Küünlapäev, 2. veebruar

Seitsmendas peatükis õpid tundma rahvakalendri tähtpäevi – sedapuhku neid, mida peetakse talve teisest poolest suve alguseni ehk küünlapäevast jaanipäevani. Mida rohkem kevade poole, seda enam kajastub tähtpäevade kombestikus uueks tööaastaks valmistumine. Kevadistel tähtpäevadel peeti ka pidu ja tehti tuld, nagu siit lugeda võid.

Küünlapäeval läheb külma süda lõhki

Eesti vanasõna
Seotud sisu
Muud tegevused

Mis on küünlapäev ja mida siis tehakse?

Küünlapäev on üks neist päevadest, mis märgib poole talve möödumist. Öeldi, et küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje või külma süda lüüakse lõhki. Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast alles olema, sest külma aega jätkus veel päris kauaks. Küünlapäev oli esimeseks märgiks, mis andis tunnistust, et valguseaeg hakkab taas kätte jõudma.

  • Mida küünlapäev aastaringis tähistab?

Küünlapäeva nagu ka enamiku teiste rahvakalendri tähtpäevade nimi on seotud kirikupühaga. Legendi järgi olla siis, kui neitsi Maarja Jeesus-lapsega esimest korda kirikusse läks, juhtunud ime: küünlad süttisid ise põlema.

Vaata maali ja arutle

Ka tänapäeval käivad kristlased küünlapäeva puhul kirikus. Kodust võetakse kaasa küünlad, et paluda neile kirikuõpetaja õnnistust. Uskumuse järgi kaitseb õnnistatud küünal haiguste eest.
  • Mis ristiusu legendiga on küünlapäev seotud?
  • Otsi maalilt üles Maarja ja Jeesus. Mida Maarja teeb?
  • Otsi maalilt üles see, mille järgi sai püha oma nime.

Nagu kõiki neitsi Maarjale pühendatud päevi, nii peeti ka küünlapäeva naiste pühaks. Seega olid nad sel päeval harilikest talvistest naiste töödest – ketramisest, kudumisest ja kangavalmistamisest – priid ning käisid üksteise pool juttu rääkimas või muidu meelt lahutamas.

Kõrtsis peeti mokalaata, see tähendab, et lepiti kokku, kuhu, millal ja missuguse tasu eest suveks tööjõudu appi tuleb. Kus olid suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema.

Aega küünlapäevast päris kevadeni kasutati looduse jälgimiseks, põllutööriistade kohendamiseks ja erinevate kommete täitmiseks. Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Selle kohta ütleb ka vanasõna, et küünlapäevast üksteist jüripäeva, jüripäevast üheksa jaani.

Küünlapäeval ennustati ilma. Usuti, et küünlapäeva päike lubab head heinaaega ja viljasaaki. Samuti teati, et kui küünlapäev on soe sulailm, siis tuleb märtsikuu või koguni terve kevad külm. Aga kui küünlapäev ja kogu küünlakuu on külm, tuleb soe suvi.

Küünlapäeva toiduks oli sealiha, mitmel pool söödi ka seapead.

  • 2. veebruaril olid kõik lumememmed ära sulanud, mütsiks pandud ämber oli lumemehe jaoks liiga suureks jäänud ja vaene mehike seisis veel vaevu püsti.
    – Tuleb
  • 2. veebruaril välja minnes, pidin kandma päikeseprille, sest silmad polnud sellise valgusega harjunud.
    – Tuleb
  • 2. veebruaril purustati eelmisel aastal tehtud külmarekord.
    – Tuleb


  • Milline tuleb või oli selle aasta 2. veebruar? Ennusta selle järgi, milliseks kujuneb tänavune kevad ja suvi.

Küünlapäeval keerab koopas teise külje.

Küünlapäeval lüüakse talve lõhki.

Mida tähendavad?

Küünlapäeval üksteist ni, st jaani.

Mitu kuud on küünlapäevast jaanipäevani? + = (mitu nädalat?) : 4 = (mitu kuud?) Vastus: kuud

Võta kokku

  • Mida tegid küünlapäeval naised?
  • Mis on mokalaat? Kas ja millises olukorras oled seda sõna varem kuulnud?
  • Mis küünlapäeva kommetes näitab, et varsti algab kevad ning et suvigi pole enam mägede taga?
Seotud sisu
Muud tegevused

Küünalde tegemine

Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks. Usuti, et kui küünlaid sel päeval teha, põlevad need eredama leegiga. Kuidas tegemine käis, kirjeldab pärimus 1937. aastast Vihterpalu kandist:

„Küindlapää on naiste püha. Siis naised võivad käia külas. Küindlapää ei tohi naised kedrata, kedravad kärbsed kokku. Küindlapäeva nimi on tulnud sellest, et siis küindlaid tehti. Sel ajal on hea neid teha, sest siis on kõige külmem aeg ja rasv hangub kergesti ära. Küindlad tehti sedamoodi, et takkudest kedrati jäme lõng, pleegitati valgeks, ropsiti hästi pehmeks ja kõik luukihud pidid väljas olema, mudu praksub. Siis tehti parajad tahid valmis ja kahekordselt pandi üle pika pulga, sõlm pulga all. No, üks kümmekond tükki rippus neid ikke seal reas. Neid pulki oli harilikult mitu, üks kasteti sisse ja pandi hanguma, siis kasteti jälle teine jne. Esiti tõmmati taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai.“

Ka tänapäeval tehakse ise küünlaid, selleks on käsitööpoodidest võimalik vastavat materjali osta. Õpetusi leidub rohkelt internetis.

Uskumusega seotud põhjus

Loodusega seotud põhjus

Küünlaid tehti küünlapäeval, sest usuti, et

Küünlaid tehti küünlapäeval, sest tavaliselt on siis

Seotud sisu
Muud tegevused

Küünal

Ott Arder

Elas kord üks küünal.
Kui pimedus lähenes,
süüdati see küünal
ja pimedus vähenes.

Nii on küünlad tehtud,
et elavad põledes.
Käsikäes elu ja surm
on küünalde tuledes.

Elas kord üks küünal
ja põledes lühenes.
Ära põles küünal,
kuid pimedus vähenes.

Lugemise järel

  • Miks küünal süüdati? Milline mõju oli küünlal? (1. salmis)
  • Kuidas on kirjeldatud küünalde elu? (2. salmis) Mida see tähendab, et küünalde tuledes on „Käsikäes elu ja surm“?
  • Milline mõju on küünlal ka siis, kui see ise on ära põlenud? (3. salmis)

Arutle

  • Mis tunde tekitab küünla põletamine sinus?
  • Mille poolest erineb küünlavalgus lambi- ja päikesevalgusest? Kumb meeldib sulle rohkem? Miks?
Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused ja ülesanded

  1. Kuidas võiks tänapäeval küünlapäeva tähistada? Koostage klassis küünlapäeva ürituste kava.
  2. Proovige tööõpetuse tunnis ise küünlaid valmistada.
  3. Milline oluline sündmus Eesti ajaloos toimus 2. veebruaril?
Seotud sisu
Muud tegevused