Võrdle märksõnu klassikaaslastega. Arutlege, kui ühesugused või erinevad teie jõulud on.
Jõulud
Jõulud vanasti ja tänapäeval
Märgi esimeses kahes lõigus vastused.
- Mis päevaga jõuluaeg algab? Mis päevaga see lõppeb?
- Millega seondusid jõulud vanasti, siis, kui inimeste jaoks oli eluliselt tähtis looduses toimuv? (Kuidas seda aega kutsutakse?)
- Millega seonduvad jõulud tänapäeval? Mida sellest loost tead?
Jõulud on eesti rahvakalendri kõige tähtsamad pühad. Need on otseselt seotud talvise pööripäevaga ehk ajaga, mil päev on kõige lühem ja öö kõige pikem. See on aasta pimedaim aeg. Pärast jõule hakkab loodus vaikselt kevade poole liikuma ja seetõttu on jõulud justkui piiriks pimeduse ja valguse vahel.
Sõna „jõulud“ on väga vana ja pärineb muistsetelt skandinaavlastelt. Tegu pole mitte ühe päeva või õhtuga, vaid märksa pikema perioodiga. Talvist pööripäeva tähistati ammu enne kristluse teket ja jõudmist meie maale. Pärast eestlaste kokkupuudet ristiusuga segunes kristlik kalender muistse ajaarvamisega, jõulude alguseks kujunes toomapäev (21. detsember) ja lõpuks kolmekuningapäev (6. jaanuar). Sellele vaatamata säilisid vanad kombed ja tavad. Tänapäeval seonduvad jõulud aga eeskätt legendiga Jeesuse Kristuse sünnist.
Jõulukombed
Märgi järgmistes lõikudes ühe värviga märksõnad või laused nendest jõulukommetest, mida ka teie peres järgitakse, ja teise värviga märksõnad või laused nendest jõulukommetest, mis on sulle võõrad.
Jõuluajal ei tehtud suuremaid töid. Jõulukommetes peegeldub kõik eesti talupojale oluline. Usuti, et eriti jõululaupäeva (24. detsember) ööl olid liikvel mitmesugused jõud – nii head kui ka kurjad. Seetõttu oli väga levinud komme seada nende ohjeldamiseks üles erilisi tõrjuvaid märke. Näiteks tehti ristikujulisi märke kõikvõimalikele esemetele, isegi toidule.
Kuna jõuluõhtul liikus ringi igasuguseid jõudusid, prooviti sel ajal ka ennustada. Näiteks püüti arvata, milline tuleb järgmisel aastal viljasaak või kuidas üldse elu läheb. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Vana komme on ka küünalde põletamine.
Jõulude ajal käidi üksteisel külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli enamasti keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi ning teisi lähikondseid. Hanel oli seljas valge pahempidi kasukas ja käes kõver kepp, mis oli noka eest. Ta käis kükakil üht jalga järel lohistades ning pani lapsi lugema. Kes eksis, sai nokaga hoobi. Hane tulek tõi enesega kaasa suure elevuse ja sagimise. Lapsed üritasid tema eest ennast ära peita ning üks lõbus trall ja tagaajamine käis kuni hane lahkumiseni.
- Jõulude ajal valmistatakse õhtusöögiks hanepraadi (täidetud hane).
- Vanasti jõuluvana asemel jõuluhaneks kostümeeritud pereliige käib kodus lastele kinke toomas.
- Jõulude ajal haneks kostümeeritud pereliige käib jõulude ajal perelapsi kontrollimas, kui hästi nad käituda ja lugeda oskavad.
Selgita suuliselt, milline oli jõuluhane tegemise ajal meeleolu. Miks just selline?
Jõuluvana vanad eestlased ei tundnud. Kingitusi said lapsed toomapäeval, nii et neid tõi hoopis Toomas. Samuti ei toodud tuppa kuuske ega käidud surnuaias omaste haudadel küünlaid põletamas. Need kombed muutusid üldiseks umbes sada aastat tagasi. Päkapikud ilmusid aga veelgi hiljem. Enne kui kuuseehteid hakati poes müüma, kaunistasid lapsed jõulupuu kommide, piparkookide, õunte ja muude maiustustega.
Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, millel mängiti pühademänge. Samuti räägiti juttu, naljatati, mõistatati või mürati niisama.
Üle Eesti oli levinud erilise leiva küpsetamise komme. Selle peale vajutati võtme, sõle, sõrmuse või lihtsalt sõrmedega kenad mustrid. Sellist leiba nimetati jõuluorikaks ning seda hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see mõnel järgmisel tähtpäeval kariloomadele ära, et oleks vilja- ning karjaõnne.
