Tooraine päritolu ja saadavus

Mõisted

  • ökoloogia – teadus, mis uurib elusolendite suhteid-seoseid keskkonnaga

Tooraine päritolu

Materjali tooraine võib olla väga erinevat päritolu. Mõnda toorainet saadakse maavarade kaevandamisest. Nende saada­olevad kogused on enamasti piiratud. Osa tooraineid on taimset või loomset päritolu. Sel juhul on enamasti tegemist taastuva toorainega.

Toorainete päritolu ja saadavus
Tooraine päritolu ja saadavus.

Kas võib väita, et puitu leidub maakeral ühtlaselt?

  • Jah
  • Ei

Mille tooraine on lambavill?

  • Vati
  • Lamba
  • Lõnga
  • Fliisi

Küsimused

  1. Miks on saadaolev liiva kogus piiratud, kuid suur?
  2. Miks on võimalik väita, et puit on taastuv tooraine?

Taaskasutus

On tooraineid, mida napib juba praegu või on teada, et tulevikus neid sellises mahus kaevandada enam ei saa. On väga oluline sellistest toorainetest tehtud materjale taaskasutada. Taaskasutamine võimaldab juba olemasolevat materjali uuesti kasutada ning selle arvelt vähendada tooraine kaevandamist. See on kasulik nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult.

Autoakud
Kasutatud akud ja patareid tuleb kokku koguda ja viia selleks ettenähtud kogumispunkti, nt jäätmejaama või elektroonikapoodi. Vana aku on korraga nii ohtlik jääde kui ka väärtuslik kaup, kust saadud materjali saab uuesti kasutada.
Prügi
Kodus tekkivat prügi tuleks sorteerida, et seda oleks võimalik taaskasutada ning, et võimalikult vähe sellest jõuaks prügimäele üldprügi hulgas. Klaas-, plast- ja metallpurgid ja -pudelid kogutakse muust prügist eraldi. Osa sellest saab ka taaraautomaati tagastada. Samuti kogutakse eraldi paber ja papp, mida eramajade elanikud saavad ka kaminas põletada.

Pandipakendite taaskasutus

Eestis korraldab kõikide pandimärgiga klaas-, plast- ja metallpakendite kogumist ja taaskasutust Eesti Pandipakend. Ettevõte tegeleb veel pakendite logistika, loendamise, sorteerimise ja taaskasutuseks ettevalmistamisega. Pakendi kogumist korraldatakse üle Eesti ligikaudu 1260 tagastus­punktis, kust kõik pakendid tuuakse juba sorteeritult Tallinna käitlus­keskusesse.

Pakendeid töödeldakse taas­kasutamiseks küllaltki erinevate meetoditega. Nii plast- kui ka klaaspudelid sorteeritakse esmalt värvi järgi. Plast­pudelitelt eemaldatakse korgid ning seejärel pudelid helvestatakse ja granuleeritakse. Helvestest tehakse sünteetiline kiud, millest on võimalik teha väga mitme­suguseid tekstiil­tooteid, nt fliisi, vatiini, tolmuimeja­kotte, tolmu­lappe ja vaipasid. Plast­graanulitest saab teha näiteks uusi plast­pudeleid või jalgpalli­särke. Ühe särgi või püksi­paari tegemiseks on vaja vaid seitset suurt plast­pudelit.

Värvide järgi sorteeritud klaas purustatakse ja sulatatakse näiteks Järvakandis 1200 °C juures. Sula­klaasist saab vormida uusi klaas­purke, -pudeleid ja muid tooteid. Kui klaasi sulatatakse, võib taaskasutatav materjal moodustada kuni 80% maailmas vaja­minevast klaasi toorainest. Korduvalt kasutatav klaaspudel aga pestakse tootja juures puhtaks ja täidetakse uuesti.

Plastpudelite käitlemine
Plastpudelid sorteeritakse värvuse järgi.

Plekkpurke toodetakse nii terasest kui ka alumiiniumist. Käitlus­keskuse liinidel eraldab magnet teras­purgid alumiinium­purkidest, sest terase sulamis­temperatuur on kõrgem ning koos neid sulatada ei saa. Plekk­purgid surutakse 400–550 kg kaaluvateks kuubikuteks ja saadetakse Inglismaale.

Alumiiniumpurgid peenestatakse esmalt väikesteks tükkideks ning sulatatakse ligikaudu 710 °C juures. Sulamise käigus vajub alumiinium ahju alumisse ossa ning pinnale kogunenud purkide värv eraldatakse metallist. 1,5 miljonist sulatatud plekkpurgist saab 27 tonni kaaluva ja 10 meetrit pika alumiinium­kangi, mis on uute toodete tooraineks. Ühest sellisest kangist saab teha keskmiselt 67 auto­keret. Kuna Eestis kogutakse aastas keskmiselt 100 miljonit plekk­purki, saaks nendest teha 4130 auto kere. Kõik plekk­purgid muidugi auto­tööstusesse ei jõua, neid müüakse ka ehitus­detailide valmistamiseks või toodetakse uusi purke. Alumiiniumi ümber­sulatamine ning taas­kasutamine säästab ligikaudu 95% energiast, mida on vaja alumiiniumi saamiseks toor­ainest.

Eesti Pandipakendi 15-aastase tegutsemisaja jooksul on kokku kogutud juba üle 4 miljardi pandi­pakendi. Kui need kõik üksteise järel ritta panna, siis teeks see ainuüksi Eestist kogutud pudelite rivi 20 tiiru ümber maakera.

Allikas: Eesti Pandipakend
Plekkpurkide käitlemine
Plekkpurgid sorteeritakse valmistamismaterjali järgi.

Millest valmistatud pudelid sorteeritakse esmalt värvi järgi?

  • Klaasist
  • Metallist
  • Plastist

Kuidas klaasi taaskasutatakse?

  • Sulatatakse üles ja valatakse uued pudelid
  • Granuleeritakse ja tehakse uued pudelid
  • Pestakse ära ja kasutatakse uuesti

Mille järgi sorteeritakse metallpurgid?

  • Suuruse
  • Värvuse
  • Materjali

Küsimused

  1. Mida tuleks teha tühjade pudelite ja purkidega, kus ei ole pandimärki peal?

Näpunäiteid projekti tegemiseks

Millist päritolu on tooraine ja palju on seda saada?

1. Tooraine päritolu

  1. Pane kirja, millisest materjalist tuleb detailid valmistada.
  2. Tee kindlaks, kas need on looduslikud või tehismaterjalid (nt plast).
  3. Tehislike materjalide korral tee kindlaks, millisest toorainest neid valmistatakse.
  4. Looduslike materjalide puhul tee kindlaks, kas seda kaevandatakse või on tegemist taimset/loomset päritolu materjaliga.

2. Tooraine saadavus

  1. Tee kindlaks, kas materjali taaskasutatakse.
  2. Uuri, kas materjali toorainet on looduses piiramatus koguses.
  3. Kui toorainet on saada piiratud koguses, uuri, kas selle varud on suured või väikesed.