailm selline, nagu ta on, nt kuidas tekkisid loodusnähtused.
- Linnalegend on tänapäeva muistend, kõhe jutt, mis põhineb linnainimeste hirmudel.
- Pajatus on lihtne ja lühike igapäevaelust pärit lugu, mis on seotud kindla isikuga (nt jutustajaga).
- Naljand on õpetliku sisuga naljalugu, millega kedagi naeruvääristatakse.
- Anekdoot on tänapäevane lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu.
Küsimused ja ülesanded
- Korraldage klassis anekdoodirääkimise võistlus. Koguge erinevatest allikatest (ajalehed, ajakirjad, internet, teised inimesed jm) anekdoote, õppige neid esitama ja valige klassi parimad anekdoodirääkijad. Meenutage esinemise põhitõdesid.