Tänapäeval jõuluorikat ei tehta, vaid küpsetatakse piparkooke. Jõululaupäeval on ikka peetud kodus pidulikku söömaaega. Armastatud jõulutoiduks on tänini verivorstid, seapraad hapukapsaste ja keedukartulitega.
Jõulud, ristiusk ja loodus
Rahvakalender on tihedasti seotud kirikukalendriga: tihti kehtib ühe ja sama püha kohta nii looduse ja vana rahvapärase uskumuse järgi kui ka ristiusu järgi seatud seletus.
Nii tähistatakse ka tänapäeval jõule kristliku õpetuse järgi kui Jeesuse Kristuse sünnipäeva. Kristlased usuvad, et Jumal saatis oma poja maa peale, et see õpetaks inimesi Jumalale meelepäraselt elama. Jeesus Kristus sündiski uskumuse järgi 25. detsembril ligi 2000 aastat tagasi. Kristuse sünd seati hiljem ka meie ajaarvamise keskpunktiks.
Enne kui kristlus Eestimaale jõudis, aga osalt ka hiljem, tähistasid vanad eestlased jõulude aega seetõttu, et kätte oli jõudnud aasta kõige pimedam aeg – talvine pööripäev, millest edasi hakkas päev jälle pikemaks minema. Usuti, et liikvel on igasugususeid jõudusid, mistõttu tehti vajalikke toiminguid, et kurja eemale hoida.
Jõulukaardid
Näärid
Nääride nimetus tuleb kunagisest alamsaksakeelsest väljendist „ni jar“, mis tähendab uut aastat. Seega tähistasid näärid vana aasta lõppu ja uue aasta esimest päeva. Näärid või nääripäev, nagu seda nimetati, oli üks osa jõulupühadest. Seetõttu olid vana-aastaõhtu ja jõululaupäeva kombed üsna sarnased. Ka siis toodi tuppa õled ja mängiti mänge. Väga tuntud oli näärisoku tegemine, kes käitus enam-vähem nii nagu jõuluhani. Pahade vaimude tõrjumiseks valmistati riste, söödi jõulutoite ja joodi õlut. Väga tähtis oli hoida tuld öö otsa kustumata.
- Märgi lõigus koht, kus öeldakse, mida nääride ajal tähistatakse.
Nääriööl tegeldi samuti ennustamisega, kuid selle erinevusega, et nüüd püüti ennustada rohkem endale. Populaarne oli õnnevalamine ehk sulatina valamine külma vette, kus see siis kõvaks klombiks hangus. Klombi kujust püüti välja lugeda tulevikku.
- õnnepisarate valamine ehk nutmine rõõmust
- savist kujukeste voolimine, et moodustunud kujutiste järgi ennustada, mida uus aasta võib tuua
- sulatina valamine vette, et moodustunud kujutise järgi ennustada, mida uus aasta võib tuua
Kas sina oled õnne valanud? Jutusta sellest klassis.
Tänapäeval lastakse vana-aastaõhtul rakette. See komme on tulnud jahimeestelt ning on üsna hiline. Üldiselt on toomapäev ja jõululaupäev olnud eestlastele olulisemad, sest need tähistasid päikese taassünni algust ja kinnitasid, et kõik hakkab jälle korduma. Jõululaupäev on oluline ka kristlikel põhjustel.
Jõulupühad kestsid kolmekuningapäevani (6. jaanuar). Senimaani võis soovida ka head uut aastat. Kui see päev oli möödas, algasid taas argised toimetused.
Küsimused ja ülesanded
- Jõulud algasid toomapäevaga ja lõppesid kolmekuningapäevaga.
- Toomapäev on 24. detsembril ja kolmekuningapäev 31. detsembril.
- Vanasti pühitseti jõulude ajal seda, et oli talvine pööripäev: pärast seda hakkasid päevad jälle pikemaks minema.
- Talvisel pööripäeval on öö kõige lühem ja päev kõige pikem.
- Pärast kristluse tulemist on kõige tähtsam jõulupüha jõululaupäev ehk 26. detsember, sest usutakse, et siis sündis Jeesus Kristus.
- Jõuluvana, päkapikud, piparkoogid, kuuse tuppatoomine ja küünalde viimine surnuaeda on suhteliselt uued kombed: juurdusid siinmail umbes sada aastat tagasi või hiljem.
- Küünalde põletamine kodus on aga väga uus komme.
- Vanasti toodi jõuludeks tuppa õled ja küpsetati jõuluorikas, eriline jõululeib.
- Traditsiooniline jõulupraad on lambaliha ahjukartulitega.
- Toomapäeval valati õnne ja ennustati selle järgi tulevikku.
- Head uut aastat soovitakse tava järgi kuni kolmekuningapäevani ehk 6. jaanuarini.
Vaata lisaks
Vaata dokumentaalfilmi sellest, kuidas joostakse sokku Saaremaal (2016, režissöör Märten Vaher).
