Kokku­võtvalt karakteristikutest

Mitte­arvulised tunnused, nagu teame, ei avaldu otseselt arvudes. Näiteks silmade värvus, auto­mark, hinnang ilu kohta, sugu, teadmiste tase.

Osa mitte­arvulisi tunnuseid on sellised, mille väärtusi järjestada ei saa. Näiteks silmade värvus, mille väärtusteks võivad olla: sinised, pruunid, rohelised, … Või näiteks auto­margid. Selliseid tunnuseid nimetatakse nominaalseteks.

Mõningate mitte­arvuliste tunnuste väärtusi saab järjestada. Selliseid tunnuseid nimetatakse järjestatud tunnusteks. Näiteks ilu hindamisel esinevaid väärtusi väga ilus, ilus, ei oska öelda, inetu, väga inetu saab järjestada esitatud või vastu­pidises järjestuses. Nii esitatud andmete töötlemiseks tuleb need väljendada kokku­leppeliselt arvudes, näiteks 2, 1, 0, –1, –2 või 5, 4, 3, 2, 1. Tunnuse esi­algsetele väärtustele (väga ilus, ilus jne) mingite uute väärtuste (2, 1 jne) vastavusse seadmist nimetatakse kodeerimiseks ja uusi väärtusi koodideks.

Tunnus teadmiste tase või kontroll­töö hinne on samuti järjestatud tunnus, mille väärtusteks on väga hea, hea, rahuldav, puudulik, nõrk ning nende koodideks hinded 5, 4, 3, 2, 1.

Arvulise tunnuse korral võib leida kõiki varem vaadeldud suurusi: x_min, x_max, \overline{x}, Me, Mo, σ², σ.

Mitte­arvulise tunnuse korral on järgnevas tabelis märgitud sümboliga + suurused, mida võib andme­analüüsis kasutada, sümboliga (+) suurused, mille kasutamine on võimalik mõnel juhul, ja sümboliga – suurused, millel ei ole mõtet ja mida kindlasti ei tohi kasutada. Märkimata suurusi võib soovi korral leida.

Järjestatud tunnuse teadmiste tase (või hinne) korral on loomulik keskmise hinde ja hinnete hajuvuse leidmine.

Nominaalse tunnuse väärtusi võib küll kodeerida (näiteks isiku­kood), kuid nendega ei või opereerida nagu arv­tunnuse väärtustega.